{"id":313504,"date":"2026-11-06T14:35:27","date_gmt":"2026-11-06T14:35:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/313504\/"},"modified":"2026-11-06T14:35:27","modified_gmt":"2026-11-06T14:35:27","slug":"%f0%9f%a4%94-kas-miljardar-saab-poliitikat-rahastada-aga-mitte-makse-maksta-%f0%9f%92%b0-muski-rikkust-umbritsev-poleemika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/313504\/","title":{"rendered":"\ud83e\udd14 Kas miljard\u00e4r saab poliitikat rahastada, aga mitte makse maksta? \ud83d\udcb0 Muski rikkust \u00fcmbritsev poleemika"},"content":{"rendered":"<p>Omaniku isikliku vara ja ettev\u00f5tte sularahareservide vahel on vahe<\/p>\n<p>Eriti m\u00f5juv on argument, et isiklik varandusmaks seab paratamatult ohtu t\u00f6\u00f6kohti. See seob v\u00e4ga j\u00f5uka omaniku huvid paljude t\u00f6\u00f6tajate muredega. Seega muutub erasektori maksev\u00f5ime k\u00fcsimus kiiresti tajutavaks otsuseks, mis puudutab kogu t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n<p>Majanduslikust vaatenurgast on siiski vaja asja l\u00e4hemalt uurida. Kui omanik m\u00fc\u00fcb olemasolevad aktsiad teisele investorile, liigub ostuhind \u00fcldiselt ostjalt m\u00fc\u00fcjale. Seda ei v\u00f5eta automaatselt ettev\u00f5tte kassast. Tehas ei kaota omanikuvahetuse k\u00e4igus kohe oma masinaid ja palgafond ei kao koos osaga aktsiapakist.<\/p>\n<p>Olukord v\u00f5ib olla erinev, kui maksumakset rahastatakse t\u00e4iendava dividendiga, mis ettev\u00f5ttest raha v\u00e4lja v\u00f5tab. Samamoodi v\u00f5ib aktsiate m\u00fc\u00fck tekitada kontrolli, omandistruktuuri v\u00f5i rahastamisega seotud k\u00fcsimusi. Rangelt kontrollitud ja piiratud likviidsusega pereettev\u00f5te v\u00f5ib silmitsi seista erinevate probleemidega kui laialdaselt kaubeldav korporatsioon.<\/p>\n<p>See ei l\u00fckka t\u00f6\u00f6koha argumenti t\u00e4ielikult \u00fcmber. See lihtsalt eemaldab selle \u00fcldise vormi. Maksun\u00f5ude ja t\u00f6\u00f6koha kaotuse vahel peab olema kontrollitav majanduslik seos.<\/p>\n<p>Seega peaks iga\u00fcks, kes seda seost v\u00e4idab, selgitama, milline investeering t\u00fchistatakse, milline rahastamine muutub kallimaks v\u00f5i milline tegevusalane otsus muutub. Ilma nende vaheetappideta j\u00e4\u00e4b t\u00f6\u00f6koht eelk\u00f5ige retooriliseks turvav\u00f5rguks omaniku rikkusele.<\/p>\n<p>Varandusmaks ei asenda l\u00e4bim\u00f5eldud maksus\u00fcsteemi<\/p>\n<p>N\u00f5rkade vastuargumentide kritiseerimine ei t\u00e4henda automaatselt head maksu. Korduv netovarale kehtestatav maks v\u00f5ib p\u00f5hjustada olulisi probleeme, kui hindamine, soodustused ja vastastikused m\u00f5jud on halvasti kavandatud.<\/p>\n<p>Erinevalt tegeliku sissetuleku maksust maksustatakse varandusmaksu \u00fcldiselt isegi siis, kui vara tekitab v\u00e4he v\u00f5i \u00fcldse mitte mingit jooksvat tulu. Lihtne arvutus illustreerib selle olulisust: \u00fcheprotsendiline varandusmaks kaheprotsendilise aastakasvu korral vastab teoreetiliselt poolele sellest tulust, isegi enne muude maksude arvessev\u00f5tmist. K\u00fcmneprotsendilise tulu korral vastaks sama varandusmaks k\u00fcmnendikule tulust. Seega ei t\u00e4henda sama varandusmaksum\u00e4\u00e4r tingimata sama koormust jooksvale sissetulekule.<\/p>\n<p>Hindamine tekitab samuti erinevaid v\u00e4ljakutseid. Avalikult kaubeldavatel aktsiatel on j\u00e4lgitavad turuhinnad. Noteerimata ettev\u00f5tete, keerukate omandistruktuuride v\u00f5i \u00fcksikute erivarade puhul on hindamine keerukam ja vastuolulisem.<\/p>\n<p>Lisaks on olemas maksuv\u00e4ltimismehhanismid. V\u00e4ga helded maksuvabastused v\u00f5ivad v\u00e4hendada tulusid ja moonutada varade jaotust. Liiga piiravad reeglid v\u00f5ivad tekitada t\u00f5elisi raskusi. Seet\u00f5ttu r\u00f5hutab OECD, et varandusmaksu hindamine s\u00f5ltub \u00fcldisest maksus\u00fcsteemist. Kui kapitalikasum, kapitalikasum ja p\u00e4randus on juba laialdaselt ja t\u00f5husalt maksustatud, on t\u00e4iendava maksu \u00f5igustamine keerulisem kui oluliste l\u00fcnkade korral.<\/p>\n<p>Kainestav j\u00e4reldus on: mitte iga varandusmaks pole tark tegu. Kuid seega pole ka iga sellise maksu tagasil\u00fckkamine majanduslikult m\u00f5istlik.<\/p>\n<p>Oluline k\u00fcsimus on see, millist sooritusv\u00f5imet tegelikult m\u00f5\u00f5detakse<\/p>\n<p>Sisukas maksudebatt ei alga \u00fchest instrumendist, vaid probleemist endast. Kas eesm\u00e4rk on t\u00e4iendava tulu genereerimine? Kas v\u00e4ga suuri majanduslikke v\u00f5imsusi tuleks maksustada \u00fchtlasemalt? Kas eesm\u00e4rk on piirata d\u00fcnastilise rikkuse koondumist? V\u00f5i on fookuses poliitilise v\u00f5imu koondumine?<\/p>\n<p>Need eesm\u00e4rgid kattuvad, kuid ei ole identsed. Maks v\u00f5ib tekitada tulu ilma poliitilist m\u00f5juv\u00f5imu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt piiramata. Kampaania rahastamise reegel v\u00f5ib parandada poliitilist konkurentsi ilma maksutulu \u00fcldist suurust muutmata.<\/p>\n<p>Lisaks on suurte varanduste maksustamiseks v\u00f5imalik kasutada mitmesuguseid l\u00e4henemisviise: jooksvat kapitalikasumit, realiseeritud kapitalikasumit, varade \u00fcleandmist v\u00f5i vara ennast. Igal variandil on oma tugevused ja n\u00f5rkused. Seet\u00f5ttu ei tohiks reform teeselda, et ainsad alternatiivid on halvasti kavandatud varandusmaks v\u00f5i peaaegu t\u00e4ielik poliitiline alistumine.<\/p>\n<p>S\u00fcsteemide vahelised \u00fcleminekud on eriti olulised. Ameerika \u00dchendriikides p\u00f5hineb p\u00e4ritud vara maksubaas \u00fcldiselt sageli turuv\u00e4\u00e4rtusel surma hetkel. See t\u00e4hendab, et surnu eluajal toimunud v\u00e4\u00e4rtuse suurenemist saab hilisema m\u00fc\u00fcgi korral k\u00e4sitleda erinevalt v\u00f5rreldes m\u00fc\u00fcgiga vahetult enne surma. Iga v\u00f5imalikku p\u00e4randimaksu tuleb eraldi k\u00e4sitleda.<\/p>\n<p>Sellised liidesed v\u00e4\u00e4rivad v\u00e4hemalt sama palju t\u00e4helepanu kui sensatsiooniline debatt \u00fchtse maksum\u00e4\u00e4ra \u00fcle. Maksus\u00fcsteem v\u00f5ib paberil tunduda range, kuid selle \u00fcleminekutel v\u00f5ib siiski olla olulisi l\u00fcnki.<\/p>\n<p>Suuri poliitilisi annetusi v\u00f5ib vaadelda investeeringutena ilma korruptsioonile viitamata<\/p>\n<p>Miks peaks \u00e4rimees kulutama sadu miljoneid dollareid poliitikale? L\u00f5plikku vastust ei saa tuletada ainult rahavoogudest. Ideoloogilised veendumused, isiklik lojaalsus, sotsiaal-poliitilised eesm\u00e4rgid ja majanduslikud huvid v\u00f5ivad k\u00f5ik samaaegselt rolli m\u00e4ngida.<\/p>\n<p>Sellest hoolimata on investeerimisperspektiiv majanduslikult kasulik. Valitsuse otsused m\u00f5jutavad ettev\u00f5tete kasumit maksude, regulatsioonide, konkurentsipoliitika, lubade, kaubandusreeglite ja avaliku n\u00f5udluse kaudu. Seega n\u00e4evad need, kellel on olulised majanduslikud huvid, konkreetses poliitilises kursis m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset potentsiaalset kasu.<\/p>\n<p>H\u00fcpoteetiline n\u00e4ide teeb ulatuse arusaadavaks. Kui poliitiline otsus suurendaks 100 miljardi dollari suuruse osaluse majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust \u00fche protsendi v\u00f5rra, ulatuks see miljardi dollarini. Selliste eelduste kohaselt v\u00f5ib mitmesaja miljoni dollari suurune poliitiline kulutus omaniku vaatenurgast tunduda rahaliselt ratsionaalne. See ei t\u00f5esta ei vastavat efekti ega konkreetset motiivi. See selgitab vaid, miks kulutuse summa ei ole automaatselt irratsionaalne.<\/p>\n<p>Selges\u00f5nalist vastutasu ei pea kokku leppima. Piisab pelgalt soodsama majandus- v\u00f5i maksupoliitika v\u00e4ljavaatest. Just seet\u00f5ttu on struktuuriline probleem olulisem kui kriminaalne. Mitte iga problemaatiline poliitilise v\u00f5imu koondumine ei kujuta endast korruptsioonikuritegu.<\/p>\n<p>S\u00fcsteem v\u00f5ib toimida korrektselt vormiliselt ja pakkuda ikkagi v\u00e4ga ebav\u00f5rdseid v\u00f5imalusi poliitiliste prioriteetide m\u00f5jutamiseks. N\u00f5uetekohane arvestus ei v\u00e4lista m\u00f5ju ulatust.<\/p>\n<p>Oma platvormi omamine on t\u00e4iendav v\u00f5imutegur, mitte tasuta v\u00f5lukepp<\/p>\n<p>Muski finantsinvesteeringut t\u00e4iendab tema positsioon X omanikuna. See eristab teda suurest annetajast, kes peab lihtsalt avalikkuse t\u00e4helepanu ostma.<\/p>\n<p>Siiski oleks liigne lihtsustamine v\u00e4ita, et poliitiline suhtlus spetsiaalsel platvormil ei maksa midagi. Platvormil on tegevuskulud, selle ulatus ei ole piiramatu ja poliitilistel seisukohtadel v\u00f5ivad olla majanduslikud v\u00f5i mainega seotud tagaj\u00e4rjed. Lisaks ei j\u00f5ua iga postitus automaatselt k\u00f5igi kasutajateni.<\/p>\n<p>Peamine erinevus peitub mujal: isiklik poliitiline kommunikatsioon, olemasolev avalik profiili loomine ja kontroll olulise kommunikatsioonitaristu \u00fcle \u00fchinevad. See loob strateegilise eelise, mille majanduslik v\u00e4\u00e4rtus ei kajastu t\u00e4ielikult annetuste statistikas.<\/p>\n<p>Samal ajal tuleb eristada mitut tasandit. Originaalne panus erineb tasulisest reklaamist. Tasuline reklaam erineb sisu algoritmilisest levitamisest. Ja kahtlus eelistuse ulatuse osas ei ole veel l\u00f5plik t\u00f5end konkreetse tehnilise manipuleerimise kohta.<\/p>\n<p>Selleks, et kriitikat saaks pidada usaldusv\u00e4\u00e4rseks, piisab rikkuse, avaliku profiili ja platvormide omandi\u00f5iguse j\u00e4lgitavast kombinatsioonist. T\u00e4iendavad, p\u00f5hjendamata v\u00e4ited ei tugevda neid, vaid lihtsalt lihtsustavad nende vastu kaitsmist.<\/p>\n<p>Probleem ei ole selles, et j\u00f5ukal platvormiomanikul ei tohiks olla poliitilist arvamust, vaid selles, kui palju erinevaid avaliku arvamuse kujundamise hoobasid saab koondada \u00fche inimese k\u00e4tte.<\/p>\n<p>Miks rohkem reklaami l\u00f5puks v\u00e4hem lisah\u00e4\u00e4li annab<\/p>\n<p>Paxtoni l\u00fc\u00fcasaamine sobib fundamentaalse majandusliku kaalutlusega: lisakulutuste eelised ei pruugi tingimata eelarvega proportsionaalselt kasvada.<\/p>\n<p>Esimene miljon vaatajat suudab tundmatu kandidaadi n\u00e4htavaks teha, organisatsiooni \u00fcles ehitada ja peamiste sihtr\u00fchmadeni j\u00f5uda. Hiljem miljonid suurendavad peamiselt korduste sagedust. L\u00f5puks n\u00e4eb sama valija sarnast s\u00f5numit korduvalt. Kas j\u00e4rgmine reklaam on endiselt veenev, on siis lahtine k\u00fcsimus.<\/p>\n<p>Samal ajal v\u00f5ivad kandidaadi negatiivsed omadused, ebasoodne poliitiline keskkond v\u00f5i veenev vastane piirata lisareklaami t\u00f5husust. Suhtlus muudab arusaamu, kuid see ei loo t\u00e4iesti uut reaalsust. Eelarve saab leevendada organisatsioonilisi n\u00f5rkusi, kuid see ei pruugi neid k\u00f5rvaldada.<\/p>\n<p>Talarico polnud ka rahaliselt relvastamata autsaider. Tema kampaania kogus ainu\u00fcksi kolmandas kvartalis ligikaudu 64 miljonit dollarit. See t\u00e4hendas, et ka demokraatide poolel oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid ressursse. Seega ei olnud Texase valimiskampaania lihtsalt miljard\u00e4ri ja koopiamasina, lootuse ja laenatud pastakaga kandidaadi duell.<\/p>\n<p>Tulemus ei v\u00f5imalda meil aga arvutada, kui palju h\u00e4\u00e4li Muski raha tegelikult m\u00f5jutas. Meil \u200b\u200bpuudub v\u00f5rdlus samade valimistega ilma tema toetuseta. Paxton oleks ilma tema kulutusteta v\u00f5inud kaotada veelgi suurema eduga. Samamoodi v\u00f5is osa kampaania kommunikatsioonistrateegiast olla ebaefektiivne v\u00f5i isegi kahjulik. Ainu\u00fcksi valimistulemus ei erista neid v\u00f5imalusi.<\/p>\n<p>Raha eest ei saa garanteeritud enamust, k\u00fcll aga erakordset juurdep\u00e4\u00e4su konkurentsile<\/p>\n<p>Seega pole demokraatia seisukohalt oluline k\u00fcsimus mitte ainult see, kas suurdoonor v\u00f5idab, vaid ka see, milliseid tingimusi ta saab muuta enne h\u00e4\u00e4letuse toimumist.<\/p>\n<p>Need, kes pakuvad v\u00e4ga suuri rahasummasid, saavad kampaaniaid elus hoida, p\u00e4evakorda uusi teemasid lisada ja poliitilised organisatsioonid neist s\u00f5ltuvaks muuta. Nad v\u00f5ivad muuta kandidaadi v\u00e4hem s\u00f5ltuvaks teatud rahastamisallikatest. Samuti saavad nad saata signaale selle kohta, millised poliitilised suunad on tulevikus eriti rahastatavad.<\/p>\n<p>Mitte k\u00f5iki neid m\u00f5jusid ei saa \u00fchest annetusest otseselt demonstreerida. Sellegipoolest on need institutsionaalse riskina asjakohased. Poliitilised osalejad ei vaja selges\u00f5nalist mandaati, et m\u00f5ista, millised seisukohad k\u00f5netavad v\u00f5tmeisikuid.<\/p>\n<p>Siin peitubki formaalse ja sisulise v\u00f5rdsuse erinevus. Igal valijal on \u00fcks h\u00e4\u00e4l. Mitte igal valijal pole v\u00f5rreldavaid v\u00f5imalusi m\u00f5jutada kandidaatide valikut, tajumist ja ulatust.<\/p>\n<p>See ei ole argument j\u00f5ukate inimeste poliitiliste \u00f5iguste keelamise poolt. See on argument, mille poolt ei tohiks poliitilise konkurentsi reegleid hinnata ainu\u00fcksi selle p\u00f5hjal, kas iga tehing on formaalselt lubatud.<\/p>\n<p>Demokraatial on huvi tagada, et avalikkuse toetus ei s\u00f5ltuks v\u00e4hestest erasektori rahastamisotsustest. Just seet\u00f5ttu, et valijatel on l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes valikuvabadus, peaksid sellele otsusele eelnevad tingimused j\u00e4\u00e4ma v\u00f5imalikult l\u00e4bipaistvaks.<\/p>\n<p>Ainult maksupoliitika pakub poliitilise v\u00f5imu koondumise vastu vaid piiratud abi<\/p>\n<p>Suurte varanduste parem maksustamine v\u00f5iks piirata majandusressursside koondumist. See ei lahendaks aga automaatselt ulatusliku poliitilise rahastamise probleemi.<\/p>\n<p>Isegi v\u00e4ga suur maksupanus j\u00e4tab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse man\u00f6\u00f6verdamisruumi neile, kellel on \u00e4\u00e4rmiselt suur netov\u00e4\u00e4rtus. Iga\u00fcks, kellel on p\u00e4rast maksude mahaarvamist endiselt miljardeid, saab piiramatute Super PAC-i sissemaksete s\u00fcsteemi raames j\u00e4tkuvalt erakordselt suuri poliitilisi summasid mobiliseerida. Seega ei asenda maksudeklaratsioonid kampaania rahastamise reformi.<\/p>\n<p>Seevastu rangemad poliitilise rahastamise piirangud ei muuda \u00f5iglast maksus\u00fcsteemi tarbetuks. M\u00f5lemad valdkonnad puudutavad sama kontsentratsiooni erinevaid aspekte: majanduslikku v\u00f5imu ja selle \u00fclekandumist poliitiliseks tegutsemisv\u00f5imeks.<\/p>\n<p>Seega peaks sidus reformiperspektiiv eraldi uurima mitmeid instrumente: poliitiliste rahavoogude l\u00e4bipaistev ja \u00f5igeaegne avalikustamine, kohaldatavate koordineerimiseeskirjade t\u00f5hus j\u00e4relevalve, j\u00e4lgitavad vastutusvaldkonnad ja eluj\u00f5ulised mudelid laiema poliitilise rahastamise jaoks. Millised meetmed on juriidiliselt lubatud ja poliitiliselt teostatavad, tuleks iga\u00fcks eraldi hinnata.<\/p>\n<p>Ka suhtlusplatvormidel on oma l\u00e4bipaistvusk\u00fcsimused. Tasustatud poliitilist haaret, isiklikke panuseid ja v\u00f5imalikku eelistusjaotust ei tohiks anal\u00fc\u00fctiliselt segi ajada. Alles siis saab korralikult hinnata, milline v\u00f5im tuleneb omandi\u00f5igusest, milline rahast ja milline avalikkuse toetusest.<\/p>\n<p>Iga\u00fcks, kes l\u00fckkab k\u00f5ik probleemid varandusmaksu alla, teeb asja endale sama lihtsaks kui see, kes l\u00f5petab iga maksude arutamise s\u00f5naga &#8220;t\u00f6\u00f6kohad&#8221;.<\/p>\n<p>Mitte iga miljard\u00e4r ei k\u00e4itu \u00fchtemoodi, aga probleem p\u00fcsib<\/p>\n<p>Objektiivne anal\u00fc\u00fcs ei tohiks Muski kujutada k\u00f5igi j\u00f5ukate isikute esindajana. Suured varad erinevad p\u00e4ritolu, koostise ja likviidsuse poolest. Ka poliitilised vaated ja tegutsemisvormid on erinevad.<\/p>\n<p>Eraomandis oleva t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tte omanikul v\u00f5ivad olla teistsugused rahastamisprobleemid kui investoril, kellel on mitmekesine v\u00e4\u00e4rtpaberiportfell. \u00dcks inimene v\u00f5ib saada regulaarselt suuri dividende, samas kui teine \u200b\u200bon investeerinud peamiselt kiiresti kasvavasse, kuid madala tootlusega ettev\u00f5ttesse. Neid erinevusi tuleb k\u00e4sitleda maksuplaneerimise abil.<\/p>\n<p>Samamoodi ei tohiks suurte eraannetuste kritiseerimine s\u00f5ltuda sellest, kas annetaja toetab poliitiliselt eelistatud poolt. Demokraatlikku probleemi ei lahendata ainu\u00fcksi seet\u00f5ttu, et j\u00f5ukam annetaja jagab samasuguseid vaateid.<\/p>\n<p>Seega on j\u00e4rjepidev kriteerium j\u00e4rgmine: kui suureks v\u00f5ib muutuda rahaline l\u00f5he tavap\u00e4rase poliitilise osaluse ja erakordse erasektori m\u00f5ju vahel? Milline l\u00e4bipaistvuse tase on vajalik? Ja millised piirid on koosk\u00f5las s\u00f5navabaduse, \u00fchinemisvabaduse ja ausa konkurentsiga?<\/p>\n<p>Need k\u00fcsimused on ebamugavamad kui \u00fcheainsa kaabaka otsimine. Siiski viivad need meid l\u00e4hemale kindlale institutsionaalsele vastusele. Inimesed muutuvad, rikkus nihkub, poliitilised liidud lagunevad. Reeglite kogum peaks olema usutav isegi siis, kui homme kirjutab poliitiline vastane suurema t\u0161eki v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Mis on alles j\u00e4\u00e4nud v\u00e4idetavalt maksustamata miljardite teooriast<\/p>\n<p>Seega saab esialgsele k\u00fcsimusele t\u00e4pselt vastata: jah, on \u00f5igustatud v\u00e4lja tuua vastuolu, kui suured varad n\u00e4ivad olevat poliitilistel eesm\u00e4rkidel mobiliseeritav ressurss, samas kui nende maksustamist peetakse kategooriliselt v\u00f5imatuks. Ei, suur kampaaniaannetus ei t\u00e4henda, et varandusmaksu saaks kehtestada ilma majanduslike tagaj\u00e4rgedeta.<\/p>\n<p>Esimene lause kaitseb omakasup\u00fc\u00fcdliku segaduse tekitamise eest. Teine kaitseb maksupoliitika \u00fclem\u00e4\u00e4rase enesekindluse eest.<\/p>\n<p>Veenv poliitika peaks lahendama tegelikke likviidsusprobleeme, selle asemel et k\u00e4sitleda neid universaalse erandina. See peaks eristama erasektori varasid ja ettev\u00f5tete rahastamist. See peaks v\u00f5tma hindamisprobleeme t\u00f5siselt, ilma et neist tuletataks majanduslikult k\u00f5ige v\u00f5imsamatele alaline hindamiskeeld.<\/p>\n<p>Samuti peaks ta tunnistama, et suured varad on enamat kui lihtsalt tulevased tarbimisv\u00f5imalused. Need pakuvad turvalisust, rahalist paindlikkust, kontrolli ja juurdep\u00e4\u00e4su. Need, kes vaatavad ainult praegust sissetulekut, ei suuda seda potentsiaali t\u00e4ielikult haarata.<\/p>\n<p>Muski investeering ja Paxtoni l\u00fc\u00fcasaamine on selle ilmekas, kuid mitte k\u00f5ikeh\u00f5lmav n\u00e4ide. Ligi pool miljardit dollarit ei suudaks valimisv\u00f5itu garanteerida. K\u00fcll aga saaks sellega rahastada erakordselt suurt poliitilist aparaati. M\u00f5lemad on osa v\u00f5rrandist.<\/p>\n<p>Seega on k\u00f5ige kuivem j\u00e4reldus ka k\u00f5ige tabavam: rikkus polnud poliitika jaoks liiga mittelikviidne. See lihtsalt polnud piisavalt v\u00f5imas, et valijatele tulemust dikteerida. See, et viimane toimis, on demokraatia jaoks hea uudis. See, et esimene j\u00e4rgmises maksudebatis t\u00f5en\u00e4oliselt taas ununeb, oleks v\u00e4hem \u00fcllatav.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Omaniku isikliku vara ja ettev\u00f5tte sularahareservide vahel on vahe Eriti m\u00f5juv on argument, et isiklik varandusmaks seab paratamatult&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":313505,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,115881,115882,4477,80607],"class_list":["post-313504","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-juhtima","tag-poliitiline-mojuvoim","tag-valimiskampaania","tag-varad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117569999846070997","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/313504","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=313504"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/313504\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/313505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=313504"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=313504"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=313504"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}