Ehitusettev\u00f5tja soovitab kortermajade renoveerimise hoogustamiseks kaotada sellelt tegevuselt k\u00e4ibemaks. Omanike keskliidu hinnangul ei aitaks see aga neid \u00fchistuid, kes k\u00f5ige rohkem abi vajavad, ja vaja oleks muuta kogu s\u00fcsteemi. Kredexi hinnangul ongi protsess erinevate tahkude t\u00f5ttu pikk.<\/p>\n
Perioodiks 2022 kuni 2027 on riik korterelamute rekonstrueerimiseks eraldanud 330 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Mullu avatud, perioodi teise taotlusvooru maht on 170 miljonit eurot.<\/p>\n
Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni SA-le laekus korterelamute toetuste juhi Taniel Vainu s\u00f5nul umbes 450 taotlust, millest umbes pooled ehk 240 kiideti heaks. N\u00fc\u00fcdseks on ehitaja leidnud ja l\u00f5pliku positiivse rahastamisotsuse saanud neist omakorda umbes pooled ehk 135 \u00fchistut.<\/p>\n
“Taotlust on ju v\u00f5imalik esitada kahte moodi. \u00dchtedel juhtudel on ehitusprojekt korteri\u00fchistutel juba valmis tehtud ja neil on siis taotlus v\u00f5imalik koos selle ehitusprojektiga esitada. Aga teine v\u00f5imalus on see, et ehitusprojekti pole veel tehtud ja v\u00f5imalik on tellida projekteerimist\u00f6\u00f6 hilisema hanke k\u00e4igus leitud ehitusettev\u00f5tte k\u00e4est, et siis hanke k\u00e4igus leitakse \u00fchine t\u00f6\u00f6v\u00f5tja nii projekteerimise kui ka ehitusele,” r\u00e4\u00e4kis Vainu.<\/p>\n
“Teine oluline aspekt on ju see, et kui taotlus esitatakse, siis ei ole ju teada, kes konkreetselt selle rekonstrueerimist\u00f6\u00f6 l\u00e4bi viib, milline on see ehitusmaksumus. Ehk ka toetuse otsused on sellised kaheetapilised,” lisas Vainu.<\/p>\n
Ehitusettev\u00f5tte Rand & Tuulberg omanik Raivo Rand t\u00f5i eelmisel n\u00e4dalal konverentsil “\u00c4riplaan” v\u00e4lja, et kuna protsess on niiv\u00f5rd aegan\u00f5udev, j\u00e4\u00e4b renoveerimise maht t\u00e4navu alla 50 miljoni euro, kuigi see v\u00f5iks olla palju suurem. Raivo Ranna hinnangul aitaks renoveerimise vabastamine k\u00e4ibemaksust.<\/p>\n
“Riigi toetused on k\u00fcll suhteliselt v\u00e4iksed ja kui ka keskmine toetuse m\u00e4\u00e4r on 48 protsenti Tallinnas, Tartus kuni 30 protsenti, siis inimesed ikkagi maksavad \u00e4ra kogu oma t\u00f6\u00f6de peal k\u00e4ibemaksu, mis on t\u00e4naseks 24 protsenti. Siis on juba k\u00fcsimused, et kui palju seda siis toetust on,” selgitas Rand.<\/p>\n
“M\u00f5te on selles, et kui paljud riigid on kasutanud teatud arenguteks just k\u00e4ibemaksuerisusi, et soodustada neid tegevusi ja t\u00f6id, siis v\u00f5iks seda kasutada ka kortermajade renoveerimisel. Sellega t\u00f6\u00f6de maht kindlasti k\u00f5vasti suureneks ja riik saaks maksutulu t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksude n\u00e4ol kindlasti rohkem, kui ta saab praegu k\u00e4ibemaksuga.”<\/p>\n
Eesti omanike keskliidu andmetel on Eestis umbes 15 000 korterelamut, kus elab 600 000 inimest. Valdav osa on neist renoveerimata ja toetusi jagub v\u00e4hestele. Omanike keskliidu juhi Andry Krassi s\u00f5nul ei aitaks k\u00e4ibemaksu kaotamine neid, kes tegelikult abi vajavad, sest murekoht on s\u00fcsteemis laiemalt.<\/p>\n
“Probleem on laenus, lihtsalt pangad ei anna neile laenu. Siin on probleem teenuste k\u00e4ttesaadavuses, hinnatasemes. Me ju teame h\u00e4sti, et v\u00e4ikestes maakohtades on n\u00e4iteks k\u00fctte hind kohati kuni kaks korda k\u00f5rgem kui suurtes linnades. M\u00f5jureid on rohkem kui \u00fcks, kaks v\u00f5i kolm, mis seda renoveerimistakistust tekitavad. Nii et k\u00e4ibemaks oleks selline, mis m\u00f5jutaks k\u00f5iki, aga meil on just t\u00e4na vaja leida lahendus nendele renoveerimistakistuse ees olevale \u00fchele kolmandikule korteri\u00fchistutest,” r\u00e4\u00e4kis Krass.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehitusettev\u00f5tja soovitab kortermajade renoveerimise hoogustamiseks kaotada sellelt tegevuselt k\u00e4ibemaks. Omanike keskliidu hinnangul ei aitaks see aga neid \u00fchistuid,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3174,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,2987,34,36,31,32,21,2985,2982,28,29,19,2983,25,2984,2986,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-3173","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eisa","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kortermajade-renoveerimine","20":"tag-kredex","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-omanike-keskliit","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rand-tuulberg","27":"tag-renoveerimistoetus","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3173","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3173"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3173\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3174"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3173"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3173"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3173"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}