{"id":31687,"date":"2025-10-31T08:25:07","date_gmt":"2025-10-31T08:25:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/31687\/"},"modified":"2025-10-31T08:25:07","modified_gmt":"2025-10-31T08:25:07","slug":"madis-muller-intressimaarad-on-majandusolukorda-arvestades-oigel-tasemel-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/31687\/","title":{"rendered":"Madis M\u00fcller: intressim\u00e4\u00e4rad on majandusolukorda arvestades \u00f5igel tasemel | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Otsustasime Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu neljap\u00e4evasel istungil j\u00e4tta intressim\u00e4\u00e4rad muutmata<\/a>. Arvestades, et euroala hinnat\u00f5usu tempo p\u00fcsib kahe protsendi l\u00e4hedal ja majandusolukord on j\u00e4rk-j\u00e4rgult paranenud, on intressim\u00e4\u00e4rade praegune tase sobilik. Intressim\u00e4\u00e4rad ei hoia tagasi majanduse taastumist ega anna hinnat\u00f5usule lisahoogu, kirjutab Madis M\u00fcller.<\/p>\n

Viimase pooleteise kuu jooksul avaldatud majandusuudiste p\u00f5hjal kehtivad Euroopa Keskpanga septembrikuise prognoosi p\u00f5hij\u00e4reldused endiselt. Hinnat\u00f5us on keskpanga eesm\u00e4rgiks seatud kahe protsendi l\u00e4hedal (septembris 2,2 protsenti) ja euroala majandus kosub aeglaselt.<\/p>\n

Endiselt on geopoliitika ja piiri\u00fclese kaubanduse piirangud kaks peamist valdkonda, mille muutused v\u00f5ivad majanduses kaasa tuua kas oodatust kiirema v\u00f5i siis hoopis oodatust aeglasema taastumise.<\/p>\n

Kaubanduspiirangutest r\u00e4\u00e4kides on seni tavaliselt eeldatud, et kuna tollimaksud, mille USA on Euroopa kaupadele kehtestanud, halvendavad euroala majanduse k\u00e4ek\u00e4iku, siis v\u00e4hendavad need ka hinnat\u00f5ususurvet. See loogika v\u00f5iks kehtida v\u00e4hemalt seni, kuni Euroopa Liit ei kehtesta ise USA kaupadele k\u00f5rgemaid tollimakse, mida siis Euroopa tarbijad kinni peaksid maksma.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd aga oleme kaubanduss\u00f5jas j\u00f5udnud etappi, kus Hiina otseselt piirab teatud kriitiliste toormete ja kaupade (haruldased muldmetallid, autot\u00f6\u00f6stuses kasutatavad kiibid) eksporti. Taoliste ekspordipiirangute m\u00f5ju erineb tollimaksude omast, sest see p\u00f5hjustab tarneahelates otseseid t\u00f5rkeid ja t\u00f5stab konkreetsete kaupade hindu. Meil k\u00f5igil on v\u00e4rske m\u00e4lestus sarnasest olukorrast koroonapandeemia ajast.<\/p>\n

Edaspidi on oluline, kui palju lisainvesteeringuid teevad Euroopa valitsused l\u00e4hiajal taristusse ja kaitsev\u00f5ime tugevdamisse. Sellised kulutused annavad majandusele tavaliselt pisut lisahoogu, aga v\u00f5ivad ka hinnat\u00f5usu kiirendada. Tuleb silmas pidada sedagi, et riigid rahastavad neid investeeringuid laenuga. Pikemas ettevaates seisnebki \u00fcks suurem rahanduslik risk selles, kuidas lahendavad valitsused probleemi, et riigieelarved on s\u00fcgavas puuduj\u00e4\u00e4gis ja valitsuste v\u00f5lakoormad \u00fcha kasvavad.<\/p>\n

“K\u00fcsitluste kohaselt plaanib j\u00e4rjest rohkem inimesi teha l\u00e4hikuudel suuremaid oste, mille tarvis on seni kogutud s\u00e4\u00e4ste v\u00f5i milleks on vaja v\u00f5tta laenu.”<\/p>\n

Millised on siis viimased uudised euroala majanduse tervise kohta? Ikka veel on hapramas seisus t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted. Tarbijate sissetulek aga kasvab \u00fcha ja \u00fchtlasi suureneb nende valmisolek seda kulutada. K\u00fcsitluste kohaselt plaanib j\u00e4rjest rohkem inimesi teha l\u00e4hikuudel suuremaid oste, mille tarvis on seni kogutud s\u00e4\u00e4ste v\u00f5i milleks on vaja v\u00f5tta laenu.<\/p>\n

M\u00e4rke on ka eluasemeturu elavnemisest, kuid ettev\u00f5tete investeeringute maht on endiselt pigem tagasihoidlik. See k\u00f5ik selgitab seda, miks neljap\u00e4eval avaldatud andmed euroala kolmanda kvartali majanduskasvu kohta olid isegi \u00fcle ootuste head (1,3 protsenti kasvu v\u00f5rreldes eelmise aastaga).<\/p>\n

Nii nagu Eestis, on ka euroalal olnud viimase paari aasta jooksul toidukaupade hinnat\u00f5us kiirem kui teiste kaupade ja teenuste keskmine hinnat\u00f5us. Suuresti on selle taga mitme toidutoorme kallimad hinnad maailmaturul, aga Euroopa Keskpanga hinnangul on oma panuse andnud ka kiire palgat\u00f5us p\u00f5llumajanduses, toiduainet\u00f6\u00f6stuses ja kaubanduses.<\/p>\n

Viimastel kuudel on ligi pool toiduainete hinnat\u00f5usust olnud p\u00f5hjustatud kohvi ja lihatoodete kallinemisest. P\u00f5llumajandustoodete hinnad, mis olenevad ilmastikuoludest ja saagikusest, v\u00f5ivad aga m\u00f5istagi uuesti odavneda. Nii on n\u00e4iteks apelsinimahl odavnenud toormeturgudel aastaga \u00fcle 60 protsenti ja suhkur ligi kolmandiku v\u00f5rra, samal ajal kui kohvioad on \u00fcle 50 protsendi kallinenud.<\/p>\n

Peale majandusolukorra p\u00f5hjal intressiotsuste tegemise hindasime Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu istungil ka digieuro projekti hetkeseisu. Otsustasime edasi liikuda projekti j\u00e4rgmisesse etappi ning s\u00f5lmida kokkulepped digieuro kasutuselev\u00f5tuks tarvilike tehniliste lahenduste hankimiseks. Euroopa Keskpanga siht on tuua digieuro<\/a> ringlusse 2029. aastal, kuid selleks on vaja muuta Euroopa seadusandlust. Arutelud selle \u00fcle algavad Euroopa Parlamendis k\u00f5ige l\u00e4hemas tulevikus.<\/p>\n

Kommentaar ilmus algselt\u00a0Eesti Panga blogis<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Otsustasime Euroopa Keskpanga n\u00f5ukogu neljap\u00e4evasel istungil j\u00e4tta intressim\u00e4\u00e4rad muutmata. Arvestades, et euroala hinnat\u00f5usu tempo p\u00fcsib kahe protsendi l\u00e4hedal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31688,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,5974,37,33,35,2183,1850,34,36,2412,590,31,32,21,326,43,6955,9886,16653,28,29,2988,2198,19,2415,25,392,23,24,22,325,20,30],"class_list":{"0":"post-31687","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-digieuro","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-eesti-pank","15":"tag-eksport","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-euroopa-keskpank","19":"tag-euroopa-liit","20":"tag-featured-news","21":"tag-featurednews","22":"tag-headlines","23":"tag-hiina","24":"tag-hinnatous","25":"tag-intressimaarad","26":"tag-kaubandus","27":"tag-kaubanduspiirangud","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-madis-muller","31":"tag-majanduskasv","32":"tag-news","33":"tag-palgatous","34":"tag-populaarseimad-lood","35":"tag-toostus","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-usa","40":"tag-uudised","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31687","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31687"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31687\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31688"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31687"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31687"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31687"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}