Beatriz Garc\u00eda.<\/p>\n
31. okt. 2025 Ester Vaitmaa, Delfi<\/p>\n
Artikkel ilmus esmakordselt Eesti P\u00e4evalehes siin<\/a>. <\/p>\n Garc\u00eda on avaldanud t\u00f6id 1999. aastast. Ta uuris, millise m\u00f5ju j\u00e4ttis maha 1993. aasta kultuuripealinna tiitel Glasgowsse. \u201eTeiseks olen vaadelnud Liverpooli (Euroopa kultuuripealinn 2008) nii viis, k\u00fcmme kui ka viisteist aastat p\u00e4rast tiitliaastat, et selgitada v\u00e4lja, kuidas on linn muutunud alates kultuuri\u00fcritustesse investeerimisest,\u201c r\u00e4\u00e4gib Garc\u00eda.<\/p>\n Tema t\u00f6\u00f6 on inspireerinud Euroopa Komisjoni looma kultuuripealinna aastale tagasiside- ja kokkuv\u00f5tteraamistikku alates 2017. aastast. \u201eSellep\u00e4rast olen ma kultuuripealinna v\u00f5rgustikus \u00fcsna tuntud: olen saanud pakkuda v\u00f5rdlust ja elulisi n\u00e4iteid, kuidas tuleks protsessi dokumenteerida ning tulemusi m\u00f5\u00f5ta,\u201c on Garc\u00eda konkreetne.<\/p>\n \u201eOn selge, et Euroopa kultuuripealinna projekt v\u00f5ib piirkonda muuta, ning ka mina olen oma akadeemilise karj\u00e4\u00e4ri ja instituudi juhina neid muutusi t\u00f5endanud. Muutused ei puuduta \u00fcldjuhul ainult kultuuri- ja kunstivaldkonda, vaid laienevad majanduslikele, sotsiaalsetele, keskkonna- ja isegi poliitilistele raamistikele,\u201c selgitab Beatriz Garc\u00eda.<\/p>\n Tartust kuulis Garc\u00eda esimest korda 2024. aasta kultuuripealinnade valiku komisjonis, kui kandidaate hinnati veel algj\u00e4rgus. Tema s\u00f5nul valisid nad Narva ees v\u00f5itjaks Tartu seep\u00e4rast, et Tartul oli v\u00e4ga tugev arusaadav visioon, mis oli samal ajal provokatiivne ja m\u00e4nguline ning millel oli potentsiaali ka Euroopas vastukaja tekitada.\u00a0<\/p>\n \u201eElluj\u00e4\u00e4mise kunstid\u201c teemana ei olnudki ehk Tartu valimise puhul peamine. Garc\u00eda kinnitusel oli oluline, et Tartul oli ka konkreetne kommunikatsiooni- ja teostuse plaan, millega anti algatusele palju v\u00e4\u00e4rtust juurde.<\/p>\n Garc\u00eda s\u00f5nul on loomulikult t\u00e4htis ka selge ja tugev kunstiline visioon, ent see tuleb viia kokku linna pikemaajalise kultuuristrateegiaga. \u201eSa pead oma elanikke kaasama, tekitama uudishimu nii kodukohas kui ka \u00fcle Euroopa. Ja see oli midagi, mida Tartu tegi v\u00e4ga h\u00e4sti!\u201c<\/p>\n Linna v\u00f5imalus ennast \u00fcmber m\u00f5testada\u00a0<\/p>\n Kui p\u00f5igata tagasi uuringute juurde, mille Garc\u00eda on teinud Liverpooli ja Glasgow\u2019 kohta, siis on huvitav v\u00f5rrelda nende linnade kogemust Tartuga.<\/p>\n \u201eJah, vaatlesin k\u00fcmne-viieteistk\u00fcmne aasta teekonda: kuidas aitas kultuuripealinna staatus linna mainele v\u00f5i hoiakute kujunemisele kaasa? Nii Glasgow kui ka Liverpool olid tugeva ajaloolise kunstilise taustaga, ent nende endine hiilgus sadamalinnadena oli kadunud ja asendunud vaikse allak\u00e4iguga. T\u00f6\u00f6stus oli h\u00e4\u00e4bunud ning neid linnu seostati selliste negatiivsete n\u00e4htustega nagu t\u00f6\u00f6tus, terviseprobleemid, hariduse puudus, isegi v\u00e4givald \u2026\u201c maalib Garc\u00eda kahest linnast veidi kurva pildi.<\/p>\n Kultuuripealinna tiitel andis Glasgow\u2019le ja Liverpoolile v\u00f5imaluse r\u00e4\u00e4kida endast hoopis teises v\u00f5tmes ning leida ja esitleda enda h\u00e4id k\u00fclgi. Nii nagu Tartu v\u00f5istleb alati veidi pealinna Tallinnaga, nii v\u00f5istles Glasgow t\u00e4helepanu ja ressursside nimel Edinburghiga, Liverpool aga pistis rinda Londoniga.\u00a0<\/p>\n Garc\u00eda on kindel, et kui linnal on tugev s\u00f5num ning turundus- ja kommunikatsioonioskus, siis saab nii poliitikategijatele kui ka erasektorile n\u00e4idata v\u00e4\u00e4rtust, mida loob kunsti- ja kultuurisektor linnale. Haridus aitab juurdunud seisukohti muuta ja Tartu eelis ongi olla vaimuj\u00f5u keskus.<\/p>\n Kultuuri m\u00f5\u00f5tmisel peab olema peale arvude ka kontekst<\/p>\n Ametnik m\u00f6\u00f6nab, et on ka ise arvudega palju m\u00e4nginud. \u201eOn v\u00e4ga oluline, et oleks olemas teatav hulk statistikat. See on vajalik juba t\u00e4helepanu v\u00f5itmiseks, sest sobib meediale pealkirjadesse, ja ka poliitikud, otsustajad armastavad arve! Aga ma olen alati r\u00f5hutanud, et arvud peavad olema kontekstis. Selle, kas 10 000 on suur v\u00f5i v\u00e4ike arv, on alati loonud meie enda kontekst. 3 miljonit v\u00f5ib olla mingis kontekstis v\u00e4ga v\u00e4ike raha, samas v\u00f5ib kolm olla v\u00e4ga suur arv\u201c.<\/p>\n Seet\u00f5ttu hindab Garc\u00eda arvude k\u00f5rval selgitusi ja lugude jutustamist ning dokumenteerimist, seda nii inspiratsiooniks kui ka m\u00f5istmiseks. \u201eIsegi kohalike identiteet v\u00f5ib muutuda, kui sul on head n\u00e4ited. T\u00e4htis on veel kultuuri juhtimine: oluline on teada, kuidas muuta see strateegilisemaks.\u201c<\/p>\n Garc\u00eda soovitab kultuuri puhul vaadata neid n\u00e4itajaid, mis on seotud strateegilise m\u00f5tlemisega ja sellega, kuidas see kajastub elluviidavates dokumentides.<\/p>\n Kultuuripealinn annab \u00fchise t\u00e4htaja<\/p>\n Beatric Garc\u00eda osaleb \u00fchtlasi ol\u00fcmpiam\u00e4ngude korraldamises. V\u00f5rrelda on neid kahte suurs\u00fcndmust siiski veidi raske, sest mastaabid on v\u00e4ga erinevad.<\/p>\n \u201eEks ole selge, et ol\u00fcmpiam\u00e4ngud on m\u00f5\u00f5tmetelt hiigels\u00fcndmus ja eelarvegi \u00fcletab miljardeid, kultuuripealinn peab aga hakkama saama n\u00e4iteks ainult 30\u201340 miljoniga. See on \u00fcsna erinev,\u201c \u00fctleb Garc\u00eda. Ent ta r\u00f5hutab: \u201eSarnasus on olemas. M\u00f5lemad on s\u00fcndmused, mis v\u00f5ivad kujundada kogu p\u00f5lvkonda, sest juhtuvad vaid kord elus ja v\u00f5imaldavad koondada t\u00e4helepanu \u00fchele eesm\u00e4rgile.\u201c<\/p>\n Seega on otsustajatele, rahastajatele ja poliitikakujundajatele nende s\u00fcndmuste puhul korraga ees \u00fchine t\u00e4htaeg, et ideed ja kurss paika saada. Et tegevusel ka m\u00f5ju oleks, peab kogukondki need tegevused ja s\u00f5numi heaks kiitma. See on t\u00e4pselt \u00fchtmoodi nii ol\u00fcmpia kui ka kultuuripealinna puhul ning sellega on v\u00f5imalik saavutada palju. See annab v\u00f5imaluse kiigata kodulinnana peeglisse, vaadelda asju veidi teisest perspektiivist ja koguda m\u00f5tteid selle kohta, kuhu tahetakse suunduda, kogukonnana j\u00f5uda, selgitab Garc\u00eda.<\/p>\n \u201eSee on uskumatult v\u00e4\u00e4rtuslik, sest annab sulle vaatenurga ja raamistiku. See aitab otsuseid t\u00e4psustada ja prioriteete seada, teistele lugusid jutustada. See omakorda aitab sul arusaamu muuta ja end taasavastada millegi positiivse jaoks,\u201c v\u00f5tab Garc\u00eda eelised kokku.<\/p>\n Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja m\u00f5ju Kultuurikompassi foorumil \u201eKas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?\u201c. Loe kokkuv\u00f5tteid Eesti P\u00e4evalehest<\/a> ja vaata foorumi ettekandeid j\u00e4rele Tartu 2024 YouTube\u2019i kanalilt<\/a>.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Beatriz Garc\u00eda. 31. okt. 2025 Ester Vaitmaa, Delfi Artikkel ilmus esmakordselt Eesti P\u00e4evalehes siin. Garc\u00eda on avaldanud t\u00f6id…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31460,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-31459","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115465484045324075","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31459","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31459"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31459\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31460"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31459"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31459"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31459"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}