{"id":316580,"date":"2026-11-11T08:17:14","date_gmt":"2026-11-11T08:17:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/316580\/"},"modified":"2026-11-11T08:17:14","modified_gmt":"2026-11-11T08:17:14","slug":"faristamo-eller-metsade-majandamise-reeglid-on-vaartusvalik-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/316580\/","title":{"rendered":"Fari\u0161tamo Eller: metsade majandamise reeglid on v\u00e4\u00e4rtusvalik | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo selgitas hiljutises arvamusloos <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610184481\/erkki-keldo-hektar-on-otsus-tihumeeter-on-tulemus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">&#8220;Hektar on otsus, tihumeeter on tulemus&#8221;<\/a>, kuidas riigimetsa raiemahu kehtestamine toimub ning miks riik reguleerib RMK uuendusraieid eelk\u00f5ige hektarite, mitte tihumeetrite kaudu. Avalikkuses aga r\u00e4\u00e4gitakse raiemahust enamasti just tihumeetritest ehk seet\u00f5ttu, et rahaline tulu tuleb pigem tihumeetritest, mitte hektaritelt.<\/p>\n<p>Ministri selgitus raiemahu tehnilisest arvestusest on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne ning aitab avalikus arutelus terminoloogilist selgust luua. Samas j\u00e4tab ministri k\u00e4sitlus k\u00f5rvale metsapoliitika sisulise k\u00fcsimuse, kes ja mille alusel otsustab, kas meie metsa kasutus on j\u00e4tkusuutlik ning millist rolli saab riik etendada metsade majandamise reeglite kujundamisel. Samuti j\u00e4tab minister k\u00f5rvale riigi vastutuse Eesti metsamajandamise iseloomust ja kvaliteedist.<\/p>\n<p>Keldo n\u00e4ib kirjeldavat riiki eelk\u00f5ige paratamatu turuolukorra pealtvaatajana, mille otsealluvuses on vaid umbes kolmandik turule j\u00f5udvast puidust, v\u00e4ites, et raie piiramine riigimetsas nihutaks n\u00f5udluse enam erametsadesse ja et riik erametsades \u00fcldse ei saagi raiet piirata.<\/p>\n<p>Selline k\u00e4sitlus n\u00e4itab riigi k\u00e4es olevaid hoobasid tegelikust kunstlikult pisemana, j\u00e4ttes k\u00f5rvale seadusandja v\u00f5imalused reguleerida raietegevust k\u00f5igis Eesti metsades. Riik ei ole metsanduses pelgalt raielubade v\u00e4ljastaja v\u00f5i kolmandiku toorme pakkuja, vaid riigimetsa kaudu ligi poole Eesti metsamaa omanik ning seadusandja, kelle roll on s\u00e4testada kogu \u00fchiskonnale kehtivad metsade raie- ja hoidmise ning kvaliteedi tagamise reeglid.\u00a0<\/p>\n<p>Ministri loogikas k\u00e4sitletakse metsa majandamise reegleid \u2013 raievanuseid, lubatud maksimaalseid raiepindalasid ja kaitsealasid \u2013 justkui fikseeritud fooni, mille raames majandamine iseenesest toimub. Tegelikkuses on k\u00f5ik need regulatsioonid olemuslikult meie \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtusruum, seadusega kehtestatud keelud ja piirangud.<\/p>\n<p>V\u00e4ide, et riik seadusandjana saab kontrollida vaid riigimetsa raieid ning erametsades toimuv s\u00f5ltub \u00fcksnes puidu hinnast, n\u00f5udlusest, k\u00fcpse metsa hulgast ja omanike eesm\u00e4rkidest, vajab selgitust. Minister \u00fctlus, et &#8220;riik seab reeglid: millal on mets raiek\u00fcps, kui suur tohib olla lank ja kus kehtivad kaitsepiirangud&#8221; ongi t\u00e4pselt riigi kui seadusandja t\u00f6\u00f6riist. Lisaks muidugi ka riiklikud toetusmeetmed. Alles seej\u00e4rel saab t\u00f5epoolest iga omanik ise otsustada, kas ja millal (ja tegelikult ka, kuidas) ta raiub.<\/p>\n<p>Seaduses ja rakendusaktides s\u00e4testatud n\u00f5uded m\u00e4\u00e4ravad otseselt, millal ja kuidas metsast puitu v\u00f5tta tohib ja milline peab olema t\u00f6\u00f6de kvaliteet. Toon m\u00f5ne n\u00e4ite.<\/p>\n<ul>\n<li>K\u00fcpsusdiameetri alusel uuendusraie lubamine (ja selle v\u00f5imaluse l\u00f5petamise vajadus). 2008. aastal metsaseadusesse viidud muudatus lubab metsi raiuda siis, kui puistus enamuspuuliigi keskmine rinnasdiameeter on saavutanud lageraiet lubava diameetri, mis viljakamal pinnasel juhtub tihti kehtestatud raievanusest oluliselt nooremana.<br \/>N\u00e4iteks m\u00e4nnikuid saab k\u00fcpsusdiameetri kohaselt raiuda tihti ka 60-aastaselt v\u00f5i lausa 55-aastaselt seaduses s\u00e4testatud 90 aasta asemel. Selle tagaj\u00e4rjel on keskealiste metsade osakaal drastiliselt langenud. See v\u00e4hendab tulevikus kvaliteetse ja hinnalt kallima okaspuupalgi k\u00e4ttesaadavust.<\/li>\n<li>Kaalutud keskmise vanuse alusel uuendusraie lubamine (ja selle v\u00f5imaluse l\u00f5petamise vajadus). Kui segametsas kasvab koos kiiresti kasvavaid liike (nt haab, kask, hall lepp) ja aeglaselt kasvavaid liike (nt m\u00e4nd, kuusk), t\u00f5stavad kiiresti kasvavad puud puistu matemaatilist keskmist vanust.<br \/>N\u00e4iteks kui esimeses rindes kasvab 50 protsenti haaba ja 50 protsenti kuuske (esimene boniteet ehk viljakas pinnas) ja kuuse raievanus on 60 ning haaval 40, siis on nende keskmine vanus 50 aastat. Kuuse raievanus 60 aastat on aga niigi madal (vt j\u00e4rgmist punkti) ja sellise skeemiga veelgi madalam. Seet\u00f5ttu tuleks loobuda uuendusraiete lubamisest puistu kaalutud keskmise vanuse alusel ning lubada puistu uuendusraiet vaid enamuspuuliigi vastava raievanuse t\u00e4itumisel.<\/li>\n<li>Raievanused ja nende t\u00f5stmise vajadus. Okaspuumetsade \u00fcleraiumise peatamiseks on keskkonna\u00fchendused teinud ettepaneku taastada ehk t\u00f5sta m\u00e4nni minimaalne raievanus 90 aastalt 110 aastani ja kuusel 60 aastalt 80 aastani. Selliselt oleks v\u00f5imalik tagada puidut\u00f6\u00f6stusele stabiilne ja kvaliteetne toore pikemas perspektiivis.<br \/>Paslik on meenutada, et raievanuste langetamine on olnud varasemalt \u00fcks viis, kuidas nn k\u00fcpsete metsade osakaalu suurendada. Samal ajal on raievanuste t\u00f5stmisel sisuline m\u00f5te muidugi vaid juhul kui k\u00fcpsusdiameetri ja kaalutud keskmise alusel raieid nooremates kui nn raiek\u00fcpsuse saavutanud metsades teha lubatud ei ole.<\/li>\n<li>Langi suurused ja hajutatus. Kui seadus lubab 2\u20137 hektari suurusi lageraieid ning loeb poolemeetrised puuistikud juba &#8220;uuenenud metsaks&#8221;, tekivad metsamaastikule mitmek\u00fcmnete hektarite suurused liitraiesmikud. <br \/>Majandusmetsades on lagedate ja alla 1,3 meetri k\u00f5rguste noorendike osakaal t\u00f5usnud juba 34 protsendini. Langi pindala piiramine n\u00e4iteks 1\u20132 hektarini ning uuenemise kvaliteedi ja k\u00f5rgusn\u00f5ude m\u00e4rgatav t\u00f5stmine on olemuslikult piirangud, mis kaitsevad metsa \u00f6koloogilist ja maastikulist sidusust ja ennetavad madalate v\u00f5samaastike kujunemist.<\/li>\n<li>Pesitsusrahu. Kuup\u00e4evalise kevad-suvise pesitsusrahu tagamine k\u00f5igis metsades on samuti piirang, mis kaalub kiire l\u00fchiajalise kasu \u00fcles avaliku h\u00fcve, puidu kvaliteedi ja elurikkuse hoidmisega.<br \/>SA Erametsakeskuse, Tallinna \u00dclikooli \u00f6koloogia keskuse ja Turu-uuringute AS-i koost\u00f6\u00f6s tehtud k\u00fcsitluse j\u00e4rgi oli<a href=\"https:\/\/kliimaministeerium.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2026-08\/Metsanduse%20arengukava%20aastani%202035_kavand.pdf\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> 95 protsenti vastanud erametsaomanikest<\/a> valmis vabatahtlikult pidama metsas lindude pesitsusajal raierahu, niisamuti<a href=\"https:\/\/pesitsusrahu.org\/uudised\/uuring-enamik-eestimaalasi-toetab-raiemahu-vaehendamist-riigimetsas-ning-ueldist-kevadist-pesitsusrahu\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> toetab pesitsusrahu pidamist lausa 93 protsenti<\/a> \u00fchiskonnast.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00f5ik need ja teisedki regulatsioonid kujundavad otseselt metsade majandamist. Raiepiirangud ei ole r\u00fcnnak metsaomaniku ja ettev\u00f5tlusvabaduse vastu, vaid \u00fchiskondliku vastutuse v\u00f5tmine looduse taluvuspiiride, tulevikumetsade kvaliteedi ja tulevaste p\u00f5lvede ettev\u00f5tlusv\u00f5imaluste ees. Samamoodi on olemas n\u00e4iteks mahukas reeglistik hoonete ehitamiseks, mida me ju ei k\u00e4sitle ei omandi kasutamise ega ettev\u00f5tlusvabaduse piiramisena.<\/p>\n<p>Riigil kui Eesti suurimal metsaomanikul ja poliitika kujundajal on v\u00f5imalus seada strateegilised raamid. Kui riik l\u00f5petab lageraiemajandust soosivad metsatoetused, toob see kaasa Eesti metsade majandamise ja puidusektori struktuuri \u00fcmberkujunemise.<\/p>\n<p>Praegu makstakse p\u00e4rast lageraie teostamist maaomanikele toetust nii maapinna ettevalmistamiseks, istikute ostmiseks kui ka metsakultuuri hoolduseks. Turumajanduse loogika kohaselt tuleks need t\u00f6\u00f6d teostada hoopis raietulu arvelt.<\/p>\n<p>See s\u00fcsteem aga toetab rahaliselt lageraiep\u00f5hist metsamajandust, mis senises mahus on kahjustanud Eesti loodusmaastikke, kohalike elanike toimetulekut ja metsatagavara, tasandades \u00fchtlasi \u00e4ra lageraiep\u00f5hise majandamise peamised ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed kulud. Uuringud n\u00e4itavad, et p\u00fcsimetsandus on v\u00f5rreldes lageraiep\u00f5hise majandamisega majanduslikult tasuvuselt v\u00f5rreldav just uuendamisega seotud kulude puudumise v\u00f5i minimaalse mahu arvelt.<\/p>\n<p>Seega p\u00e4rsib nende tegevuste eest toetuse maksmine otseselt p\u00fcsimetsakasvatuslike v\u00f5tete kasutamist, muutes p\u00fcsimetsanduse kunstlikult v\u00e4hem tasuvaks. Metsauuendus- ja hooldustoetuse asemel v\u00f5iks maksta rangete majandamispiirangutega metsaomanikele suuremat kompensatsiooni metsa s\u00e4ilitamiseks ja\/v\u00f5i osta kaitsealuseid metsi omanikelt v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n<p>Puitu on meil vaja ka tulevikus, kuidas siis on \u00f5iglane v\u00f5i ettev\u00f5tlust toetav raiuda praegu rohkem, kui see tulevikus v\u00f5imalik on? Metsa tagavara langus n\u00e4itab paratamatut raiemahu langust tulevikus, mis n\u00e4itab omakorda, et oleme piirid \u00fchiskonnana liialt l\u00f5dvaks lasknud ning v\u00f5imaldanud vastutustundetult raiumist tuleviku arvelt.\u00a0<\/p>\n<p>Pealegi on eriti erametsades \u00fcleraie t\u00f5ttu raie reeglite muudatused h\u00e4davajalikud. Ja mitte eraomaniku kiusamise v\u00f5i turu reguleerimise p\u00e4rast, vaid majandusmetsad t\u00f5esti on v\u00e4ga intensiivse raiega v\u00e4ga palju nooremaks raiutud, ja n\u00f5nda on ka nende tagavara drastiliselt langenud.<\/p>\n<p>Mida v\u00e4iksem metsa tagavara (ja nooremad metsad), seda v\u00e4iksem v\u00f5imalus tulevikus raiuda. Jah, kui aastak\u00fcmned oodata, siis metsa tagavara taastub ja metsad kasvavad vanemaks, kuid see t\u00e4hendab siiski v\u00e4ga v\u00e4ikest raie v\u00f5imalust pika aja jooksul.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3879022\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3879022h224bt24.png\"\/>Majandatavad metsad on k\u00f5ik mitte range kaitsega metsad, sh kaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndid. See t\u00e4hendab, et tegelik majandusmetsade (endise nimetusega tulundusmetsade) keskmise vanuse pilt on veelgi hullem. Autor\/allikas: SMI andmed, 2025.<\/p>\n<p>Teiseks ei ole mets ju tomat, et ta tuleb kohe \u00e4ra tarvitada, kui on kokkulepe, et n\u00fc\u00fcd tohib. P\u00fcsimetsamajandaja Rainer Kuuba kasutab selle selgitamiseks inglisekeelseid m\u00f5isteid &#8220;ripe&#8221; ja &#8220;mature&#8221;, mis eesti keeles t\u00e4hendavad m\u00f5lemad &#8220;k\u00fcps&#8221;, kuid sisuliselt on need k\u00fcpsed erinevad. K\u00fcps tomat hakkab \u00f5ige pea riknema ja vajab \u00e4ra tarvitamist. Kuid k\u00fcps inimene v\u00f5i k\u00fcps mets on just siis j\u00f5udnud oma parimasse eluj\u00f5usse ja v\u00f5iks n\u00f5nda elada pikalt, kindlasti aastak\u00fcmneid ilma, et hakkaks &#8220;riknema&#8221;.<\/p>\n<p>\u00d6koloogilises vaates v\u00f5ib mets muidugi alatiseks alles j\u00e4\u00e4da ja inimene ei pea talle \u00fcldse n-\u00f6 kirvega kallale minema, raie on inimese, mitte metsa vajadustest l\u00e4htuv tegevus. Selge, et puitu me \u00fchiskonnana kasutame ja vajame, aga samal ajal ei ole otsest vajadust mets maha raiuda t\u00e4pselt sel aastal, mil inimeste vahel kokkulepitud raievanus (v\u00f5i k\u00fcpsusdiameeter) kukub.<\/p>\n<p>Erkki Keldo r\u00f5hutab oma kommentaaris, et riigimetsa raiemahu \u00fclempiir (ehk arvestuslank) saadakse erialase arvutuse ja keskkonnaagentuuri kontrolli tulemusena, mida minister faktip\u00f5hiselt usaldab. See v\u00e4ide loob mulje, nagu oleks see raiemahu \u00fclempiir (arvestuslank) objektiivne ja ainuv\u00f5imalik matemaatiline konstant. Tegelikkuses on arvestuslank pelgalt valik ja v\u00e4\u00e4rtusotsus, mitte neutraalne objektiivne valem.<\/p>\n<p>RMK ja keskkonnaagentuur arvutavad igal aastal v\u00e4lja mitu erinevat v\u00f5imalikku raiemahu stsenaariumit riigimetsas. Raiemahu \u00fclempiiri ehk siis tasakaalu otsitakse kahe n-\u00f6 tehnilise \u00e4\u00e4rmuse vahel:<\/p>\n<ul>\n<li>K\u00fcpsuslank (optimaalne raielank) n\u00e4itab, kui palju metsa oleks v\u00f5imalik raiuda, kui k\u00f5ik praegu n-\u00f6 k\u00fcpsed ja l\u00e4hiajal k\u00fcpsevad puistud raiutaks \u00e4ra v\u00f5imalikult kiiresti (nt 10\u201320 aasta jooksul). Selliselt saab raiemahu ajutiselt v\u00f5imalikult k\u00f5rgeks, kuid hiljem toob see kaasa j\u00e4rsu raiemahu kukkumise, sest metsad raiutakse selliselt palju kiiremini kui nad tagasi kasvavad, ehk keskealist, raiek\u00f5lbulikku metsa on \u00fcleraie t\u00f5ttu v\u00e4he.<\/li>\n<li>\u00dchtlase kasutuse lank n\u00e4itab raiemahtu, mida saaks kasutada pika aja jooksul (nt 100 aastat) t\u00e4iesti \u00fchtlaselt, ilma et metsatagavara v\u00e4heneks v\u00f5i metsa vanuseline struktuur kannataks ja ilma et tulevikus raiev\u00f5imalused v\u00e4heneksid.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Praegune raiemahu \u00fclempiir ehk arvestuslank kehtestatakse hinnanguga nende kahe vahel, kuid ajalooliselt on see valitud oluliselt l\u00e4hemal intensiivsele k\u00fcpsuslangile kui \u00fchtlase kasutuse langile. Kui Keskkonnaagentuuri andmetel v\u00e4henes aastatel 2016\u20132023 majandusmetsade puidutagavara ligi 16 protsenti, siis on selge, et senine &#8220;kuldne kesktee&#8221; on viinud metsatagavara kiire kahanemiseni. Kesktee pole seega olnud \u00fcldsegi kesktee.<\/p>\n<p>Arvestuslank ehk kehtestatud raie \u00fclempiir riigimetsas v\u00f5iks teadusp\u00f5hiselt olla valitud palju l\u00e4hemale \u00fchtlase kasutuse langile. Otsus raiuda \u00fchtlase kasutuse langi arvestuse j\u00e4rgi langetaks koheselt aastast raiemahu \u00fclempiiri riigimetsas, tagaks metsatagavara taastumise riigimetsas ning annaks puidut\u00f6\u00f6stusele pikaajalisemalt stabiilse toormevoo.<\/p>\n<p>Riik saab teha otsuse, saab teha valiku, arvestades k\u00f5iki metsa v\u00e4\u00e4rtusi \u2013 nii looduslikku, majanduslikku kui ka kultuurilist ja sotsiaalset v\u00e4\u00e4rtust \u2013 ning kogu elanikkonna vaatest eelistatud tulevikku.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3879025\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3879025h1be5t24.png\"\/>Muutused minevikus ja prognoos tulevikuks. Autor\/allikas: SMI 2024 andmete ja KAUR-i 2025 raiestsenaariumite p\u00f5hjal.<\/p>\n<p>Kui riik taandab oma rolli pelgalt turu pealtvaatajaks ja riigimetsas arvestuslangi tehniliseks kinnitajaks, j\u00e4tkub majandusmetsa nooremaks raiumine ja tagavara v\u00e4henemine ning me j\u00f5uame paratamatult raiemahu j\u00e4rsu kukkumiseni. Riik saab aga suunda seada ja juba teha vajalikud muudatused, nagu n\u00e4iteks:<\/p>\n<ul>\n<li>Kehtestada \u00fcle-eestilised rangemad raiereeglid (k\u00fcpsusdiameetri ja kaalutud keskmise vanuse alusel raie kaotamine, okaspuu raievanuste t\u00f5stmine, pesitsusrahu jne), et v\u00f5imaldada raiemahu pidev ja j\u00e4rkj\u00e4rguline alanemine, mis viiks metsatagavara taastumise teele.<\/li>\n<li>Seada riigimetsa arvestuslank teadlikult \u00fchtlase kasutuse langi l\u00e4hedale, et aidata riigimetsaski majandusmetsade tagavaral taastuda.<\/li>\n<li>L\u00f5petada lageraiemajandust soosivate toetuste maksmine.\u00a0<\/li>\n<li>Kaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6ndites, kogukonnametsades ja rohev\u00f5rgustikes metsade leebem majandamine (ehk p\u00fcsimetsandus) ja uuendusraietest hoidumine.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo selgitas hiljutises arvamusloos &#8220;Hektar on otsus, tihumeeter on tulemus&#8221;, kuidas riigimetsa raiemahu kehtestamine&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":316581,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2197,34,36,10467,31,32,21,304,28,29,285,116644,5176,3086,116643,19,25,39845,3085,23,24,22,20,30],"class_list":["post-316580","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erkki-keldo","tag-estonia","tag-estonian","tag-faristamo-eller","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loodus","tag-majandatavad-metsad","tag-mets","tag-metsandus","tag-metsatagavara","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raiemaht","tag-rmk","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117596824779664592","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/316580","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=316580"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/316580\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/316581"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=316580"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=316580"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=316580"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}