{"id":315890,"date":"2026-11-10T08:34:07","date_gmt":"2026-11-10T08:34:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/315890\/"},"modified":"2026-11-10T08:34:07","modified_gmt":"2026-11-10T08:34:07","slug":"marek-tamm-mis-oleks-kui-ulikoole-poleks-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/315890\/","title":{"rendered":"Marek Tamm: mis oleks, kui \u00fclikoole poleks? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Mis oleks, kui \u00fchel hommikul \u00e4rkaksime Eestis, kus pole enam \u00fchtegi \u00fclikooli? V\u00f5iksime hakata loetlema k\u00f5ike seda, mis kahaneks v\u00f5i kaoks: k\u00f5rgharidus, teadus, innovatsioon, kultuur, rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6. Nimekiri saaks pikk. Kuid sellele m\u00f5tteeksperimendile v\u00f5ib l\u00e4heneda ka teisiti.<\/p>\n<p>\u00dclikoolide \u00fcle arutades k\u00fcsime tavaliselt, mida \u00fchiskond neilt vajab. Milliseid spetsialiste tuleks koolitada? Milliseid teadusprobleeme lahendada? Milliseid tehnoloogiaid arendada? Kuidas muuta \u00fclikoolides loodav teadmine \u00fchiskonnale kasulikuks?<\/p>\n<p>Need on p\u00f5hjendatud k\u00fcsimused. Ent neis peitub oluline eeldus, et me juba teame, mida \u00fchiskonnal vaja l\u00e4heb. Tegelikult on meie teadmised tulevastest vajadustest \u00fcsna piiratud. Me ei tea, millised on Eesti peamised probleemid k\u00fcmne v\u00f5i kahek\u00fcmne aasta p\u00e4rast, millised teadusavastused muudavad meie elu v\u00f5i millised k\u00fcsimused tunduvad j\u00e4rgmisele p\u00f5lvkonnale k\u00f5ige olulisemad.<\/p>\n<p>Just sellest teadmatusest tulekski alustada, kui tahame m\u00f5ista \u00fclikoolide t\u00e4hendust t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas.<\/p>\n<p>\u00dclikool kui organiseeritud ebat\u00f5en\u00e4osus<\/p>\n<p>\u00dclikooli v\u00f5iks m\u00e4\u00e4ratleda kui organiseeritud ebat\u00f5en\u00e4osust. See esmapilgul kummaline m\u00e4\u00e4ratlus osutab \u00fchele \u00fclikooli p\u00f5hilisele erip\u00e4rale.<\/p>\n<p>Kui meil on vaja ehitada sild, palkame insenerid. Kui vajame uut tarkvara, tellime selle arendajalt. Enamasti alustame teadaolevast vajadusest ja otsime sellele lahendust.<\/p>\n<p>\u00dclikoolis toimub midagi teistsugust. Me anname inimestele aega ja vahendeid uurida k\u00fcsimusi, millele me ei tea vastust. Veelgi enam, sageli ei tea me sedagi, millist praktilist v\u00e4\u00e4rtust v\u00f5iks neil vastustel kunagi olla. M\u00f5elgem n\u00e4iteks matemaatikutele, kes on sajandeid uurinud arvude omadusi, oskamata ette n\u00e4ha, kui oluliseks v\u00f5ib osa sellest teadmisest saada t\u00e4nap\u00e4evases kr\u00fcptograafias ja k\u00fcberturvalisuses.<\/p>\n<p>Kui l\u00e4htuksime ainult vahetust kasust, oleks suur osa sellisest tegevusest raskesti p\u00f5hjendatav. Ometi on \u00fchiskond loonud erilise institutsiooni, mis v\u00f5imaldab p\u00fchenduda ka k\u00fcsimustele, mille praktiline t\u00e4hendus pole ette teada.<\/p>\n<p>Loomulikult ei t\u00e4henda see juhuslikku tegutsemist ega vastutuse puudumist. Vastupidi, \u00fclikoolis toimub teadmiste otsimine kindlate meetodite alusel, erialase kriitika tingimustes ja teistele kontrollitaval viisil. \u00dclikool annab \u00fchiskonnale v\u00f5imaluse j\u00f5uda sinna, kuhu ta ei osanud minna.<\/p>\n<p>Milleks sellist organiseeritud ebat\u00f5en\u00e4osust vaja on? Eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et maailm on ettearvamatu. Me ei tea, milline uus pandeemia meid v\u00f5ib tabada, milline tehnoloogia muudab meie t\u00f6\u00f6- ja elukorraldust v\u00f5i millised julgeolekuohud ja keskkonnaprobleemid n\u00f5uavad meilt tulevikus hoopis teistsuguseid teadmisi kui praegu.<\/p>\n<p>\u00dchiskond, mis tegeleb ainult juba tuntud probleemide lahendamisega, on tuleviku ees paratamatult haavatav. Seet\u00f5ttu pole \u00fclikooli tegevuse k\u00f5ige olulisemad tulemused \u00fcksnes diplomid, teadusartiklid v\u00f5i patendid, kuigi k\u00f5ik need on vajalikud. Olulisem on, et t\u00e4nu \u00fclikoolile suudab \u00fchiskond lahendada uusi probleeme, m\u00e4rgata senitundmatuid ohte ja luua midagi, mida varem ei eksisteerinud.<\/p>\n<p>V\u00f5ime teada, teha ja kujutleda<\/p>\n<p>\u00dclikoolide \u00fchiskondliku panuse v\u00f5ib kokku v\u00f5tta kolme v\u00f5imekuse kaudu: v\u00f5ime teada, teha ja kujutleda.<\/p>\n<p>Esiteks v\u00f5ime teada. See t\u00e4hendab uute teadmiste loomist, kuid ka oskust eristada t\u00f5endatud teadmist p\u00f5hjendamata arvamusest, oma seniseid arusaamu kahtluse alla seada ning tunnistada, et v\u00f5ime eksida. \u00dclikoolis ei piirduta teadmiste kogumisega, vaid neid pannakse pidevalt k\u00fcsimuse alla ja hinnatakse vajaduse korral \u00fcmber.<\/p>\n<p>Teiseks v\u00f5ime teha. \u00dclikoolid koolitavad inimesi, kes oskavad midagi p\u00e4riselt \u00e4ra teha: arste ja \u00f5petajaid, insenere ja juriste, kunstnikke ja ettev\u00f5tjaid, teadlasi ja riigiametnikke. \u00dclikoolides luuakse ka uut teadmist, mille p\u00f5hjal s\u00fcnnivad uued tehnoloogiad, teenused ja organisatsioonid.<\/p>\n<p>Kolmandaks v\u00f5ime kujutleda. Sellel tasub pisut pikemalt peatuda, sest see \u00fclikoolide \u00fclesanne kipub vahel tagaplaanile j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n<p>\u00dchiskond ei vaja ainult vastuseid olemasolevatele k\u00fcsimustele, vaid ka inimesi, kes suudavad k\u00fcsida, kas me esitame \u00fcldse \u00f5igeid k\u00fcsimusi. Kas probleem, mida p\u00fc\u00fcame lahendada, on ikka k\u00f5ige olulisem? Kas seda, mida peame praegu loomulikuks ja enesestm\u00f5istetavaks, v\u00f5iks korraldada hoopis teisiti?<\/p>\n<p>Siin on t\u00e4htis roll humanitaar- ja sotsiaalteadustel ning kunstidel, kuid samuti alusteadustel laiemalt. Ajalugu n\u00e4itab, kui palju on maailm varem muutunud ja kui sageli on inimesed pidanud oma kaasaja korraldust ainsaks v\u00f5imalikuks. Kunst pakub v\u00f5imalusi kogeda ja t\u00f5lgendada maailma harjumusp\u00e4rasest erinevalt. Teadus avab omakorda v\u00f5imalusi, mille olemasolust me polnud teadlikud.<\/p>\n<p>K\u00f5ige radikaalsem teadmine ei anna meile alati uut vastust. M\u00f5nikord muudab ta seda, mida me \u00fcldse v\u00f5imalikuks peame.<\/p>\n<p>&#8220;Saame kasutada mujal loodud teadmist, \u00f5ppida teiste kogemustest ja osaleda rahvusvahelistes teadusv\u00f5rgustikes.&#8221;<\/p>\n<p>Sellel k\u00f5igel on Eesti-suguse v\u00e4ikeriigi jaoks eriline t\u00e4hendus. Eesti ei pea k\u00f5ike ise leiutama, arendama k\u00f5iki tehnoloogiaid ega tegema igas teadusvaldkonnas maailma parimat uurimist\u00f6\u00f6d. Teadus on rahvusvaheline ettev\u00f5tmine ning v\u00e4ikese riigi jaoks on see suur v\u00f5imalus. Saame kasutada mujal loodud teadmist, \u00f5ppida teiste kogemustest ja osaleda rahvusvahelistes teadusv\u00f5rgustikes.<\/p>\n<p>Ent on midagi, mida me ei saa t\u00e4ielikult sisse osta: v\u00f5imet otsustada, milline teadmine on meie \u00fchiskonna jaoks oluline. Samuti ei saa me delegeerida teistele vastutust oma keele, kultuuri, ajaloo ja \u00fchiskonna m\u00f5testamise eest.<\/p>\n<p>Eesti keel ei p\u00fcsi teaduse ja k\u00f5rghariduse keelena iseenesest. Selleks peab eesti keeles olema v\u00f5imalik m\u00f5elda ja arutleda ka maailma k\u00f5ige keerulisemate probleemide \u00fcle.<\/p>\n<p>See ei t\u00e4henda vajadust sulguda omaette, pigem vastupidi. Mida v\u00e4iksem on riik, seda rahvusvahelisemad peavad olema tema \u00fclikoolid ja seda suurem on nende vastutus kohaliku \u00fchiskonna ees. V\u00e4ikeriigi \u00fclikoolid on seega osa tema intellektuaalsest iseseisvusest. Ilma tugeva \u00fclikoolis\u00fcsteemita v\u00f5ime k\u00fcll j\u00e4tkuvalt kasutada teiste loodud teadmisi, kuid j\u00e4\u00e4me \u00fcha enam s\u00f5ltuma sellest, kuidas teised meie probleeme m\u00f5testavad ja milliseid lahendusi pakuvad.<\/p>\n<p>\u00dclikooli m\u00f5ju ei mahu m\u00f5\u00f5dikutesse<\/p>\n<p>\u00dclikoolide \u00fchiskondlikust v\u00e4\u00e4rtusest r\u00e4\u00e4kides kerkib paratamatult k\u00fcsimus, kuidas nende m\u00f5ju hinnata. Kuidas teha n\u00e4htavaks see, mida \u00fclikoolid \u00fchiskonnale annavad?<\/p>\n<p>M\u00f5ned m\u00f5jud on konkreetsed ja h\u00f5lpsasti n\u00e4idatavad. Saame esile tuua uue ravimi, tehnoloogia, ettev\u00f5tte v\u00f5i kunstiteose. Ent nende k\u00f5rval on hajusamaid m\u00f5jusid, mida on m\u00e4rksa raskem tuvastada.<\/p>\n<p>Kujutame ette inimest, kes l\u00f5petas \u00fclikooli kaksk\u00fcmmend aastat tagasi ja teeb n\u00fc\u00fcd ministeeriumis, ettev\u00f5ttes v\u00f5i koolis \u00fche olulise otsuse. V\u00f5ib-olla teeb ta selle seet\u00f5ttu, et \u00fclikool \u00f5petas teda kriitiliselt m\u00f5tlema, erinevaid vaatenurki kaaluma ja keerulises olukorras otsustama. Kuidas sellisel juhul \u00fclikoolihariduse m\u00f5ju hinnata? Kuidas eristada seda k\u00f5igist hilisematest kogemustest, mis samuti inimese otsuseid kujundavad?<\/p>\n<p>Sama k\u00fcsimus tekib teadusliku idee puhul, mille t\u00e4hendus selgub alles aastak\u00fcmneid hiljem, v\u00f5i teadmise puhul, mille v\u00e4\u00e4rtus seisneb selles, et see on olemas hetkel, kui \u00fchiskonnal seda ootamatult vaja l\u00e4heb.<\/p>\n<p>\u00dclikooli pikaajaline m\u00f5ju v\u00f5ib avalduda inimeste m\u00f5tlemisviisis, \u00fchiskonna otsustuskultuuris v\u00f5i oskuses uusi probleeme \u00e4ra tunda. Sellest ei saa alati teha atraktiivset edulugu, kuid see ei muuda m\u00f5ju v\u00e4hem oluliseks.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd j\u00f5uame \u00fche olulise ohuni. \u00dclikoolidelt n\u00f5utakse aina enam oma m\u00f5ju t\u00f5estamist. Peame n\u00e4itama, mida \u00fchiskond meie tegevusest v\u00f5idab, kui kiiresti teadustulemused rakendusteni j\u00f5uavad ja kui palju v\u00e4\u00e4rtust me loome. Need ootused on p\u00f5hjendatud. \u00dclikoolid kasutavad suures osas avalikku raha ja peavad oma tegevuse eest vastutama.<\/p>\n<p>Probleem tekib siis, kui hakkame pidama m\u00f5\u00f5detavat m\u00f5ju ainsaks v\u00e4\u00e4rtuslikuks m\u00f5juks.<\/p>\n<p>Kui teadusprojekti rahastamise eelduseks saab oskus juba enne uurimist t\u00e4pselt kirjeldada selle praktilist kasu, hakkame paratamatult eelistama seda, mida juba tunneme. Kui k\u00f5rghariduse kvaliteeti hinnatakse ainult l\u00f5petajate kiire t\u00f6\u00f6lerakendumise j\u00e4rgi, eelistame oskusi, mida t\u00f6\u00f6turg vajab praegu. L\u00fchiajaliste tulemusn\u00e4itajate \u00fclet\u00e4htsustamine v\u00f5ib omakorda panna \u00fclikoolid v\u00e4ltima tegevusi, mille v\u00e4\u00e4rtus selgub alles pikema aja jooksul.<\/p>\n<p>Siin ilmneb \u00fcks vastuolu. Ootame \u00fclikoolidelt uuenduslikkust, ootamatuid lahendusi ja valmisolekut aidata \u00fchiskonnal tulevikuga toime tulla. Samal ajal n\u00f5uame neilt \u00fcha t\u00e4psemaid lubadusi selle kohta, mida nad tulevikus avastavad.<\/p>\n<p>Kui teaksime ette, mida teadus avastab, poleks meil seda avastust enam vaja teha. Eemaldades \u00fclikoolist kogu ebakindluse ja ennustamatuse, v\u00f5ime kaotada ka selle organiseeritud ebat\u00f5en\u00e4osuse, mis teeb \u00fclikooli \u00fchiskonnale nii v\u00e4\u00e4rtuslikuks.<\/p>\n<p>\u00dclikool ei ennusta tulevikku, vaid aitab seda kujundada<\/p>\n<p>&#8220;\u00dclikool peab kasvatama inimest, kes suudab saadud vastuseid iseseisvalt hinnata, vajaduse korral neis kahelda ja neid kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida.&#8221;<\/p>\n<p>Viimaste aastate tehisaru areng on andnud \u00fclikooli \u00fclesannetele uue t\u00e4henduse. Veel \u00fcsna hiljuti oli \u00fcks \u00fclikooli olulisi rolle anda inimestele ligip\u00e4\u00e4s teadmistele. \u00d5ppej\u00f5ud teadis midagi, mida tudeng veel ei teadnud, ning aitas tal selle teadmise omandada.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib tudeng k\u00fcsida tehisarult peaaegu \u00fcksk\u00f5ik mida ja saada sekunditega p\u00f5hjaliku, sageli ka veenva vastuse. Vastuse veenvus ei taga muidugi selle \u00f5igsust, kuid informatsiooni vahendamisest \u00fcksi ei piisa enam \u00fclikooli olemasolu p\u00f5hjendamiseks.<\/p>\n<p>Tehisaru kasutamisel muutub eriti oluliseks oskus hinnata, millist k\u00fcsimust tasub esitada, kas saadud vastus on usaldusv\u00e4\u00e4rne, millistele eeldustele see tugineb ja mida j\u00e4tab arvestamata. Samuti tuleb m\u00f5ista teadmise kasutamise tagaj\u00e4rgi ning osata nende eest vastutada.<\/p>\n<p>Hea \u00fclikool ei peaks konkureerima tehisaruga selles, kumb annab tudengile kiiremini vastuse. \u00dclikool peab kasvatama inimest, kes suudab saadud vastuseid iseseisvalt hinnata, vajaduse korral neis kahelda ja neid kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida. See viib meid tagasi \u00fclikoolihariduse \u00fche vanima \u00fclesande juurde: \u00f5petada inimesi m\u00f5tlema ja otsustama.<\/p>\n<p>Tulevikuoskustest ja tuleviku t\u00f6\u00f6turust r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4nap\u00e4eval palju. P\u00fc\u00fcame prognoosida, milliseid ameteid vajame k\u00fcmne v\u00f5i viieteistk\u00fcmne aasta p\u00e4rast, ning kohandada sellele vastavalt \u00f5ppekavasid. M\u00f5istagi peame \u00fchiskonna ja t\u00f6\u00f6turu muutustega arvestama. Kuid tulevikku ei tohiks kujutada ette millegi juba valmisolevana, mille n\u00f5udmised tuleb v\u00f5imalikult t\u00e4pselt \u00e4ra arvata.<\/p>\n<p>Me ei tea, milline on maailm aastal 2040. T\u00f5en\u00e4oliselt osutuvad paljud meie praegused prognoosid ebat\u00e4pseks. K\u00fcll aga v\u00f5ime \u00fcsna kindlalt \u00f6elda, milliseid inimesi ka siis vajame: neid, kes suudavad \u00f5ppida uusi asju, oma senistes teadmistes kahelda, teistega koost\u00f6\u00f6d teha, keerulisi probleeme lahendada ning ebakindluse tingimustes otsustada ja oma tegude eest vastutada.<\/p>\n<p>\u00dclikoolihariduse eesm\u00e4rk ei saa seega piirduda inimeste kohandamisega tulevase maailmaga. See peab andma neile teadmised, oskused ja julguse tuleviku kujundamises ise osaleda.<\/p>\n<p>Tulles tagasi algse m\u00f5tteeksperimendi juurde: mis oleks, kui \u00fclikoole poleks? M\u00f5nda aega saaksime kindlasti hakkama. Meil oleksid endiselt ettev\u00f5tted, koolid, haiglad, teatrid ja ministeeriumid. Kuid aja jooksul hakkaks kahanema \u00fchiskonna v\u00f5ime ennast uuendada, kriitiliselt m\u00f5elda, uut teadmist luua ja tulla toime probleemidega, mida me veel ei tunne. Samuti n\u00f5rgeneks meie suutlikkus ette kujutada teistsugust tulevikku.<\/p>\n<p>\u00dclikooli v\u00e4\u00e4rtus ei seisne \u00fcksnes selles, mida ta toodab v\u00f5i milliseid probleeme lahendab, vaid ka selles, milliseks \u00fchiskonnaks ta aitab meil saada.<\/p>\n<p>Kommentaar p\u00f5hineb 9. novembril 2026 Eesti muusika- ja teatriakadeemias toimunud rektorite n\u00f5ukogu \u00fcmarlaual &#8220;Mis oleks, kui \u00fclikoole poleks?&#8221; peetud ettekandel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mis oleks, kui \u00fchel hommikul \u00e4rkaksime Eestis, kus pole enam \u00fchtegi \u00fclikooli? V\u00f5iksime hakata loetlema k\u00f5ike seda, mis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":315891,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1014,28,29,27017,19,25,101977,280,23,24,22,293,4242,20,30],"class_list":["post-315890","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-korgharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-marek-tamm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rektorite-noukogu","tag-teadus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulikool","tag-ulikoolid","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117591229561492801","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/315890","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=315890"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/315890\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/315891"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=315890"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=315890"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=315890"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}