Paraku kujundab Eesti looduskaitset \u00fcha enam metsat\u00f6\u00f6sturite huvidest l\u00e4htuv p\u00e4evapoliitika, mitte looduskaitsespetsialistide teadusp\u00f5hised soovitused, kirjutab Tarvo Valker.<\/p>\n
Hiljuti tuli ilmsiks, et k\u00fcmme v\u00f5i enam aastat asustamata must-toonekure pesapaigad<\/a> planeeritakse arhiveerida ning kaitse alt sootuks v\u00e4lja arvata. Sellega luuakse uus pretsedent, eiratakse liigikaitse tegevuskava koostajate ekspertteadmisi.<\/p>\n Eesti looduskaitse peab p\u00f5hinema teadusp\u00f5hisusel ja parimal v\u00f5imalikul ekspertteadmisel. Riigiasutusena peab keskkonnaamet kindlasti teistele eeskujuks olema. On suhteliselt v\u00e4heusutav, et keskkonnaametnikud, kes peavad aasta jooksul tegema k\u00fcmneid looduskaitselisi otsuseid, tunneksid must-toonekurgede hingeelu paremini kui liigi uurimisele aastak\u00fcmneid p\u00fchendanud eksperdid.<\/p>\n Kui aga keskkonnaametil peaks mingil p\u00f5hjusel olema must-toonekure bioloogia ja kaitse kohta parem teadmine kui Kotkaklubi ekspertidel, tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus asutuse juhtkonna vastutuse kohta. Kas avalikku raha on kasutatud t\u00f6\u00f6 eest tasumiseks, mis nende hinnangul tegelikult ei vasta vajalikele n\u00f5uetele?<\/p>\n “Kuna need haruldased liigid on katusliigiks omakorda teistele spetsialiseerunud liikidele, saavad peatselt samav\u00f5rd ohustatuks juba teised liigid.”<\/p>\n Paraku pole must-toonekure juhtum viimaste aastate looduskaitseliste otsuste seas juhuslikuks erandiks. Peagi on kliimaministeeriumil plaan sama praktikat rakendada ka kassikaku puhul, et kaitse alt v\u00e4lja arvata veelgi suurem osa v\u00e4\u00e4riselupaikadest ning sellega toita toormepuuduses vaevlevat metsat\u00f6\u00f6stust. Kuna need haruldased liigid on katusliigiks omakorda teistele spetsialiseerunud liikidele, saavad peatselt samav\u00f5rd ohustatuks juba teised liigid.<\/p>\n Suurt osa v\u00e4\u00e4riselupaikadest ning ohustatud liikidest on v\u00f5imalik t\u00f5husalt kaitsta, kui keskkonnaamet l\u00e4htuks oma otsustusprotsessides parimast v\u00f5imalikust ekspertteadmisest. Paraku kujundab Eesti looduskaitset \u00fcha enam metsat\u00f6\u00f6sturite huvidest l\u00e4htuv p\u00e4evapoliitika, mitte looduskaitsespetsialistide teadusp\u00f5hised soovitused.<\/p>\n Selle ilmekas n\u00e4ide on valitsuse plaan muuta metsaseadust nii, et 70 protsenti Eesti metsadest muutuks majandusmetsaks. Esmapilgul v\u00f5ib ju 30 protsendi metsa kaitsmine tunduda loodusv\u00e4\u00e4rtuste hoidmise jaoks piisav.<\/p>\n Paraku on 30 protsenti metsadest kaitse all \u00fcksnes paberil. Selle 30 protsendi hulka kuulub hulgaliselt kaitsealade piiranguv\u00f6\u00f6nditesse v\u00f5i ohustatud liikide p\u00fcsielupaikadesse j\u00e4\u00e4vaid metsi, kus toimuvad turbe- ja ka lageraied. Seda on tehtud aastaid ja lausaliselt.<\/p>\n Olukord on niiv\u00f5rd halb, et l\u00e4himal ajal tuleks kliimaministeeriumi looduskaitse osakonnal t\u00f5siselt kaaluda vanadest kuusemetsadest s\u00f5ltuvate karvasjalg-kaku ning laaner\u00e4hni kaitsestaatuse t\u00f5stmist k\u00f5ige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse. Vastasel juhul tabab neid linde juba l\u00e4hik\u00fcmnenditel must-toonekurega sarnane kurb saatus.<\/p>\n