{"id":31630,"date":"2025-10-31T07:16:07","date_gmt":"2025-10-31T07:16:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/31630\/"},"modified":"2025-10-31T07:16:07","modified_gmt":"2025-10-31T07:16:07","slug":"eesti-taitis-esimese-riigina-oma-panuse-maailma-voimsaima-neutronkiirgusallika-ess-ehitusel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/31630\/","title":{"rendered":"Eesti t\u00e4itis esimese riigina oma panuse maailma v\u00f5imsaima neutronkiirgusallika ESS ehitusel"},"content":{"rendered":"<p><a href=\"http:\/\/www.minuaeg.com\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eesti<\/a> on saanud esimeseks Euroopa Neutronkiirguse Allika ehk ESS-i (European Spallation Source) liikmesriigiks, kes on t\u00e4ielikult ellu viinud k\u00f5ik oma kohustused ESS-i ehituses, demonstreerides sellega riigi teaduslikku p\u00e4devust ja tugevdades Euroopa koost\u00f6\u00f6d maailma juhtiva neutronallika rajamisel.<\/p>\n<p>ESS-i kirjeldatakse sageli kui hiiglaslikku mikroskoopi \u2013 sellist, mis kasutab valguse asemel neutroneid, et vaadelda materjalide sisemust. See on v\u00e4ga keeruline mikroskoop \u2013 pigem nagu tohutu pusle, kus tipptasemel seadmed ja s\u00fcsteemid \u00fchendatakse rohkem kui 100 teadusasutuse tehnoloogilise ja teadusliku oskusteabe abil 13 ESS-i liikmesriigist. K\u00f5ik osalevad partnerid kavandavad, arendavad ja ehitavad olulisi komponente, nagu\u00a0<a href=\"https:\/\/ess.eu\/instruments\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\" target=\"_blank\">instrumendid\u00a0avaneb uues vahekaardis<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/ess.eu\/target\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\" target=\"_blank\">sihtjaam\u00a0avaneb uues vahekaardis<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/ess.eu\/accelerator\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\" target=\"_blank\">kiirendi\u00a0avaneb uues vahekaardis<\/a>\u00a0ja\u00a0<a href=\"https:\/\/ess.eu\/controls\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\" target=\"_blank\">integreeritud juhtimiss\u00fcsteemid\u00a0avaneb uues vahekaardis<\/a>.<\/p>\n<p>\u201cESS-i liikmeks olemine on Eesti teadusvisiooni jaoks oluline \u2013 see v\u00f5imaldab meil olla osa suurtest Euroopa teadustaristutest. K\u00f5igi oma \u00a0projektide elluviimine ESS-i ehitusfaasis kinnitab meie usaldusv\u00e4\u00e4rsust partnerina selles tulevikku vaatavas ettev\u00f5tmises. Meie jaoks on see suur edasiviiv j\u00f5ud Eesti teadlaskonnale,\u201c s\u00f5nas Piret Pikma, Tartu \u00dclikooli Keemia Instituudi direktor ja Eesti koordinaator ESS-is.<\/p>\n<p>ESS-i peadirektori Helmut Schoberi s\u00f5nul on ESS v\u00f5imas n\u00e4ide sellest, mida Euroopa koost\u00f6\u00f6 suudab saavutada, kui \u00fchendame mandri parimad p\u00e4devused. \u201eOn suur r\u00f5\u00f5m n\u00e4ha, et Eesti on j\u00f5udnud olulise verstapostini, t\u00e4ites oma panuse ESS-i ehitusfaasis. Eesti toob projekti v\u00e4\u00e4rtuslikku ja k\u00f5rgetasemelist oskusteavet ning ootame huviga meie koost\u00f6\u00f6 veelgi tugevnemist. See koost\u00f6\u00f6 toob kasu Eesti teadlaskonnale, t\u00f6\u00f6stusele, ESS-ile ja kogu Euroopale.\u201c<\/p>\n<p>Eesti roll Euroopa \u00fchises teadustaristus<\/p>\n<p>Euroopa Neutronkiirguse Allikas (European Spallation Source ERIC\u00a0ehk ESS) on 13 Euroopa riigi (sh Eesti) \u00fchiselt rajatav teadustaristu, mille eesm\u00e4rgiks on ehitada ja t\u00f6\u00f6s hoida uue p\u00f5lvkonna neutronkiirgusallikat Euroopas. ESS rajatakse Rootsi Lundi linna ning see saab olema maailma k\u00f5ige v\u00f5imsam teaduslikuks uurimist\u00f6\u00f6ks m\u00f5eldud neutronkiirguse allikas. Kiirgusallikas saab olema l\u00e4hema 40 aasta jooksul k\u00f5ige \u00f6konoomsem neutronkiirguse allikas, mis teenindab aastas 4000 teadlast ja leiab kasutamist v\u00e4ga erinevates teadusvaldkondades.<\/p>\n<p>Teadlastele ja ettev\u00f5tetele (sh Eestist) avab ESS uued v\u00f5imalused materjaliteaduste, bioloogiliste struktuuride, energeetika-alaste uuringute ja muude valdkondade arendamisel. Teadustaristusse on esimeses faasis planeeritud kuni 15 kiirguse m\u00f5\u00f5tmisseadet. ESS on hetkel ehitus- ja testimisfaasis, esimesed teadusinstrumendid valmivad eeldatavasti juba 2026. aastal, mil teostatakse ka esimene neutronite produktsioon. Rajatava teadustaristu t\u00e4ielik kasutuselev\u00f5tt on planeeritud 2030.-2031. aastasse.<\/p>\n<p>Riikide kohustused ESS-i rajamisel t\u00e4idetakse l\u00e4bi otseste rahaliste panuste (in-cash contributions) ESS-i ehitustegevusse. Lisaks sellele on v\u00f5imalik riigi kohustusi ellu viia ka nn \u201ekaudsete projektide\u201c (in-kind contributions) teel, mille raames riikide teadlased saavad otseselt osaleda ESS-ile vajalike teadusinstrumentide ja tehnoloogiate v\u00e4ljaarendamises.<\/p>\n<p>Eesti liitus ESS-iga 2015. aastal Vabariigi Valitsuse otsusega. Eesti kaudsete projektide kohustus ESSi ehitusperioodil (al 2015) oli 3,2 miljonit eurot ning Eestist sai esimene ESS-i liikmesriik, kes on juba praeguseks suutnud oma kohustused t\u00e4ita ja \u00fcle anda k\u00f5ikide oma kaudsete projektide tulemused. Tegemist on olulise saavutusega nii ESS-i kui ka Eesti jaoks.<\/p>\n<p>ESS kuulub\u00a0<a href=\"https:\/\/etag.ee\/rahastamine\/infrastruktuuritoetused\/teadustaristu-teekaart\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Eesti teadustaristu teekaart 2024<\/a>\u00a0nimekirja.<\/p>\n<p>Artikkel avaldati algselt inglise keeles\u00a0<a href=\"https:\/\/ess.eu\/article\/2025\/10\/21\/estonia-first-country-fully-deliver-its-kind-contribution-ess\" rel=\"noreferrer noopener nofollow\" target=\"_blank\">ESS-i veebilehel\u00a0avaneb uues vahekaardis<\/a>.<\/p>\n<p>\t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti on saanud esimeseks Euroopa Neutronkiirguse Allika ehk ESS-i (European Spallation Source) liikmesriigiks, kes on t\u00e4ielikult ellu viinud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31631,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,20],"class_list":{"0":"post-31630","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115467556226639515","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31630","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31630"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31630\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31631"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31630"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31630"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31630"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}