{"id":313028,"date":"2026-11-05T22:01:23","date_gmt":"2026-11-05T22:01:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/313028\/"},"modified":"2026-11-05T22:01:23","modified_gmt":"2026-11-05T22:01:23","slug":"silja-eek-markame-ka-roomu-mis-opetajatood-saadab-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/313028\/","title":{"rendered":"Silja Eek: m\u00e4rkame ka r\u00f5\u00f5mu, mis \u00f5petajat\u00f6\u00f6d saadab | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>\u00d5petajaametist r\u00e4\u00e4kides keskendume avalikus arutelus sageli v\u00e4iksele palgale, suurele koormusele ja l\u00e4bip\u00f5lemisele. Kuigi need probleemid on t\u00f5sised ja vajavad lahendamist, kipub sellise k\u00e4sitluse varju j\u00e4\u00e4ma see, mis \u00f5petajat\u00f6\u00f6s tegelikult v\u00e4\u00e4rtuslikku on.<\/p>\n<p>Kui soovime, et \u00f5petajate j\u00e4relkasv suureneks, peame senise probleemikeskse narratiivi k\u00f5rval r\u00e4\u00e4kima rohkem ka \u00f5petajat\u00f6\u00f6 r\u00f5\u00f5mudest ja t\u00e4hendusrikkusest. Sellest, miks meile meeldib olla \u00f5petaja ja miks me seda t\u00f6\u00f6d naudime.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610172355\/noored-opetajad-pealtnagijale-riik-vedas-meid-lahtetoetusega-alt\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Hiljutine &#8220;Pealtn\u00e4gija&#8221; lugu<\/a> \u00f5petajate l\u00e4htetoetusest t\u00f5stis \u00fcles olulise teema, et noored \u00f5petajad lahkuvad l\u00e4bip\u00f5lemise tagaj\u00e4rjel ametist. Saatest j\u00e4i aga k\u00f5lama \u00fcle\u00fcldine morbiidne toon terve \u00f5petajaameti suhtes. Ma ei soovi kuidagi kolleegide muret l\u00e4htetoetuse tingimuste teemal pisendada, palk ja toetused on ameti v\u00e4\u00e4rtustamisel v\u00e4ga olulised.<\/p>\n<p>&#8220;On t\u00f5eliselt tore vaadata, kuidas laps lugema hakkab v\u00f5i oma ideedega lendu l\u00e4heb. Julgen \u00f6elda, et raha \u00fcksinda ei hoia l\u00e4bip\u00f5lemist \u00e4ra.&#8221;<\/p>\n<p>Olen ise kogenud noore \u00f5petajana l\u00e4bip\u00f5lemist ning teadvustan h\u00e4sti s\u00fcsteemseid murekohti. Valisin l\u00e4bip\u00f5lemise hetkel siiski \u00f5petajana j\u00e4tkata, sest armastan laste ja noortega t\u00f6\u00f6tamist ja tunnen, kui palju positiivsust ja r\u00f5\u00f5mu antud amet mulle annab. Minus oli j\u00e4tkuvalt tugev soov suunata laste tulevikku. On t\u00f5eliselt tore vaadata, kuidas laps lugema hakkab v\u00f5i oma ideedega lendu l\u00e4heb. Julgen \u00f6elda, et raha \u00fcksinda ei hoia l\u00e4bip\u00f5lemist \u00e4ra.<\/p>\n<p>Raha ei kaitse l\u00e4bip\u00f5lemise eest<\/p>\n<p>L\u00e4bip\u00f5lemisuurijad Christina Maslach ja Michael Leiter on kirjeldanud kuut valdkonda, kus t\u00f6\u00f6 ja inimese vahel v\u00f5ib tekkida l\u00f5he: t\u00f6\u00f6koormus, kontroll oma t\u00f6\u00f6 \u00fcle, tasu, kogukond, \u00f5iglus ja v\u00e4\u00e4rtused. Tasu on neist vaid \u00fcks komponent. Samuti ei asenda raha sisemist motivatsiooni, mis on \u00f5petajaameti alustala.<\/p>\n<p>\u00d5petaja v\u00f5ib saada v\u00e4ga head palka ja rahalisi boonuseid, kuid p\u00f5leda ikkagi l\u00e4bi, kui me ei oska ennast hoida. N\u00e4iteks Deloitte\u00b4i uuringust, mis oli suunatud juhtide vaimsele tervisele, n\u00e4htub, et ligi 70 protsenti tippjuhtidest on kaalunud oma ametist lahkuda just l\u00e4bip\u00f5lemise v\u00f5i kurnatuse t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Ise kogesin l\u00e4bip\u00f5lemist erakoolis, kus koormus on riigikoolidest v\u00e4iksem ning palk k\u00f5rgem. L\u00e4bip\u00f5lemine j\u00e4i minu puhul hoopis enesehoiu oskuste taha. Ja just nendest oskustest peaksime rohkem r\u00e4\u00e4kima, kui tahame, et ameti positiivne pool j\u00e4\u00e4ks rohkem k\u00f5lama.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4gitakse k\u00fcll, et \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 on emotsionaalselt n\u00f5udlik, aga \u00f5petajakoolituses valmistatakse tulevasi \u00f5petajaid selleks v\u00e4he ette. Haridusvaldkonna \u00f5ppekavu vaadates on enesehoiu oskuste \u00f5pe kas t\u00e4ielikult puudu v\u00f5i k\u00e4sitletakse seda minimaalselt. See on kummaline, arvestades, et r\u00e4\u00e4gime j\u00e4relkasvu kriisist.<\/p>\n<p>Leian, et t\u00e4nap\u00e4evases muutuvas klassiruumis on oluline \u00f5petada \u00f5petajatele enesehoidmist ning enesem\u00e4\u00e4ratlusoskuseid. Ja mitte \u00fche p\u00f5gusa kursusena integreeritud \u00f5ppe jooksul, vaid s\u00fcvendatult ja l\u00e4bi \u00f5petajakoolituse.<\/p>\n<p>Alustavad \u00f5petajad vajavad lisaks rahalisele toetusele toimivat mentors\u00fcsteemi ning m\u00f5istlikku t\u00f6\u00f6koormust, mis s\u00e4ilitaks t\u00e4iskoormuse palga ega viskaks noort \u00f5petajat koolimajja astudes otse s\u00fcgavasse vette \u00fcksinda. L\u00e4bi positiivse eduelamuse kasvab julgus ja muutub ka \u00fcldine narratiiv \u00fchiskonnas.<\/p>\n<p>Kutsestandardites on k\u00fcll kirjas, et kutse saamiseks peab \u00f5petaja tagama oma f\u00fc\u00fcsilise, vaimse ja emotsionaalse heaolu. Kuidas saame oodata kooli t\u00f6\u00f6le asuvalt noorelt \u00f5petajalt enesehoiu oskusi, kui keegi pole neid meile \u00f5petanud, kas nende oskuste omandamiseks tuleb eelnevalt l\u00e4bi p\u00f5leda?<\/p>\n<p>Usun, et kui \u00fclikoolides \u00f5petataks tulevastele \u00f5petajatele s\u00fcsteemselt enesehoidu ja emotsionaalset eneseregulatsiooni, aitaks see fookust hoida ameti r\u00f5\u00f5mudel ja positiivsetel hetkedel, selle asemel, et kulutada kogu energia negatiivsete emotsioonidega toimetulekule. N\u00f5nda juhtus ka minuga.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd, kui oskan ennast hoida, on koorunud minust v\u00e4lja hoopis suurem \u00f5hin t\u00f6\u00f6d teha. Ma m\u00e4rkan igas p\u00e4evas edusamme, r\u00f5\u00f5me. Ma oskan piire hoida ja puhata. Ma julgen k\u00fcsida abi. Ma oskan m\u00e4rgata iseennast, mul on j\u00f5udu ja ressurssi seda teha.<\/p>\n<p>Lugu, mida r\u00e4\u00e4gime, loeb<\/p>\n<p>Noor, kes kaalub \u00f5petajaks minemist, peaks kuulma, kui paljude v\u00f5imalustega antud amet on. Kui palju loomisr\u00f5\u00f5mu ja tugevalt head emotsiooni see annab. \u00d5petajal on v\u00f5imalus suunata noori avastama ja kasutama oma t\u00e4it potentsiaali. \u00d5petaja saab olla kellelegi see t\u00e4iskasvanu, kes temasse p\u00e4riselt usub ja julgustab, ta saab suunata ja luua ise enda igap\u00e4evaseid t\u00f6\u00f6p\u00e4evi, kasutada loovust. Tegelikult v\u00f5ib pea k\u00f5ike teha.<\/p>\n<p>T\u00e4hendus ja v\u00e4\u00e4rtus, mis \u00f5petajaametiga kaasnevad, ongi need, mis hoiavad ja selles ametis kannavad. Vahest meil pole lihtsalt oskust seda alati m\u00e4rgata? Kutsun seega \u00fcles kutsun \u00fcles m\u00e4rkama ja v\u00e4\u00e4rtustama ka seda r\u00f5\u00f5mu ja positiivsust, mis \u00f5petajat\u00f6\u00f6d saadab. Palun r\u00e4\u00e4gime sellest rohkem ja valjemini.<\/p>\n<p>\u00d5petajatena saame ise valida, kuidas oma t\u00f6\u00f6d kirjeldame, kuidas end hoiame ja millist lugu teistele r\u00e4\u00e4gime. Me ei saa j\u00e4\u00e4da ootama, millal riik ja \u00fchiskond k\u00f5ik mured lahendab. Me saame valida, kas oleme selles s\u00fcsteemis ohvrid ja kannatajad v\u00f5i inimesed, kes teevad oma t\u00f6\u00f6d r\u00f5\u00f5muga ja p\u00e4riselt naudivad seda. Ja inspireerivad seel\u00e4bi ka nooremaid \u00f5petajaks \u00f5ppima.<\/p>\n<p>Ka \u00fchiskonna ja lapsevanematena peame usaldama \u00f5petajaid, lubama neil eksida, katsetada ja kasvada. Vaid nii on tulevikus meie lastel klassi ees ennasthoidev haridusega \u00f5petaja, kes oskab \u00f5petajaametit nautida ning m\u00e4rkab ja v\u00e4\u00e4rtustab sealjuures positiivset.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5petajaametist r\u00e4\u00e4kides keskendume avalikus arutelus sageli v\u00e4iksele palgale, suurele koormusele ja l\u00e4bip\u00f5lemisele. Kuigi need probleemid on t\u00f5sised ja&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":313029,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,4057,7440,9472,28,29,19,408,8256,7660,25,115708,23,24,22,20,30],"class_list":["post-313028","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-headlines","tag-koolid","tag-koolielu","tag-labipolemine","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opetajad","tag-opetamine","tag-opilased","tag-populaarseimad-lood","tag-silja-eek","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117566090938312914","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/313028","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=313028"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/313028\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/313029"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=313028"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=313028"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=313028"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}