Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurivaldkonna uuringu juht Ragnar Siil. Foto: Silver Gutmann<\/p>\n
31. okt. 2025 Ragnar Siil, Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurivaldkonna uuringu juht<\/p>\n
Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuuriuuringu 2025 j\u00e4rgi on piirkonna kultuurielu mitmekesine ja eluj\u00f5uline ning kohalike inimeste jaoks v\u00e4\u00e4rtuslik. Kultuuritegijad on valdavalt arvamusel, et \u00fcritusi toimub palju, need pakuvad midagi igale maitsele ja on toonud piirkonda rohkelt k\u00fclalisi.<\/p>\n
Kultuurielu ei ole pelgalt meelelahutus. See on osa kohalikust identiteedist, mille kaudu peegeldub piirkonna mitmekesisus ja loovus. Kohalikke omavalitsusi n\u00e4evad uuringus osalenud enamasti kultuuri v\u00e4\u00e4rtustajatena ning kultuuritegijate omavahelist koost\u00f6\u00f6d peetakse ladusaks ja toetavaks, sest see loob tugeva aluse \u00fchistele ettev\u00f5tmistele.<\/p>\n
Neljandat korda tehtud uuringus osales 782 kultuurikorraldajat \u00fcle kogu L\u00f5una-Eesti. \u00dcldine rahulolu kultuurielu seisuga on suur: keskmine hinne 6,8 punkti 10-st n\u00e4itab, et kultuurielu olukorda peetakse heaks. Samas joonistub v\u00e4lja erinevusi. Avalikus sektoris t\u00f6\u00f6tavad inimesed hindavad olukorra m\u00e4rksa paremaks kui need, kes tegutsevad ainult erasektoris. Hinnangud erinevad ka vanuse j\u00e4rgi: nooremad kultuuritegijad kipuvad olema kriitilisemad kui vanemad.\u00a0<\/p>\n
Ettevaatlik hoiak tuleviku suhtes: 5,5 punkti 10-st<\/p>\n
Praeguse olukorra positiivsele hinnangule vastandub aga pigem ettevaatlik hoiak tuleviku suhtes. Uuringust selgub, et Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurivaldkonna l\u00e4hiaastate v\u00e4ljavaated p\u00e4lvisid vastajatelt keskmiselt ainult 5,5 punkti 10-st. Kindlasti m\u00e4ngib selles peale julgeoleku- ja majanduskriisi rolli ka Tartu kui Euroopa kultuuripealinna aasta l\u00f5ppemisega kaasnenud ebakindlus tuleviku suhtes.<\/p>\n
Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurielu tugevaimateks k\u00fclgedeks peetakse mitmekesisust ja koost\u00f6\u00f6meelsust ning enim muret tuntakse t\u00f6\u00f6tasu ja j\u00e4relkasvu p\u00e4rast. T\u00f6\u00f6 tasustamisega ei ole kultuurikorraldajad rahul: \u00fcle kolmveerandi vastajatest ei n\u00f5ustu v\u00e4itega, et valdkonnas makstakse \u00f5iglast palka.\u00a0<\/p>\n
Kommentaaridest tuli korduvalt v\u00e4lja vajadus stabiilsete, mitmeaastaste toetuste ning suurema v\u00e4\u00e4rtustamise j\u00e4rele, mis puudutab eriti noori juhendajaid ja kollektiivide eestvedajaid. Samuti muretsetakse j\u00e4relkasvu p\u00e4rast. Kui noortele ei suudeta pakkuda atraktiivseid t\u00f6\u00f6kohti ja arenguv\u00f5imalusi, v\u00f5ib kultuurivaldkond j\u00e4\u00e4da liiga haavatavaks, selgub uuringust.<\/p>\n
Kultuurit\u00f6\u00f6tajad p\u00f5levad l\u00e4bi<\/p>\n
Uuringu k\u00f5ige murettekitavam tulemus puudutab t\u00f6\u00f6alast l\u00e4bip\u00f5lemist. Esimest korda selle uuringu tegemise jooksul paluti Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurikorraldajatel hinnata oma kogemusi l\u00e4bip\u00f5lemisega. Nende vastused panevad m\u00f5tlema: ligi pooled vastajad (46%) teatasid, et on viimase kahe aasta jooksul kogenud l\u00e4bip\u00f5lemist, Tartu linnas on see n\u00e4itaja koguni 54%.<\/p>\n
Eriti tihti on kogenud t\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu l\u00e4bip\u00f5lemist need, kes t\u00f6\u00f6tavad t\u00e4iskoormusega, samuti oli see kogemus sagedasem nende seas, kes saavad oma t\u00f6\u00f6 eest tasu. Huvitaval kombel esines t\u00f6\u00f6l l\u00e4bip\u00f5lemist meestel sagedamini kui naistel. Ka maakonniti ilmnesid suured erinevused: J\u00f5gevamaa, Valgamaa ja Tartumaa (ilma Tartu linnata) vastajad on l\u00e4bip\u00f5lemist kogenud tunduvalt v\u00e4hem kui P\u00f5lvamaa ja V\u00f5rumaa vastajad. K\u00f5ige rohkem kogetakse l\u00e4bip\u00f5lemist Tartu ja Viljandi linnas, kus kultuurit\u00f6\u00f6 koormus ja tempo on suur.<\/p>\n
Need tulemused kinnitavad, et Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurikorraldajate t\u00f6\u00f6l l\u00e4bip\u00f5lemine ei ole mitte \u00fcksikjuhtum, vaid s\u00fcsteemne probleem, mis vajab kiiret ja l\u00e4bim\u00f5eldud lahendust. \u00dcks v\u00f5imalik tee edasi on tugevdada tugiv\u00f5rgustikke, tagada l\u00e4bipaistvam t\u00f6\u00f6jaotus ja teha teadlikku ennetust\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Kultuuriaken vajab parendamist<\/p>\n
Uuringus k\u00e4sitleti veel kultuuriinfo k\u00e4ttesaadavust.\u00a0<\/p>\n
Vastajate hinnangul on Kultuuriakna platvorm tehniliselt arenenud ja kasutajas\u00f5bralik.\u00a0<\/p>\n
Siiski ei ole see suutnud kujuneda kultuuriinfo keskseks kanaliks: rohkem kui pooled vastajatest ei kasuta seda \u00fcldse v\u00f5i kasutavad v\u00e4ga harva, ainult viiendik peab Kultuuriakent oma esmaseks infoallikaks. Et platvorm t\u00e4idaks oma rolli paremini, ootavad kultuurikorraldajad selle lihtsustamist, paremat seotust teiste kanalitega ja suuremat kohaliku n\u00e4htavuse tuge.<\/p>\n
Rahvusvahelisi projekte on, ent pilt on kahetine<\/p>\n
Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurivaldkonna rahvusvahelise m\u00f5\u00f5tme puhul on pilt kahetine. Positiivne on see, et v\u00f5rreldes eelmiste aastatega on rahvusvahelistes projektides osalemine kasvanud: seda on viimase viie aasta jooksul teinud kolmandik vastajatest. Eriti paistab selle n\u00e4itajaga silma Tartu linn, kus on rahvusvahelise kogemuse saanud peaaegu pooled kultuuritegijad, neist viiendik ka projekti juhi v\u00f5i koordinaatorina. See on selge edasiminek varasemaga v\u00f5rreldes.\u00a0<\/p>\n
Sellegipoolest tehakse kogu L\u00f5una-Eestis rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d veel suhteliselt v\u00e4he. P\u00f5hitakistustena nimetavad uuringus osalenud kultuurikorraldajad ressursi- ja ajapuudust, keelebarj\u00e4\u00e4ri ning keerukat b\u00fcrokraatiat. See viitab t\u00f5siasjale, et rahvusvahelistumise edendamiseks on vaja tugevdada tugistruktuure ja lihtsustada rahastusmehhanisme.<\/p>\n
J\u00e4tkusuutlikkust v\u00f5etakse t\u00f5siselt<\/p>\n
Eraldi peatuti uuringus keskkonnahoidlikul kultuurikorraldusel. Valdav osa kultuuritegijatest peab oma keskkonnateadlikkust suureks ja rakendab igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s paljusid rohep\u00f5him\u00f5tteid alates digimaterjalide eelistamisest kuni j\u00e4\u00e4tmete v\u00e4hendamise ja korduvkasutatavate lahendusteni. See n\u00e4itab, et kultuurivaldkond on v\u00f5tnud rohep\u00f6\u00f6ret t\u00f5siselt.<\/p>\n
Keskkonnahoidliku kultuurikorralduse kitsaskohtadest on suurim see, et t\u00e4istaimset toitu pakutakse \u00fcritustel pigem harva. Ka keskkonnahoidlike kultuuris\u00fcndmuste juhiste tundmine ja nende s\u00fcsteemne rakendamine vajavad veel tuge. M\u00f5nele kultuuritegijale tunduvad n\u00f5uded keerukad ja kulukad, see puudutab ennek\u00f5ike v\u00e4iksemaid organisatsioone. Niisiis on vaja t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja praktilisi ja j\u00f5ukohaseid lahendusi, mis aitaksid t\u00f5lkida valdkonnas tegutsejate hea tahte igap\u00e4evapraktikasse.<\/p>\n
Ka ligip\u00e4\u00e4setavus on Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurivaldkonnas kriitilise t\u00e4htsusega teema, mis vajab rohkem t\u00e4helepanu. Uuringus osalenute hinnangul on kultuuri\u00fcritused eakatele ja v\u00e4ikelastega peredele \u00fcldiselt h\u00e4sti ligip\u00e4\u00e4setavad, samuti ollakse teadlikud, et ligip\u00e4\u00e4setavus on t\u00e4htis osa kaasavast kultuurist.\u00a0<\/p>\n
Sellegipoolest selgub, et paljud \u00fcritused j\u00f5uavad vaegn\u00e4gijate v\u00f5i -kuuljate v\u00f5i eesti keelt mittevaldavate inimesteni endiselt puudulikult. Ehkki vastajad teavad enda kinnitusel, et ligip\u00e4\u00e4setavuse juhendid ja abimaterjalid on olemas, rakendab neid oma tegevuses teadlikult ainult v\u00e4ike osa kultuurikorraldajatest. See on valdkond, kus kasvab nii vajadus kui ka valmidus tegutseda senisest s\u00fcsteemsemalt.<\/p>\n
Kultuuripealinnal hea m\u00f5ju, ent oli ka kurtjaid<\/p>\n
Kultuuritegijate tagasiside Euroopa kultuuripealinnale Tartu 2024 oli valdavalt positiivne. Uuringu j\u00e4rgi sai suur osa Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuuritegijaid sellest otseselt v\u00f5i kaudselt osa: 41% osales tiitliaasta tegevustes korraldaja v\u00f5i projektipartnerina, 57% aga k\u00fclastaja v\u00f5i pealtvaatajana.\u00a0<\/p>\n
\u00dcle 70% uuringus osalenutest leidis, et kultuuripealinnal oli L\u00f5una-Eestile hea m\u00f5ju. 66% n\u00f5ustus, et see aitas suurendada piirkonna rahvusvahelist tuntust, ja 63% m\u00e4rkis, et t\u00e4nu sellele tuli sinna rohkem k\u00fclastajaid. Samuti hinnati programmi mitmekesisust, kvaliteeti ja korraldust.<\/p>\n
Kriitilisemalt suhtuti sellesse, kuidas on kultuuripealinna aasta m\u00f5jutanud kultuuritegijate oskuste ja teadmiste arengut. \u00dcksnes 33% vastajatest oli seisukohal, et Tartu 2024 toel on nende oskused ja teadmised tuntavalt paranenud. Ligikaudu 16% hindas, et kultuuripealinna toel muutus nende tegevus senisest rahvusvahelisemaks.\u00a0<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itab v\u00e4rske uuring, et Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurielu on mitmekesine ja tugev, kuid n\u00f5uab pidevat hoolt. On palju sellist, mille \u00fcle v\u00f5ib uhkust tunda, sealhulgas elav \u00fcrituste keskkond, kohalike omavalitsuste toetus, toimiv koost\u00f6\u00f6, kasvav rahvusvaheline m\u00f5\u00f5de ja kultuuripealinna soodne m\u00f5ju. Samas ootavad lahendamist probleemid, mis puudutavad \u00f5iglast t\u00f6\u00f6tasu, j\u00e4relkasvu, l\u00e4bip\u00f5lemise ennetamist, rohep\u00f5him\u00f5tete rakendamist ja ligip\u00e4\u00e4setavuse parandamist.\u00a0<\/p>\n
Tartu 2024 andis Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurielule v\u00f5imsa t\u00f5uke. N\u00fc\u00fcd tuleb hoolitseda selle eest, et kultuuripealinna m\u00f5ju kanduks ka j\u00e4rgmistesse aastatesse ning siinne kultuurivaldkond muutuks veelgi tugevamaks ja j\u00e4tkusuutlikumaks.<\/p>\n
Tartu 2024 tutvustas Euroopa kultuuripealinna aasta tulemusi ja m\u00f5ju Kultuurikompassi foorumil \u201eKas me sellisest kultuuripealinnast unistasimegi?\u201c. Loe kokkuv\u00f5tteid\u00a0Eesti P\u00e4evalehest<\/a>\u00a0ja vaata foorumi ettekandeid j\u00e4rele\u00a0Tartu 2024 YouTube\u2019i kanalilt<\/a>.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu ja L\u00f5una-Eesti kultuurivaldkonna uuringu juht Ragnar Siil. Foto: Silver Gutmann 31. okt. 2025 Ragnar Siil, Tartu ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31481,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-31480","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115465660945137075","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31480","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31480"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31480\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31481"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31480"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31480"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31480"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}