![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/Sirp-40_0025__art_r2-255x255.jpeg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Zane Daudzi\u0146a, Lapsep\u00f5lv Kommunaalias. L\u00e4ti keelest t\u00f5lkinud Tauno N\u00f5ulik. Autori illustratsioonid. Toimetanud Ingrid Eylandt-Kuure. Kujundanud Siiri Timmermann. T\u00e4nap\u00e4ev, 2025. 206\u00a0lk.<\/p>\n
V\u00f5ib vist \u00f6elda klassikuid parafraseerides, et k\u00f5ik me armastame Riiat, aga iga\u00fcks isemoodi. Minule sai see linn l\u00e4hedaseks siis, kui \u00fcks mu tuttav ajaloolane tegi seal arhiivides doktorit\u00f6\u00f6d ja v\u00f5ttis Riiast naise\u00a0\u2013 k\u00e4isin s\u00f5bral paar aastat k\u00fclas vist k\u00fcll pea iga kuu. Ta n\u00e4itas mulle ka igasugu getosid ja baare, kuhu turist kunagi ei satu, nii et kui kirjutasin k\u00f5iki neid ebaharilikke teadmisi kasutades romaani \u201eSinine kaardiv\u00e4gi\u201c, siis v\u00f5is hea Maima Gr\u012bnberga p\u00e4rast romaani l\u00e4ti t\u00f5lke ilmumist sedastada: \u201ePaavo Matsini \u201eSinise kaardiv\u00e4e\u201c aastal 2016 ilmunud t\u00f5lge on esile kutsunud elevust, k\u00fclluslikke t\u00f5lgendusi ja v\u00e4ga vastakaid reaktsioone, ning nagu sai mainitud, rekordarvu retsensioone, mis kahtlemata johtub romaani tegevuse toimumisest L\u00e4tis\u201c1. L\u00e4ksin koguni nii \u00fclbeks, et kujundasin Riias ka \u00fche jalutusk\u00e4igu, mis liigub m\u00f6\u00f6da veidraid okultseid asukohti2.<\/p>\n
Praegu on mu lemmikkohaks Riias suurep\u00e4rane veinibaar Garage3 ning olen \u00fcritanud jaani\u00f5htu veeta ikka L\u00e4ti Veneetsias Kuld\u012bgas (Eestis jaanip\u00e4eval toimuv on v\u00e4ga kommertslik, labane ja traditsioonivaba), kus pension\u00e4rid vaatavad siiani \u00f5htuti televiisorit hertsog J\u0113kabsi apteegis, toredas vahv\u00e4rkmajas. Eks muidugi ole L\u00e4ti ja Riia aastatega palju muutunud. Kui olin 2010.\u00a0aastal Balti rahvaste kommersil ja istusin koos korporatsioonikaaslastega \u00fches vanalinna v\u00e4likohvikus, toodi mulle koos men\u00fc\u00fcga ka album, kust sai v\u00f5rdlemisi vaevatud n\u00e4gudega daame tellida\u00a0\u2026 Need ajad on vahest n\u00fc\u00fcd k\u00fcll minevik!<\/p>\n
Seep\u00e4rast olin positiivselt \u00fcllatunud v\u00f5imaluse eest arvustada Zane Daudzi\u0146a raamatut \u201eLapsep\u00f5lv Kommunaalias\u201c, sest kuigi selle tegevus toimub \u00fche jubeda \u00fchiskorteri seinte vahel, asub see korter ikkagi imekaunis juugendlinnaosas. Olen alati eelistanud Riia vanalinnale pigem sealseid juugendkvartaleid, kuid neisse majadesse ei p\u00e4\u00e4se ju tavaliselt, ainult kas k\u00f5rtsi v\u00f5i kortermuuseumi. Ka ei tea ma eriti midagi N\u00f5ukogude-aegsest Riiast, sest \u00fcks esimesi kordi, kui metropoli l\u00e4ksin, oli juba \u00e4rkamisajal. S\u00f5itsin korporatsiooni esindajana bussiga Riiga pidustustele samal ajal, kui riigiraadios teatati, et OMON on s\u00f5itnud Riiast v\u00e4lja segi peksma Eesti piirivalve ajutist valvepunkti. M\u00e4letan, et bussis oldi p\u00e4ris vaiksed ja naised v\u00f5tsid igaks juhuks ehted \u00e4ra. \u00dchtegi OMON-last meil k\u00fcll reisil n\u00e4ha ei \u00f5nnestunud ja l\u00e4ti, eesti ning saksa korporantide \u00fcks esimesi suurkohtumisi kohvikus Bumerangs \u00f5nnestus igati! Ka Daudzi\u0146a raamatus on l\u00f5puks \u00fcks \u00fchiskorteri elanik OMON-lane.<\/p>\n
Kerad, viiner ja varbak\u00fc\u00fcnte t\u0161a-t\u0161a-t\u0161aa<\/p>\n
\u00dchiskorterites toimunu on turvaliselt distantsilt vaadates muidugi p\u00f5nev teema. R\u00e4\u00e4gitakse ju legende, kuidas kaks suurt poeeti Vladimir V\u00f5ssotski ja Jossif Brodski leidsid 1977.\u00a0aastal New Yorgis kohtudes kohe \u00fchise keele, kui hakkasid meenutama oma lapsep\u00f5lve \u00fchiskorteris. Kuigi Daudzi\u0146a vaatenurk on h\u00fcplik (kord jutustab 12aastane t\u00fcdruk, siis j\u00e4llegi antakse edasi s\u00fcndmusi, mis on seotud alles suisa roomava lapsukesega\u00a0\u2013 ilmselt on need kirjutatud ikkagi lapsevanema m\u00e4lestuste alusel), saab n\u00f5ukaaegse \u00fchiskorteritega maja salap\u00e4raselt \u00f5udse atmosf\u00e4\u00e4ri p\u00e4ris ehedalt k\u00e4tte. Tuleb ette kuseloike trepikojas, k\u00f5rvaltoas elavate venelastest naabrite veidrusi ja muud sellist.<\/p>\n
Peategelase perekond kolib raamatu alguses Andrejs Up\u012btsi t\u00e4navale majja nr\u00a038. Praegu kannab see t\u00e4nav taas nime Skolas iela\u00a0\u2013 just seal (Skolas iela\u00a015) asus ka aastaid Eesti saatkond, samuti Ivar Ivaski lapsep\u00f5lvekodu. See on \u00fcks Riia k\u00f5ige ilusamaid juugendkvartaleid, kuid pean r\u00f5hutama, et teose fookuses on ikkagi vaid \u00fche \u00fchiskorteri siseelu. Mul (vist nagu enamikul eestlastest) niisugune kogemus puudub, ent venelaste ja igasugu poluvernikutega paneelmaja trepikoda jaganuna tuleb Daudzi\u0146a raamatut lugedes muidugi palju tuttavat ette. Kohe on selge, et \u00fchiskorteris aset leidnu oli kordades teravam: v\u00e4rvikamatest tegelastest v\u00f5ib v\u00e4lja tuua stereot\u00fc\u00fcpse Nadja, kes elab joodikust mehe ja v\u00e4ikese t\u00fctre Oljaga, aga on ka ebaharilikumaid kujusid, nagu n\u00e4iteks kunsti\u00adteaduste professor vanapoiss Anatoli. Seoses just selle tegelasega l\u00e4hebki asi huvitavaks, sest kirjeldused on kohati h\u00e4irivalt nilbed: \u201eTal on suursugune hoiak, sirge selg, ja seet\u00f5ttu juhtub v\u00e4ga tihti, et hommikumantli v\u00f6\u00f6, mis on lahti libisenud, paljastab k\u00f5igi silmadele tihedalt kinnikasvanud \u201ej\u00e4rve\u201c ja selle all \u00f5nnetult rippuva hallide karvadega kerade paari\u201c (lk\u00a062). Juba varsti pajatatakse ka lugu, kuidas peategelane n\u00e4gi l\u00e4bi vannitoa lukuaugu isa \u201eviinerit\u201c: \u201eJuba natukese aja p\u00e4rast torman ma elevuse ja \u00fcllatusega tuppa n\u00e4htut kiiruga fikseerima, et see \u00e4ra ei ununeks.\u00a0[\u2014] Ei minul, emmel ega isegi mitte maanaabritel Valjal v\u00f5i \u017denjal pole sellist viinerit\u201c (lk\u00a076).<\/p>\n
Millegip\u00e4rast m\u00f5jusid need kergelt transgressiivsed tekstikohad (ja m\u00f5ned sarnased veel) lugedes p\u00e4ris rebestav-bataille\u2019likult. Daudzi\u0146a nagu h\u00fclgab korraks lapsep\u00f5lvemeenutuste turvalise formaadi ja siseneb hetkeks mingisse hoopis teise maailma. Anatoli kuju maalitakse lausa ilukirjanduslikult suureks ja v\u00f5ikaks: \u201eSeljas on tal m\u00e4\u00e4ratlematut v\u00e4rvi froteehommikumantel \u00f5rnalt aimatava triibulise mustriga, aga selle all kumab hallikas maika\u00a0\u2013 kunagi valge olnud, kuid n\u00fc\u00fcd juba t\u00e4iesti tumedaks t\u00f5mbunud kulunud s\u00e4rk. M\u00f5lemad varrukaotsad on k\u00f6\u00f6gis panniga toimetades l\u00e4ikivalt rasvaseks muutunud, hommikumantli v\u00f6\u00f6 on pooleldi lahti tulnud, paljastades ootamatule pilgule kondised p\u00f5lved ja hallikasmustad pahkluud. Paljaste jalgade otsas on tumedad nahktuhvlid, mille varbaotsad on lahti rebenenud nagu hiigelsuurte haugide teravahambulised suud. \u00dcle \u00f5la on hooletult visatud vana p\u00f5randalapi v\u00e4rvi n\u00f5udepesulapp. See ripub tema \u00f5lal nagu endise \u00f6\u00f6lokaali lauljanna pleekinud boa. Kunstiteaduste professori iga lohisevat sammu saadab \u00fclekasvanud, allapoole p\u00f6\u00f6ratud varbak\u00fc\u00fcnte kl\u00f5bisev t\u0161at\u0161a\u00adt\u0161aa. Tema prillid on udused, \u00fche sanga asemel on \u00fcmber pea teise k\u00f5rvani venitatud \u00e4rakantud alusp\u00fckste kumm, ja juba on m\u00f5lemad v\u00e4ljakukkunud prilliklaasid kahe s\u00fcmmeetriliselt paigutatud puust pesul\u00f5ksuga raami k\u00fclge kinnitatud\u201c (lk\u00a0183-184).<\/p>\n
Tahaks h\u00fc\u00fcda \u201ebraavo\u201c, sest kuskilt siit algab see, mis teeb selle teose t\u00f5eliselt huvitavaks! Pean v\u00e4ga positiivseks m\u00e4rgiks, et Daudzi\u0146a ei ole kirjutanud lihtsalt mingit j\u00e4rjekordset traumaromaani, milletaoliste peavooluline uputus peaks igale m\u00f5tlevale lugejale olema k\u00fcll juba p\u00e4evselge, vaid on oma (ka transgressiivseid hetki sisaldavad) lapsep\u00f5lvelood vormistanud palju huvitavamalt. Minategelane ei kujuta end mingi p\u00fchakuna keset toksilist meeste ja veneluse retromaailma, vaid paneb vanuseliselt vibreerivale vaatenurgale vaatamata (v\u00f5i just t\u00e4nu sellele) kokku midagi eeldatust teistsugust.<\/p>\n
Nii on v\u00e4ga hea ilukirjandusliku tasemega ka Anatoli surmalugu: naaber l\u00e4heb parki jalutama ja saab insuldi (lk\u00a0191\u2013193). Kuigi autor ei saa seda ise kuidagi m\u00e4letada, on ta s\u00fcndmuse rekonstrueerinud andeka kunstilise sulega. Siin on erakordseid l\u00f5hnu ja suisa bulgakovlikke looduskirjeldusi: \u201ePea kohal, geomeetriliselt l\u00f5igutud taevatrapetsites paljastab kahvatult valgustatud pilvede kavalkaad m\u00f5nikord kuu irvitava palge ja siis peidab selle j\u00e4lle. J\u00e4semetes on mingi imelik rammestus. \u201eNado prisest,\u201c on viimane m\u00f5te, mis talle p\u00e4he tuleb\u201c (lk\u00a0192). Huvitavalt julmad on Daudzi\u0146a tekstis ka m\u00f5ningad muud \u00fcleminekud, mis lugeja rahulike memuaaride maailmast keerulisema ilukirjanduse valda raputavad, n\u00e4iteks kellegi rongi alla j\u00e4\u00e4mise lugu, mis j\u00e4tkub kohe seej\u00e4rel v\u00e4ikese lapse detailse koogimaailma kirjeldusega (lk\u00a0121-122). Daudzi\u0146a v\u00e4gagi v\u00f5imekas ilukirjanduslik anne ilmneb eriti fantaasia-rekonstruktsioonides (seda ta m\u00e4letada ei saa), kas\u00a0v\u00f5i suurep\u00e4rases loos, kuidas ta rase ema l\u00e4heb isale suvilasse k\u00fclla (lk\u00a0194\u2013198). Teos l\u00f5peb v\u00e4gagi loogiliselt 1991.\u00a0aastaga, mil kommunaalkorterite aeg hakkas l\u00f5puks vaikselt l\u00e4bi saama.<\/p>\n
Kirjanduslik rosinakringel<\/p>\n
\u00d5nneliku juhusena sattusin 2.\u00a0oktoobril, kohe p\u00e4rast \u201eLapsep\u00f5lve Kommunaalias\u201c lugemist Tartu Biblioteegi raamatupoodi l\u00e4ti raamatuklubi arutlus\u00f5htule, kus lahati Daudzi\u0146a teost ja kohal oli ka v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d teinud t\u00f5lkija Tauno N\u00f5ulik. Kriitik-spioonina tagumises reas istudes sain sellel s\u00fcmpaatsel \u00fcritusel paljugi huvitavat teada, n\u00e4iteks, et need transgressiivsed kohad ikkagi ehmatasid ka m\u00f5nd teist teost lugenud inimest. Samuti arutleti raamatuklubis l\u00e4tilikkuse \u00fcle, mida teoses defineeritakse venelaste ja vene maailma kaudu (ehk on see tendents omane kogu Baltimaade kirjandusele?), ning toodi v\u00e4lja, et raamatut on v\u00f5rreldud Nora Ikstena \u201eEmapiimaga\u201c. Sain ka kuulda, et L\u00e4tis olevat lugejad suhtumises Daudzi\u0146a kirjapandusse jagunenud kahte eri leeri. Ma ise asetasin ennast m\u00f5ttes kindlasti positiivse hinnanguga inimeste hulka. Teoses on tavalise sentimentaalse lapsep\u00f5lveheietuse asemel loodud kummaline ja mitmeidki k\u00fcsimusi tekitav tervik, ka transgressiivsemad detailid m\u00f5juvad l\u00f5puks vajalike ja ausate rosinatena Daudzi\u0146a k\u00fcpsetatud kirjanduslikus kringlis.<\/p>\n
Raamat on kaunistatud autori illustratsioonidega, mis on m\u00f5nusalt primitiivsed ja kohmakad, luues koos lastekirjanduse stiilis lahendatud esikaanega (\u00fcks t\u00fcdruk piilub korteriukse vahelt) \u00fcsna kummalise ja m\u00f5tlemapaneva terviku. Kuigi mulle endale on N\u00f5ukogude nostalgia \u00fcdini v\u00f5\u00f5ras ning olen kunagise lapsep\u00f5lve-Mustam\u00e4e oma m\u00f5tetest eemaldanud, lugesin endalegi \u00fcllatuseks l\u00e4ti lapse kasvamisest kommunaalkorteris v\u00e4gagi huviga. Peale m\u00f5ne idioodi olid mu lapsep\u00f5lvenaabrid Mustam\u00e4el peamiselt meremeestest koosnenud ametkondlikus paneelparaadnas v\u00f5rdlemisi leebed. Siin-seal korteriuste taha t\u00f5stetud haisvad pr\u00fcgipanged, mis ootasid v\u00e4ljaviimist vahel p\u00e4evi, harmoneerusid lapsele kuidagi loomulikult m\u00f5ne Tallinnas \u00fcliharuldase Fordiga, mis kuulusid paarile kaptenile ja seisid vahel kui ilmutised kuskilt paremast maailmast meie maja ees parklas\u00a0\u2026<\/p>\n
L\u00e4ti n\u00e4itleja ja k\u00f5nekoolitaja Zane Daudzi\u0146a. Tema teos \u201eLapsep\u00f5lv Kommunaalias\u201c on L\u00e4tis \u00fcks viimaste aastate menukamaid raamatuid. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n Evija Trifanova \/ LETA \/ ACE \/ Scanpix<\/p>\n 1 Vt pikemalt Maima Gr\u012bnberga, Uue iseseisvuse ajal L\u00e4tis ilmunud eesti kirjandusteosed ja nende vastuv\u00f5tt.\u00a0\u2013 T\u00f5lkija H\u00e4\u00e4l 2017, nr\u00a05<\/a>, lk\u00a095-96.<\/p>\n 2 Paavo Matsin, L\u00fchike jalutusk\u00e4ik Riias.\u00a0\u2013 M\u00fc\u00fcrileht\u00a02017, nr\u00a0 61. https:\/\/www.muurileht.ee\/luhike-jalutuskaik-riias\/<\/a><\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/10\/Sirp-40_0025__art_r1-scaled.jpg\")
<\/a><\/p>\n