{"id":313314,"date":"2026-11-06T11:26:11","date_gmt":"2026-11-06T11:26:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/313314\/"},"modified":"2026-11-06T11:26:11","modified_gmt":"2026-11-06T11:26:11","slug":"ai-ai-kui-valus-kukkumine-kiibiaktsiaid-tabas-ajalooline-muugilaine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/313314\/","title":{"rendered":"Ai-ai, kui valus kukkumine: kiibiaktsiaid tabas ajalooline m\u00fc\u00fcgilaine"},"content":{"rendered":"<p>Suuri tehnoloogiaettev\u00f5tteid koondav <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/57256598\/nasdaq\" tag-id=\"57256598\">Nasdaq<\/a> 100 indeks l\u00f5petas p\u00e4eva koguni 6,4% langusega. Tegemist oli indeksi r\u00e4ngima b\u00f6rsip\u00e4evaga alates 2020. aasta m\u00e4rtsist, mil koroonapandeemia puhkemine vallandas maailma aktsiaturgudel paanika. Seega \u00fcletas neljap\u00e4evane kukkumine isegi mullu aprillis Donald Trumpi tollimaksude v\u00e4ljakuulutamise j\u00e4rel toimunud m\u00fc\u00fcgilaine. Laiem Nasdaq Composite kaotas 5,5%, S&amp;P 500 4,4% ning Dow Jonesi t\u00f6\u00f6stuskeskmine 3,4%.<\/p>\n<p>K\u00f5ige valusamalt tabas m\u00fc\u00fcgilaine pooljuhtide sektorit. Philadelphia pooljuhtide indeks SOX kukkus neljap\u00e4eval 12,3%, mis oli indeksi enam kui 30-aastase ajaloo suuruselt teine p\u00e4evane langus. Veel j\u00e4rsemalt, 15,9%, langes indeks vaid 16. m\u00e4rtsil 2020, koroonapandeemia alguse b\u00f6rsipaanika ajal.<\/p>\n<p>M\u00e4luseadmete tootja Sandiski aktsia kukkus 22,3% ning Western Digitali oma 17,4%. Andmekeskustega seotud ettev\u00f5tetest odavnes IRENi aktsia 17% ja Applied Digitali oma 14,7%. <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/25190323\/amd\" tag-id=\"25190323\">AMD<\/a> aktsia odavnes 17,3%, Micron 17,5% ning <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/991\/nvidia\" tag-id=\"991\">Nvidia<\/a> 9,3%. <\/p>\n<p>SEB ekspert: b\u00f6rsikukkumine oli \u00e4ratuskell indeksinvestorile<\/p>\n<p>SEB finantsturgude riskikonsultant Erik Laur t\u00f5des, et neljap\u00e4evane b\u00f6rsikukkumine oli erakordne. \u201eSuund mind ei \u00fcllatanud, k\u00fcll aga liikumise ulatus, eelk\u00f5ige kui kiiresti ja ulatuslikult m\u00fc\u00fck \u00fche p\u00e4evaga vallandus,\u201c m\u00e4rkis ta.<\/p>\n<p>Lauri hinnangul oli b\u00f6rsikukkumine eelk\u00f5ige \u00e4ratuskell indeksinvestoritele. \u201eIndeksiinvesteering ei t\u00e4henda automaatselt head hajutatust,\u201c r\u00f5hutas ta. Tehnoloogiahiidude suure osakaalu t\u00f5ttu t\u00e4hendab suurtesse USA aktsiaindeksitesse investeerimine \u00fchtlasi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset panust tehisintellektisektori edule.<\/p>\n<p>Swedbanki finantsturgude vanemspetsialisti Meelis Maasiku hinnangul ei olnud m\u00fc\u00fcgilaine taga \u00fcht konkreetset s\u00fcndmust, vaid mitme teguri kokkulangemine. Viimaste kuude tugeva t\u00f5usu j\u00e4rel olid tehnoloogiaaktsiad muutunud haavatavaks ning investorite ootused p\u00fcsinud v\u00e4ga k\u00f5rgel.<\/p>\n<p>\u201eKui turul on palju optimismi ja aktsiahinnad on kiiresti t\u00f5usnud, v\u00f5ivad investorid negatiivsete uudiste v\u00f5i ebakindluse ilmnemisel reageerida tavap\u00e4rasest emotsionaalsemalt,\u201c selgitas ta. <\/p>\n<p>\u201eTurukorrektsioonid on investeerimists\u00fckli loomulik osa ning tugevama languse p\u00e4evad ei t\u00e4henda automaatselt, et pikemaajaline investeerimistees oleks muutunud. Pigem tuletavad need investoritele meelde, et ka k\u00f5ige populaarsemad teemad ja ettev\u00f5tted ei liigu ainult \u00fches suunas,\u201c lisas ta.<\/p>\n<p>Kriise on erinevaid t\u00fc\u00fcpe<\/p>\n<p>Lauri s\u00f5nul oli tehisintellekti taristuga seotud aktsiate n\u00f5rkus ilmnenud juba n\u00e4dalaid varem. Neljap\u00e4evase m\u00fc\u00fcgilaine vallandasid tema hinnangul aga kaks tegurit: demokraatide edu USA vahevalimistel, mis suurendas kartusi andmekeskuste rajamise aeglustumise ees, ning kiibitootja Qualcommi n\u00f5rk prognoos.<\/p>\n<p>Erinevalt mullusest aprilli tolli\u0161okist, mil m\u00fc\u00fcgisurve tabas laialdaselt eri majandussektoreid, oli seekordne langus Lauri s\u00f5nul koondunud eelk\u00f5ige tehnoloogiaettev\u00f5tetesse. Infotehnoloogiasektor kukkus 7,3%, samal ajal kui n\u00e4iteks energia- ja finantssektor kaotasid alla 3%.<\/p>\n<p>\u201eMind ennast h\u00e4mmastas k\u00f5ige rohkem m\u00f5ju laiemale turule,\u201c m\u00e4rkis Laur. Tehnoloogiaettev\u00f5tete suure osakaalu t\u00f5ttu USA aktsiaindeksites piisas \u00fche sektori j\u00e4rsust kukkumisest, et kogu turgu tugevalt allapoole vedada. Samal ajal langes n\u00e4iteks McDonald\u2019si aktsia vaid 0,8% ja Coca-Cola l\u00f5petas p\u00e4eva sisuliselt muutumatuna.<\/p>\n<p>Maasiku s\u00f5nul tuleb eristada kahte t\u00fc\u00fcpi kriise: fundamentaalset kriisi, mille puhul ettev\u00f5tete kasumid ja m\u00fc\u00fcgitulud j\u00e4rsult v\u00e4henevad, ning investorite meeleolu v\u00f5i poliitilise ebakindluse p\u00f5hjustatud langust. Fundamentaalsest kriisist taastumine v\u00f5ib v\u00f5tta aastaid, nagu n\u00e4itas 2008. aasta finantskriis.<\/p>\n<p>\u201eHetkel ei ole m\u00e4rke, et ettev\u00f5tete kasumid v\u00f5i \u00e4ritegevus oleksid oluliselt halvenenud. Seega on eilne langus peamiselt turuosaliste meeleolu j\u00e4rsu muutuse tulemus,\u201c m\u00e4rkis Maasik.<\/p>\n<p>Muski ettev\u00f5tted said tugeva l\u00f6\u00f6gi<\/p>\n<p>Tugeva l\u00f6\u00f6gi said n\u00e4iteks ka Elon Muskiga seotud ettev\u00f5tted. Tesla aktsia kukkus neljap\u00e4eval 10,8% ja SpaceX-i oma 9,1%. Kahe kauplemisp\u00e4evaga on ettev\u00f5tete turuv\u00e4\u00e4rtusest kadunud kokku ligikaudu 456 miljardit dollarit. Musk oli USA vahevalimiste suurim \u00fcksikannetaja, toetades peamiselt vabariiklasi enam kui 445 miljoni dollariga. Bloombergi andmetel kahanes maailma rikkaima mehe varade v\u00e4\u00e4rtus eile 80 miljardi dollari v\u00f5rra. Viimase n\u00e4dalaga on ta varandus v\u00e4henenud 128 miljardi dollari v\u00f5rra, ulatudes n\u00fc\u00fcdseks 785 miljardi dollarini.<\/p>\n<p>Wall Streetilt levis m\u00fc\u00fcgilaine reedel ka Aasia b\u00f6rsidele. L\u00f5una-Korea Kospi indeks kukkus kauplemise alguses koguni 8,8%, mist\u00f5ttu peatati b\u00f6rsil kauplemine 20 minutiks. P\u00e4eva l\u00f5puks taandus langus 6%-ni. Jaapani Nikkei indeks l\u00f5petas p\u00e4eva samuti 6% miinuses, mis oli selle suurim kukkumine alates mullusest aprillist. Taiwanil langes b\u00f6rsiindeks 4,5%.<\/p>\n<p>Eriti tugevalt said pihta Aasia kiibitootjad. L\u00f5una-Korea SK Hynixi aktsia odavnes 10,4% ja Samsung Electronicsi oma ligi 6,4%. Maailma suurima lepingulise kiibitootja TSMC aktsia kukkus Taiwanil 4,7%.<\/p>\n<p>Kas langus v\u00f5ib j\u00e4tkuda?<\/p>\n<p>Lauri hinnangul v\u00f5ib osa neljap\u00e4evasest langusest pidada ka aktsiate hinnatasemete normaliseerumiseks. M\u00e4lukiipide turg on oma olemuselt ts\u00fckliline ning mitme ettev\u00f5tte aktsiad olid varasema t\u00f5usu k\u00e4igus j\u00f5udnud v\u00e4ga k\u00f5rgele. N\u00e4iteks Sandiski aktsia oli ka p\u00e4rast kukkumist aasta algusega v\u00f5rreldes ligi 240% ja Microni oma 130% plussis. Nvidia oli seevastu kaotanud kogu t\u00e4navuse t\u00f5usu.<\/p>\n<p>Maasiku hinnangul muutuvad investorid tehnoloogiaettev\u00f5tete suhtes \u00fcha valivamaks. \u00dcha suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse sellele, kas ettev\u00f5tted suudavad k\u00f5rgeid ootusi tegelike majandustulemustega \u00f5igustada.<\/p>\n<p>\u201ePelgalt osalemisest tehisintellekti v\u00f5i tehnoloogiasektori kasvuloos ei pruugi enam piisata,\u201c m\u00e4rkis Maasik.<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul v\u00f5ivad j\u00e4rsud turuk\u00f5ikumised pakkuda pikaajalistele investoritele ka ostuv\u00f5imalusi, kuid l\u00e4hiajal tuleb arvestada suurema volatiilsusega.<\/p>\n<p>Ka Laur ei pea \u00fcht erakordselt halba b\u00f6rsip\u00e4eva veel m\u00e4rgiks laiematest probleemidest finantsturgudel. Tema hinnangul s\u00f5ltub edasine eelk\u00f5ige sellest, kas tehisintellekti taristusse kavandatud investeeringud hakkavad p\u00e4riselt v\u00e4henema v\u00f5i mitte.<\/p>\n<p>\u201eKui investeeringud andmekeskustesse, kiipidesse ja elektritaristusse hakkavad reaalselt v\u00e4henema, muutub eilne p\u00e4ev olulisemaks signaaliks. Kui mitte, v\u00f5ib see tagantj\u00e4rele osutuda lihtsalt v\u00e4ga j\u00e4rsuks korrektsiooniks sektoris, kus ootused ja positsioneeritus olid muutunud erakordselt k\u00f5rgeks,\u201c m\u00e4rkis Laur.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120622835\/kiibiaktsiaid-tabas-ajalooline-muugilaine-usa-borsil-oli-viimaste-aastate-uks-hullemaid-paevi\/kommentaarid\" class=\"button button--primary button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kommenteeri<\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/a\/120622835\/kiibiaktsiaid-tabas-ajalooline-muugilaine-usa-borsil-oli-viimaste-aastate-uks-hullemaid-paevi\/kommentaarid\" class=\"button button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Loe kommentaare (108)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Suuri tehnoloogiaettev\u00f5tteid koondav Nasdaq 100 indeks l\u00f5petas p\u00e4eva koguni 6,4% langusega. Tegemist oli indeksi r\u00e4ngima b\u00f6rsip\u00e4evaga alates 2020.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":313315,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[9015,8622,131,130,37,33,35,34,36,3032,829,373,6819],"class_list":["post-313314","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-aktsiaturud","tag-amd","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-nasdaq","tag-nvidia","tag-tehisintellekt","tag-wall-street"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117569256512345782","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/313314","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=313314"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/313314\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/313315"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=313314"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=313314"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=313314"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}