{"id":317400,"date":"2026-11-12T09:58:11","date_gmt":"2026-11-12T09:58:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/317400\/"},"modified":"2026-11-12T09:58:11","modified_gmt":"2026-11-12T09:58:11","slug":"hasso-krull-musta-sokolaadi-nakku-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/317400\/","title":{"rendered":"Hasso Krull: musta \u0161okolaadi n\u00e4kku | Film"},"content":{"rendered":"<p>Kinost on t\u00e4nap\u00e4eval saanud meeldiv puhkepaik. Astudes kinosaali, n\u00e4en enamasti poolt\u00fchje istmeridu, m\u00f5nikord ka p\u00e4ris lagedat ruumi, kus k\u00f6nutab ainult m\u00f5ni \u00fcksik minusarnane uitaja. See on tohutu kergendus. Teatrisaalis imestan ju alati, mis v\u00e4gi k\u00fcll on k\u00f5ik need inimesed siia kokku toonud; hakkab palav, teatrisse peaks tulema T-s\u00e4rgi v\u00e4el. Aga kino on teatri t\u00e4ielik vastand, kui esilinastused v\u00e4lja arvata. Ruumiline h\u00f5redus paitab silma, mahe refleksiivne atmosf\u00e4\u00e4r inspireerib. Mis siis, et m\u00f5ne saali dolbi\u00adheli agressiivselt k\u00f5rva r\u00fcndab: selleks puhuks on mul alati kaasas tihedad k\u00f5rva\u00adtropid. Tropid k\u00f5rvas, v\u00f5ib h\u00e4irimatult j\u00e4lgida ka k\u00f5ige l\u00e4rmakamat linateost.<\/p>\n<p>Paar n\u00e4dalat tagasi lugesin Riste Sofie K\u00e4\u00e4ri filmiarvustust &#8220;Musta pori (14aastaste) n\u00e4kku&#8221;.1 Filmi olin juba n\u00e4inud, muide m\u00f5\u00f5dukas arthouse-saalis, nii et troppe polnud vajagi. Oletan, et Jaak Kilmi film oli sedapuhku m\u00f5eldud hoopis v\u00e4iksemale ekraanile, sest mulle ei hakanud silma detaile, mille m\u00e4rkamiseks olnuks vaja k\u00fcmne meetri laiust kinolina. K\u00e4\u00e4ri arvustust lugedes j\u00e4id aga meelde laused: &#8220;Kui raamatut lugedes oli tunne, et minu peale karjutakse, siis filmi vaadates tundsin, et minuga r\u00e4\u00e4gitakse nagu lapsega. Kummalgi juhul polnud hea olla.&#8221; K\u00e4\u00e4r t\u00e4psustab oma deklaratiivset avaldust, m\u00f6\u00f6ndes, et ta siiski vist eelistab Mihkel Raua raamatut filmi &#8220;nunnutavale variandile&#8221;. Otsustasin, et pean raamatu l\u00e4bi lugema.<\/p>\n<p>Tean, et raamatu lugemine on minu privileeg. Enamik teismelisi praegu raamatut lugeda ei suuda, sest see n\u00f5uab aeglast s\u00fcvenemist, sisseelamist ja loovat kujutlust, mis j\u00e4\u00e4vad t\u00e4naste noorte jaoks l\u00e4bitungimatu eesriide taha. See eesriie on palju tihkem kui kunagine &#8220;raudne eesriie&#8221;, kust v\u00e4ga palju l\u00e4bi tilkus (nagu n\u00e4itab ka Kilmi film). Helkivate ekraanide impeeriumist enam p\u00e4\u00e4su ei ole \u2013 n\u00fc\u00fcd on eesriie sile ja puutetundlik, ilma aukudeta. Seda enam aga hakkab mind huvitama, mis selle eesriide taha kinni j\u00e4\u00e4b. Kes elab peegli taga, m\u00f5istatuslike seadustega imedemaal? Ja mis tekitab arvustajas tunde, et valida saab ainult halva ja veel halvema vahel, sest sinu peale kas karjutakse v\u00f5i sind nunnutatakse nagu last?<\/p>\n<p>&#8220;Nutitelefoni vaenulikkus keerukama m\u00f5tlemise vastu muudab meie kultuuri praegu igast aspektist,&#8221; kirjutab The Timesi kolumnist James Marriott raamatus &#8220;Uus pimeduseajastu&#8221;. &#8220;Lakkamatu meelelahutuse keskel ei saa stsenaristid enam arvestada vaatajaga, kes k\u00f5iki s\u00fcndmustiku k\u00e4\u00e4nakuid ja vestluste n\u00fcansse j\u00e4lgida suudaks.&#8221;2 Seep\u00e4rast n\u00f5uavad Netflixi tootjad, et s\u00fcndmustik oleks lihtne ja tegelased ise seletaksid, mida nad teevad \u2013 muidu ei saa telefone ketravad vaatajad asjale pihta. Samuti r\u00f5hutatakse, et filmi sisu tuleb mitu korda \u00fcle korrata, nii \u00fchem\u00f5tteliselt, kui saab, sest ainult nii s\u00e4ilib v\u00f5imalus, et vaataja rajal p\u00fcsib. L\u00fchidalt, uuemate filmide ja seriaalide poeetika on t\u00e4iesti vastandlik ideele, et kunstiteosel on mitu tasandit, et ta on mitmeti t\u00f5lgendatav ja sisaldab ambivalentseid detaile. Vastupidi, toode peab olema \u00fchem\u00f5tteline ja v\u00e4ltima segadust tekitavaid k\u00fcsimusi. Nutiajastu pole m\u00f5eldud nutikatele: nutikas on ainult telefon, mitte selle kasutajad.<\/p>\n<p>Just seda t\u00fc\u00fcpi linateos ongi &#8220;Musta pori n\u00e4kku&#8221;. Ja kui ma \u00fctlen &#8220;linateos&#8221;, siis t\u00e4helepanu! See on iroonia, sest kinolina pole talle tarvis. M\u00f6\u00f6dunud sajandi kaheksak\u00fcmnendaid aastaid n\u00e4idatakse siin standardselt. Fookusesse v\u00f5etud subkultuurist tehakse karikatuur. Milj\u00f6\u00f6 on \u00fcles ehitatud hoolikalt, kuid atmosf\u00e4\u00e4ri ei p\u00fc\u00fctagi luua (vrd Jaak Kilmi varasema t\u00f6\u00f6ga &#8220;Disko ja tuumas\u00f5da&#8221;, mis vastupidi otsib just atmosf\u00e4\u00e4ri, ajastu h\u00f5ngu). Filmi ongi imelik Mihkel Raua raamatuga k\u00f5rvutada, sest sealt pole laenatud \u00fchtki motiivi, vaid nopitud \u00fcksikuid t\u00e4hiseid, umbes nii, nagu somest nopitakse vanu pilte. V\u00f5rdlus Christopher Nolani &#8220;Od\u00fcsseiaga&#8221; poleks kohatu, sest n\u00e4itlejat\u00f6\u00f6d on suure\u00adp\u00e4rased ja valitud legend esitatakse veatult. V\u00e4givalda jagub lahedalt ja nilbustki on siia-sinna poetatud. M\u00e4ss on nunnu. Midagi nii hirmsat nagu prantslased ei teinud meie punkarid isegi \u00f5udsel n\u00f5ukaajal, ja kui viimaks kord majja l\u00f6\u00f6di, said neist tublid inimesed.<\/p>\n<p>Mihkel Raua raamat on seevastu r\u00e4me. Selles on Riste Sofie K\u00e4\u00e4ril kahtlemata \u00f5igus. &#8220;Vittu, raisk. Minust ei olnud t\u00e4na asja,&#8221; k\u00f5lab selles tekstis t\u00e4iesti tavaliselt, muidu obsts\u00f6\u00f6nne v\u00e4ljend on muutunud kirjakeelseks.3 Aga just siin ilmub ka teatav l\u00f5he teksti enese sees, mida K\u00e4\u00e4r minu meelest ei m\u00e4rganud. Jutustaja distantseerub iseendast lakkamatult, ta vaatleb k\u00f5ike toimunut l\u00e4bi iroonilise prisma, k\u00fcll enamasti hinnanguid andmata, aga muutunud enesesuhtele selgesti vihjates. Isegi obsts\u00f6\u00f6nsusele l\u00e4henetakse refleksiivselt, nagu arutluses Hardi Volmeri lemmikv\u00e4ljendist &#8220;Minge munni, raisk!&#8221;. Jutustaja s\u00f5nul on ta seda Volmeri suust kuulnud lugematu arv kordi: &#8220;Ta v\u00f5is s\u00f5nade j\u00e4rjekorraga vahetevahel pisut m\u00e4ngida. M\u00f5nikord oli see &#8220;Munni minge, raisk!&#8221;, siis j\u00e4lle &#8220;Raisk, minge munni!&#8221; K\u00f5ige harvemini esines kombinatsioon &#8220;Munni, raisk, minge!&#8221;, kuigi ette tuli sedagi. Haruharva j\u00e4ttis Hardi m\u00f5ne s\u00f5na \u00e4ra, asendades selle teise kordusega.&#8221;4 Iroonia j\u00e4\u00e4b siin m\u00e4rkamata ainult siis, kui olete puuga p\u00e4he saanud. V\u00f5i kui sirvite parajasti telefoni, mis teeb sama v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Raamatus saab seega eristada kolme tasandit: dokumentaalne jutustus, bravuurne autofiktsioon ja refleksiivne anal\u00fc\u00fcs. Just viimane v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da hoomamata lugejal, kes pole harjunud keerulist teksti m\u00f5testama. \u00dclikoolide \u00f5ppej\u00f5ud on ammugi m\u00e4rganud, et sama h\u00e4da vaevab ka t\u00e4naseid \u00fcli\u00f5pilasi. &#8220;Ma ei arva, et 21. sajandi \u00fcli\u00f5pilased oleksid rumalad,&#8221; kirjutab James Marriott. &#8220;Aga ma arvan, et nad p\u00fc\u00fcavad \u00f5ppida vaenulikus keskkonnas. Valmistuda eksamiks v\u00f5i kirjutada kursuse l\u00f5put\u00f6\u00f6d enne ja p\u00e4rast nutitelefoni tulekut on kaks nii erinevat asja, nagu jalutada juunip\u00e4eval p\u00e4ikese k\u00e4es ja ekselda s\u00fcdatalvel lumetormis.&#8221;5 Uurimused n\u00e4itavad, et nuti\u00adtelefon segab \u00fcli\u00f5pilast isegi siis, kui ta on lauanurgal v\u00e4lja l\u00fclitatud.6<\/p>\n<p>Mihkel Raua &#8220;Musta pori n\u00e4kku&#8221; on kirjutatud lugejale, kes suudab j\u00e4lgida ka peenemaid n\u00fcansse, r\u00e4medusest hoolimata (v\u00f5i \u00f5ieti just selle kiuste). Jaak Kilmi film on aga tehtud vaatajale, kes seda enam ei suuda. Kui midagi n\u00e4kku lendabki, siis musta \u0161okolaadi\u00adkreemi. See film pole m\u00f5eldud &#8220;Disko ja tuumas\u00f5ja&#8221; aegsele filmifriigile, kes on maitsnud &#8220;Eraserheadi&#8221; v\u00f5i imetlenud linateoseid nagu &#8220;Blow-up&#8221; v\u00f5i &#8220;8 \u00bd&#8221;.7 Selline filmifriik suutis ju lugeda mitmekihilisi romaane, tundis luulet v\u00f5i isegi filosoofiat. Kas tegu on vaimse mandumisega? V\u00f5ib-olla k\u00fcll. Kindlasti on see ohtlik demokraatiale. Mida ette v\u00f5tta? Vastust teab ehk tuul. V\u00f5i hoopis m\u00f5ni muistne loomislugu.<\/p>\n<p>1 Riste Sofie K\u00e4\u00e4r, Musta pori (14aastaste) n\u00e4kku. \u2013 Sirp 23. X 2026.<\/p>\n<p>2 James Marriott, The New Dark Ages: The End of Reading and the Dawn of a Post-Literate Society. London, The Bodley Head, 2026, lk 88-89.<\/p>\n<p>3 Mihkel Raud, Musta pori n\u00e4kku. Tammerraamat, Tallinn, 2008, lk 182.<\/p>\n<p>4 Samas, lk 165.<\/p>\n<p>5 James Marriott, The New Dark Ages, lk 88.<\/p>\n<p>6 Kristen Duke, Adrian Ward, Ayeler Gneezy ja Maarten Bos, Having your smartphone nearby takes a toll on your thinking. \u2013 Harvard Business Review 20. III 2018.<\/p>\n<p>7 Viidatud filmid: David Lynch, &#8220;Eraserhead&#8221; (1977); Michelangelo Antonioni, &#8220;Blow-up&#8221; (1966); Federico Fellini, &#8220;8 \u00bd&#8221; (1963).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kinost on t\u00e4nap\u00e4eval saanud meeldiv puhkepaik. Astudes kinosaali, n\u00e4en enamasti poolt\u00fchje istmeridu, m\u00f5nikord ka p\u00e4ris lagedat ruumi, kus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":317401,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,17160,34823,140,1245,20936,19222],"class_list":["post-317400","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-hasso-krull","tag-jaak-kilmi","tag-meelelahutus","tag-mihkel-raud","tag-musta-pori-nakku","tag-riste-sofie-kaar"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117602884559893611","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/317400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=317400"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/317400\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/317401"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=317400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=317400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=317400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}