Erni Kask. Foto: Maanus Kullamaa \/ Tartu 2024<\/p>\n
31. okt. 2025 Ester Vaitmaa, Delfi<\/p>\n
Lugu ilmus esmakordsel Eesti P\u00e4evalehes<\/a> (16.09.2025).<\/p>\n Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 rahvusvaheliste suhete juht Erni Kask selgitab, et sihtasutusel oli v\u00e4lissuhete puhul kolm peamist strateegilist suunda: saada v\u00e4lismaalased Tartusse, leida v\u00e4lispartnereid ja kaasata rahastust.<\/p>\n Esimene neist, \u00fclesanne saada v\u00e4lispublik Tartu 2024 \u00fcritustele ning Tartusse ja L\u00f5una-Eestisse \u00fcldiselt, oli ehk k\u00f5ige keerulisem. \u201eSee on olnud k\u00f5ige ressursimahukam ja ka raskemini m\u00f5\u00f5detav \u00fclesanne, mille t\u00e4itmise vankri ette olid rakendatud nii meie rahvusvaheliste suhete tiimi kui ka teabe- ja turundusvaldkonna kolleegid,\u201c selgitab Kask.\u00a0<\/p>\n Tema s\u00f5nul avaldab Statistikaamet k\u00fcll regulaaarselt majutusstatistikat, aga on teada, et ainult selle alusel ei saa olukorrast tervikpilti. \u201eSiiski v\u00f5ib \u00f6elda, et kultuuripealinna aastal kasvas Tartus v\u00e4lismaalt p\u00e4rit majutujate arv 15% ja mujal L\u00f5una-Eestis 14%, mis oli rohkem kui Eesti keskmine. Seega on v\u00e4listurist leidnud kindlasti ka kultuuripealinna t\u00f6\u00f6 tulemusena tee siia peale koroonaj\u00e4rgset langust tagasi\u201c.<\/p>\n Teine strateegiline suund oli toetada Tartu 2024 programmi projekte v\u00e4lispartnerite leidmisel.\u00a0<\/p>\n \u201eSee on see suund, millesse ma ise k\u00f5ige rohkem usun. See on natuke n\u00e4htamatu, aga pikaajalise m\u00f5juga tegevus: v\u00e4lispartnerid toovad kaasa uue hingamise ja teistsugused teamised. Selline koost\u00f6\u00f6 pakub tavalisele toimimisele vaheldust ning l\u00f5puks saab ka v\u00e4lisraha tulla ainult l\u00e4bi v\u00e4lispartnerluse ja koost\u00f6\u00f6projektide,\u201c r\u00e4\u00e4gib Kask.<\/p>\n Kokku oli Tartu 2024 p\u00f5hiprogrammi loojatel \u00fcle 850 v\u00e4lispartneri Euroopast ja kaugemalt, mis t\u00e4hendas, et 62% projektidel oli v\u00e4lispartner. \u201eSee on v\u00e4ga hea tulemus. Lisaks selgus v\u00e4rskest L\u00f5una-Eesti kultuurivaldkonna uuringust, et ligi viiendik Tartu kultuurikorraldajatest t\u00e4heldas kultuuripealinna tegevuse m\u00f5jul suurt rahvusvahelistumise kasvu,\u201c toob endine v\u00e4lissuhete juht esile.\u00a0<\/p>\n Kolmanda strateegilise suuna tulemused on k\u00f5ige k\u00e4egakatsutavamad: v\u00e4lisrahastust \u00f5nnestus kaasata rohkem, kui oli plaanitud.\u00a0<\/p>\n \u201eT\u00e4nu projektide eestvedajate tublidusele ja Tartu 2024 tiimi toele oleme suutnud v\u00e4lisvahenditest saada Tartusse ja L\u00f5una-Eestisse 2,6 miljonit eurot lisaraha. See on muljetavaldav.\u201c Sellele summale lisandub Melina Mercouri preemia suurusega 1,5 miljonit eurot, mis antakse kultuuripealinnadele k\u00f5rgetasemeliste ettevalmistuste korral.<\/p>\n Kontaktid \u00f5nnestus sihtasutusel luua fookusriikidega, ennek\u00f5ike L\u00e4ti, Soome ja Saksamaaga, aga ka Norra ja Austriaga. \u201eKasutasime kontakte maksimaalselt \u00e4ra ning t\u00f6\u00f6tasime tihedalt erinevates v\u00f5rgustikes, samuti diplomaatide ja kultuuriesindustega. Oluline on, et loodud suhted s\u00e4iliksid ning loojad ja organisatsioonid neid n\u00fc\u00fcd, kus sihtasutus Tartu 2024 kui vahendaja enam nii j\u00f5uliselt toeks olla ei saa, edasi arendaks. Hoian neile p\u00f6ialt,\u201c vaatab Kask tulevikku.\u00a0<\/p>\n Kes k\u00e4is Tartus kohal ja kes siia ei j\u00f5udnud?<\/p>\n Kultuuripealinna aasta \u00fche miinusena on nimetatud asjaolu, et tartlastel ei \u00f5nnestunud meelitada avamisele Euroopa Liidu k\u00f5rgeid ametnikke. Miks oli siis nii raske kutsuda neid siia keset jaanuaripimedust toimunud avamis\u00fcritustele?<\/p>\n \u201eKui r\u00e4\u00e4gime Euroopa Liidu sellistest tipp-poliitikutest nagu Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi president ja volinikud, siis nende Tartusse saamine oli keeruline nende tiheda ja kiiresti muutuva graafiku t\u00f5ttu. \u00d5nne peab olema ja ehk on vajalikud ka pisut paremad sidemed,\u201c m\u00f6\u00f6nab Erni Kask ning nendib, et m\u00f5ni europarlamendi liige hiljem siiski k\u00e4is L\u00f5una-Eestis.\u00a0<\/p>\n \u201eTeisalt suutsime Tartusse tuua teisi m\u00f5jukaid euroametnikke. N\u00e4iteks tegid esimest korda kollektiivse visiidi Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandvasse linna CACi liikmed ehk kultuurivaldkonna eest vastutavad liikmesriikide tippametnikud. Selle m\u00f5ju ei maksa alahinnata.\u201c<\/p>\n Kokku j\u00f5udis Euroopa kultuuripealinna j\u00f5ul Tartusse ja L\u00f5una-Eestisse \u00fcle 1200 erik\u00fclalise, nende seas delegatsioone, poliitikuid ja suursaadikuid, kes poleks siia muidu tulnud v\u00f5i oleksid k\u00fclastanud ainult Tallinna. \u201eSee on j\u00e4llegi v\u00e4ga hea tulemus ja avaldab piirkonnale pikaaegset m\u00f5ju,\u201c leiab Kask.<\/p>\n \u201eMa ise pean suureks v\u00f5iduks praegu maailma absoluutses tipus oleva diplomaadi, Soome presidendi Alexander Stubbi Tartu-k\u00fclastust ja k\u00f5net Tartu \u00dclikooli aulas. On traditsioon, et Soome ametisse asunud president teeb oma \u00fche esimestest visiitidest Eestisse, aga uue presidendi Tartusse saamise nimel hakkasime suursaadik Vesa Vasaraga t\u00f6\u00f6le juba enne presidendivalimisi. Tundus m\u00e4rgiline m\u00f5te, et presidentide Kekkose ja Haloneni \u00fclikooli aula k\u00f5ne k\u00f5rval oleks olemas ka seekordse presidendi oma. Alexander Stubb pidaski oma k\u00f5ne kultuuripealinna aastal Tartus ja see oli v\u00e4ga k\u00f5rgetasemeline, laia globaalse haardega.\u201c<\/p>\n Euroopa p\u00e4eva asemel v\u00e4iksemad s\u00fcndmused<\/p>\n Teise vett vedama l\u00e4inud algatusena v\u00f5ib nimetada Euroopa p\u00e4eva. Sihtasutusel oli nimelt idee korraldada selle 2024. aasta p\u00f5hi\u00fcritused Eestis Tartus, ent \u00fcritus j\u00e4eti, nagu tavaks saanud, rohkem Tallinna ja Narva. \u201eLootsime viimase minutini, et Tartu kui Euroopa kultuuripealinn on suure Euroopa p\u00e4eva t\u00e4histamiseks fookuspaigana hea koht, ja olime selle korraldamiseks valmis, aga l\u00e4ks teisiti.\u201c\u00a0<\/p>\n Samal ajal t\u00f6\u00f6tati kultuuripealinna tiimis paljude v\u00e4iksemate projektidega ja edukalt. Kask toob m\u00f5ne n\u00e4ite: Euroopa riikide saatkonnad Eestis n\u00e4itasid 2024. aastal paari kuu jooksul 1300 inimesele Tartu Elektriteatri kinos oma tippfilme, Goethe Instituut korraldas oma juubeli t\u00e4histamiseks Tartus minifestivali ja Soome Instituut sauna-arvamusfestivali Alasti T\u00f5de. Viimane j\u00e4tkab oma elu ka p\u00e4rast tiitliaasta l\u00f5ppu.<\/p>\n Kask toob veel esile suurep\u00e4rase partnerluse Norra saatkonnaga, mille raames said koost\u00f6\u00f6kogemusi sajad kultuurikorraldajad Eestist ja Norrast. \u201eSeda k\u00f5ike poleks s\u00fcndinud, kui Norra linn Bod\u00f8 poleks jaganud meiega tiitliaastat ja Norra saatkonnas Tallinnas poleks olnud nii toetavaid inimesi eesotsas suursaadik Marius Dirdaliga,\u201c tunnustab Kask.<\/p>\n Tema kinnitusel on t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ka Jaapani kultuuri edendava EU-Japan Festi korraldajate pretsedenditu usaldus Tartu 2024 tiimi ja Eesti kultuurikorraldajate vastu.<\/p>\n Kultuur peaks j\u00f5udma peok\u00f5nedest kaugemale<\/p>\n Erni Kask j\u00e4tkab p\u00e4rast Tartu 2024 tiitliaastat t\u00f6\u00f6d kultuuripealinnadega, sest Euroopa Liidu N\u00f5ukogu valis ta hiljuti aastateks 2025\u20132027 Euroopa kultuuripealinnade eksperdikomisjoni liikmeks. Ta tunneb, et tihti kipub kultuuri t\u00e4htsus j\u00e4\u00e4ma pidup\u00e4evak\u00f5nedesse.<\/p>\n \u201eK\u00fcsimus on laiemalt kultuuri olulisuses ja toetus valdkonnale on Euroopas selle hea indikaator. Kultuur ei ole avalikus arutelus praegu teema. Mulle tundub, et kunstide ja kultuuri t\u00e4htsus meenub k\u00f5rgetel kohtadel olevatele inimestele rohkem pidup\u00e4evak\u00f5nesid koostades, ent v\u00e4hem igap\u00e4evases suhtluses ja tegevuses.\u201c<\/p>\n P\u00e4rast n\u00fc\u00fcd juba \u00fcle poole aasta tegutsemist ka Euroopa Komisjoni kultuuripealinnade eksperdikogus ja lugedes iga p\u00e4ev kandidatuuritaotlusi ning juba valitud kultuuripealinnade tegevuse vahearuandeid, saab Kask esile tuua nii m\u00f5ndagi. Tema s\u00f5nul on s\u00fcmpaatne linnade ja piirkondade j\u00e4\u00e4gitu usk sellesse, et kultuuripealinna aasta v\u00f5ib nende kodukoha paremaks paigaks muuta.<\/p>\n \u201eSee on kohati natuke naiivne seisukoht, sest selle projekti m\u00f5ju ei maksa piiratud ressursside ja geopoliitilise turbulentsi tingimustes \u00fcle hinnata. Kultuuripealinn ei ole v\u00f5luvits, mis paneb j\u00f5e tagurpidi voolama ja toob \u00f5nne \u00f5uele,\u201c s\u00f5nab Kask. Ta nendib, et samas ei tohi seda v\u00f5imalust ka alahinnata, sest energia ja ressursid, mis aastatega selle h\u00fcvanguks akumuleeritakse, muudavad seda linna, piirkonda ja inimesi igal juhul.<\/p>\n Kask kirjeldab l\u00f5petuseks \u00fchte eestlaste erip\u00e4ra. \u201eKui ma vaatan, kuidas k\u00e4ib kultuuripealinnade ettevalmistamine mujal Euroopas, siis ma saan \u00f6elda, et \u00fcksk\u00f5ik kui suure rahvusvahelise projekti korraldamise eestlane ette v\u00f5tab, olgu see Eurovisioon, eesistumine, kultuuripealinn v\u00f5i korvpalli EMi finaalturniir, ta teeb seda v\u00e4ga kvaliteetselt. Mulle tundub, et see on meile auk\u00fcsimus. Ehkki me ise arvame teisiti, oleme oma k\u00fclalistele v\u00e4ga head elamuste loojad. Ma pole v\u00e4lismaa kolleegidelt kunagi nii palju kiita saanud, kui Tartu 2024 projekti ette valmistades ja ellu viies. Naljaga pooleks: protestantlikud enesepiitsutajad oleme juba niigi, uskugem n\u00fc\u00fcd veel rohkem endasse ja oma v\u00f5imetesse!\u201c<\/p>\n Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja m\u00f5ju Kultuurikompassi foorumil \u201eKas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?\u201c. Loe kokkuv\u00f5tteid\u00a0Eesti P\u00e4evalehest<\/a>\u00a0ja vaata foorumi ettekandeid j\u00e4rele\u00a0Tartu 2024 YouTube\u2019i kanalilt<\/a>.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Erni Kask. Foto: Maanus Kullamaa \/ Tartu 2024 31. okt. 2025 Ester Vaitmaa, Delfi Lugu ilmus esmakordsel Eesti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31468,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-31467","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115465527168353197","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31467"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31467\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}