{"id":316786,"date":"2026-11-11T13:07:14","date_gmt":"2026-11-11T13:07:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/316786\/"},"modified":"2026-11-11T13:07:14","modified_gmt":"2026-11-11T13:07:14","slug":"teadusbaromeeter-eesti-inimesed-naevad-teadlastel-olulist-rolli-ka-riigikaitses-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/316786\/","title":{"rendered":"Teadusbaromeeter: Eesti inimesed n\u00e4evad teadlastel olulist rolli ka riigikaitses | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>J\u00e4rjekorras kolmandas Eesti inimeste suhtumist teadlastesse uurinud teadusbaromeetris n\u00e4gi kolmveerand k\u00fcsitletutest teadusel olulist rolli julgeoleku tagamisel. Varem sama n\u00e4itajat uuritud pole.<\/p>\n<p>Ukrainas toimuva t\u00e4iemahulise s\u00f5ja viiendal aastal on teaduskommunikatsiooni uurija Arko Oleski s\u00f5nul paratamatu, et teadlased peavad m\u00f5testama teadust\u00f6\u00f6d ka julgeoleku prisma l\u00e4bi. Et selline k\u00fcsimus \u00fcldse baromeetris on, n\u00e4itab see teadlase s\u00f5nutsi midagi aja kohta, mil me elame. &#8220;\u00dchiskonnas on tunnetus olemas, et ka teadus saab panustada [julgeolekusse],&#8221; s\u00f5nas Olesk.<\/p>\n<p>Lisaks tunnistas ta, kuidas teadlastel on tunnetus, et Venemaaga seotud teemadel teadust\u00f6\u00f6 tegemine aitab silma paista. &#8220;See on alati olnud abiks, kui sa oskad n\u00e4idata, kuidas sinu t\u00f6\u00f6 v\u00f5iks panustada \u00fchiskonda. Et ta ei ole lihtsalt uudishimup\u00f5hine, vaid lisaks teaduslikule kvaliteedile on seal ka olemas selge v\u00e4ljund v\u00f5i rakendus \u00fchiskonna jaoks,&#8221; selgitas Olesk.<\/p>\n<p>Kui 2020. aastal usaldas teadlasi 75 protsenti k\u00fcsitletutest, siis kahes koroonaj\u00e4rgses k\u00fcsitluses aastatel 2024 ja 2026 on toetus p\u00fcsinud 73 protsendi juures.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3879061\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3879061h710dt24.png\"\/>Eesti inimeste usaldus teadlaste vastu Autor\/allikas: Teadusbaromeeter\/ETAG\/EMOR<\/p>\n<p>Oleski s\u00f5nul ei tasu koroonaj\u00e4rgsest v\u00e4iksest langusest kaugele ulatuvaid j\u00e4reldusi teha. Pigem tasub usaldusprotsendi stabiilsuses n\u00e4ha positiivset.<\/p>\n<p>&#8220;Me n\u00e4eme, kui tugevad on r\u00fcnnakud v\u00f5i v\u00e4ited selle [teadlaste] suunas. P\u00fc\u00fctakse \u00f6elda, et teadlased ei ole s\u00f5ltumatud ja nende teadmine ei pruugi olla midagi v\u00e4\u00e4rt. Et nad tegelevad sellega puhtalt ideoloogilistel alustel,&#8221; lausus Olesk. Sellised k\u00e4itumismustrid pole aga tema s\u00f5nul \u00fchiskonnas laiemalt kinnistunud.<\/p>\n<p>Samas usaldab 2024. aastal Soomes tehtud k\u00fcsitluse p\u00f5hjal teadlasi 86 protsenti ning n\u00e4iteks Saksamaal koguni 88 protsenti elanikest. Millest see vahe tuleb?<\/p>\n<p>Oleski s\u00f5nul on siinkohal oluline, kellega me end v\u00f5rdleme. &#8220;Kui vaatame teisi Ida-Euroopa riike, siis seal on j\u00e4lle Eesti just k\u00f5rgemas otsas. On riike Balkanil, kus usaldus [teadlaste vastu] on alla 50 protsendi,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Teadlase s\u00f5nul ongi oluline m\u00e4rkida, et \u00fcks uuring ei saa kokku v\u00f5tta \u00fchiskonna usaldust teadlaste vastu tervikuna.<\/p>\n<p>Olesk t\u00f5i taas kord n\u00e4ite koroonapandeemia \u00fcmber toimunust, kus vaktsiinis\u00fcsti ei teinud sugugi sama palju inimesi, kui k\u00fcsitluste j\u00e4rgi teadlasi usaldas. Nii v\u00f5ibki kriisisituatsioonides see usaldus vastu taevast lennata.<\/p>\n<p>Ajal, mil nii <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610143309\/eesti-teadlased-tehisaru-arengut-peaks-pidurdama\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Eesti teadlased<\/a> kui ka<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610146438\/tehisarufirmade-juhid-hoiatasid-uro-d-kasvavate-ohtude-eest\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> tehisaru arendavad ettev\u00f5tted<\/a> \u00fctlevad, et tolle tehnoloogia arengut peaks peatama, leiab teadusbaromeetri j\u00e4rgi enam kui iga teine Eesti inimene (51 protsenti), et teaduse ja tehnoloogia rakendamine v\u00f5ib ohustada inim\u00f5igusi.\u00a0<\/p>\n<p>Soomes oli juba 2024. aastal sama n\u00e4itaja koguni 61 protsenti. V\u00f5ib ainult arvata, kuidas sellele m\u00f5jub Google&#8217;i emafirma Alphabeti <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610180464\/soome-algatas-kriminaaluurimise-seoses-google-i-andmekeskuse-ehitamisega\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">omavoliline metsaraie\u00a0<\/a>andmekeskuse rajamisel.<\/p>\n<p>&#8220;Tehisaru on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest, et meil on t\u00f5esti v\u00e4ga oluline \u00fchiskonnas mitte ainult v\u00f5imalusi, vaid ka riske teadvustada ja nende \u00fcle arutada.&#8221;<\/p>\n<p>&#8220;Tehisaru on j\u00e4rjekordne n\u00e4ide sellest, et meil on t\u00f5esti v\u00e4ga oluline \u00fchiskonnas mitte ainult v\u00f5imalusi, vaid ka riske teadvustada ja nende \u00fcle arutada,&#8221; selgitas Olesk: &#8220;See ei ole esimene tehnoloogiline muutus, mis selliseid debatte endaga kaasa toob. M\u00f5elgem tagasi kasv\u00f5i tuumaenergiale v\u00f5i geeni- ja nanotehnoloogiale.&#8221;<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3879067\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3879067hc147t24.png\"\/>Teadusbaromeeter Autor\/allikas: Teadusbaromeeter\/ETAG\/EMOR<\/p>\n<p>Kaks teadust<\/p>\n<p>Juba teist sajandit r\u00e4\u00e4gitakse teadusringkondades n-\u00f6 kahest teaduskultuurist. \u00dcks on n-\u00f6 k\u00f5vem, kuhu kuuluvad n\u00e4iteks arstiteadus, tehnoloogia ning loodus- ja t\u00e4ppisteadused. Teise sekka arvatakse aga n-\u00f6 pehmed sotsiaal- ja humanitaarteadused.<\/p>\n<p>Kui nende nn k\u00f5vade teaduste kasu n\u00e4evad 90 ja enamgi protsendi k\u00fcsitletutest, siis sotsiaalteaduste puhul j\u00e4\u00e4b sama number 81 ja humanitaarteaduste puhul 80 protsendi juurde.<\/p>\n<p>Oleski hinnangul ei ole selline vaade omane vaid Eestile ning on levinud k\u00f5ikjal maailmas. &#8220;Teatud valdkondade v\u00e4ljundid on t\u00f5esti k\u00e4egakatsutavamad ja vahetumad, alates meditsiinist kuni inseneriteadusteni. Need suudavad v\u00e4ga praktilisi ja k\u00e4egakatsutavaid asju meieni tuua, samal ajal kui sotsiaal- ja humanitaarteaduste v\u00e4ljundid on v\u00f5ib-olla abstraktsemad,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Huvitaval kombel ei tunneta aga olukorda samamoodi k\u00fcsitlusele vene keeles vastanud inimesed. Nendest tunnevad nii sotsiaal- kui ka humanitaarteadustest tulevat kasu v\u00e4hemalt 90 protsenti inimestest.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3879079\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3879079h574dt24.png\"\/>Teadusbaromeeter Autor\/allikas: Teadusbaromeeter\/ETAG\/EMOR<\/p>\n<p>Eesti teadusbaromeeter on teadusp\u00f5hiselt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ning Eestile kohandatud seirevahend, mis m\u00f5\u00f5dab Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega. K\u00fcsitlus annab vastused k\u00fcsimustele, kui oluline on teadus Eesti inimeste silmis, kas igap\u00e4evaelu otsuste tegemisel l\u00e4htutakse teaduslikest faktidest ja t\u00f5endusp\u00f5hisusest, kui oluline roll on teadlastel \u00fchiskonnas, kust saadakse teaduse kohta informatsiooni, kas seda on piisavalt ja sobival kujul ning mida teavad Eesti inimesed teadlaste t\u00f6\u00f6st.<\/p>\n<p>K\u00fcsitluse korraldas uuringufirma Emor k\u00fcsitles 8.\u201330. juulil 2026 telefoni- ja veebik\u00fcsitluse teel 1017 v\u00e4hemalt 16-aastast Eesti elanikku. Uuringut rahastas Eesti teadusagentuur.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"J\u00e4rjekorras kolmandas Eesti inimeste suhtumist teadlastesse uurinud teadusbaromeetris n\u00e4gi kolmveerand k\u00fcsitletutest teadusel olulist rolli julgeoleku tagamisel. Varem sama&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":316787,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[116708,26,27,37,33,35,54553,34,36,115831,31,32,21,154,28,29,19,25,280,116709,23,24,124,22,8863,116710,20,30],"class_list":["post-316786","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arko-olesk","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-emor","tag-estonia","tag-estonian","tag-etag","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-koroonaviirus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-teadus","tag-teadusbaromeeter","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-usaldus-institutsioonide-vastu","tag-usaldus-teadlaste-vastu","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117597965309458310","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/316786","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=316786"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/316786\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/316787"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=316786"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=316786"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=316786"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}