{"id":317556,"date":"2026-11-12T13:10:21","date_gmt":"2026-11-12T13:10:21","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/317556\/"},"modified":"2026-11-12T13:10:21","modified_gmt":"2026-11-12T13:10:21","slug":"janar-holm-valitsusel-tuleb-otsustada-millise-valmisoleku-me-tagame-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/317556\/","title":{"rendered":"Janar Holm: valitsusel tuleb otsustada, millise valmisoleku me tagame | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Saan taas kinnitada, et m\u00f6\u00f6dunud aasta riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas \u00f5ige. See t\u00e4hendab, et \u00fche erandiga kajastab aruanne \u00f5igesti ja \u00f5iglaselt riigi finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Riigi raamatupidamine on korraldatud h\u00e4sti.<\/p>\n<p>Kaitseministeeriumi majapidamine ei ole korras<\/p>\n<p>Halb on aga see, et kaitseministeeriumi majapidamine ei ole korras. Paraku pole see enam aastaid uudis. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed probleemid kaitsev\u00e4e varaga on kuhjunud pikema aja jooksul. Neli aastat tagasi, 2022. aastal, \u00fctlesin riigikogus, et kaitsev\u00e4e varaarvestus lonkab ja ilmselt tuleb peagi sellele taas t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Nii ongi l\u00e4inud. \u00dchiskond on pingutanud, et anda riigi kaitseks \u00fcha rohkem raha, ostetud on suures koguses p\u00f5hivara ja varusid, kuid p\u00fcsivad probleemid t\u00f6\u00f6korralduses ja ka suhtumises on segadust s\u00fcvendanud.<\/p>\n<p>R\u00f5hutan, et rahakasutust ja varude arvestust ei ole vaja korras hoida Eesti raamatupidajate v\u00f5i audiitorite unerahu tarbeks. Samuti on eksitav pisendada probleemi jutuga, justkui ootaks riigikontroll k\u00f5igi padrunite ja saabaste \u00fckshaaval \u00fclelugemist. \u00dcksikpadrunite ja saapapaarideni me ei ole veel j\u00f5udnudki. R\u00e4\u00e4gime relvastusest ja relvas\u00fcsteemidest, relvas\u00fcsteemide s\u00f5lmedest, kallist laskemoonast, moondamisvahenditest ning tulejuhtimis- ja sidevarustusest.<\/p>\n<p>Hoopis kaitsevaldkonna juhtide und peaks h\u00e4irima see, kui neil pole piisavalt selget \u00fclevaadet enda vastutada olevast rahast ja varast. T\u00e4pne teadmine, millised varud on olemas, kus need asuvad ja kas neid saab kasutada, on osa kaitsev\u00e4e valmisolekust.<\/p>\n<p>Avalikkusel peab olema kindlus ja usaldus, et riigikaitseks antud raha kasutatakse m\u00f5istlikult. Loosung &#8220;Iga euro eest rohkem kaitsev\u00f5imet&#8221; j\u00e4\u00e4b \u00f5\u00f5nsaks, kui miljonite ja miljonite eurode kasutamise kohta selguse saamine v\u00f5tab aastaid.<\/p>\n<p>Minult on k\u00fcsitud, kas kaitsevaldkonna probleemidest avalikult r\u00e4\u00e4kimine kujutab Eestile julgeolekuohtu. Kindlasti mitte. Eesti tugevust n\u00e4itab see, et ka kaitsevaldkonna probleemidest saab r\u00e4\u00e4kida ja nende lahendamist n\u00f5uda. Nii peabki demokraatlikus riigis tsiviilkontroll toimima.<\/p>\n<p>Suur samm edasi oleks seegi, kui v\u00e4hemalt k\u00f5ik t\u00e4navu lattu j\u00f5udvad varud saaksid korralikult arvele v\u00f5etud. Oleme kaitseminister Martin Heremiga tema ametisse astumisest alates sellest korduvalt r\u00e4\u00e4kinud.<\/p>\n<p>Kaitseotstarbelise abi vahendamise lepingutel ja teemaga seotud rahaasjadel ma t\u00e4na pikemalt ei peatu. M\u00fcrsutehinguid on ajakirjandus p\u00e4rast auditit t\u00f5husalt edasi uurinud ning tehingute tagamaade v\u00e4ljaselgitamisega tegelevad ka \u00f5iguskaitseasutused. K\u00fcll aga tahan r\u00e4\u00e4kida sellest, kuidas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus j\u00e4lgib oma lepinguid ja nende t\u00e4itmist.<\/p>\n<p>Eelmisel aastal r\u00e4\u00e4kisime probleemidest ettemaksetega. Neid leidsime ka t\u00e4navu: n\u00e4iteks oli ettemakseid, mis olid j\u00e4\u00e4nud tasaarveldamata. Ent probleemide ring oli laiem. Lepingutingimusi ei j\u00e4rgitud v\u00f5i oli leping allkirjastamata. Dokumentides olevate vigade t\u00f5ttu ei saanud kindlaks teha, millise lepingu alusel kaup saadi ning millal ja kas see \u00fcldse kohale j\u00f5udis. Alati ei kontrollitud ka seda, kas ostetud ja vastu v\u00f5etud kaup vastas kokkulepitule.<\/p>\n<p>&#8220;Riik v\u00f5ib kaotada raha ning kaitsev\u00e4gi j\u00e4\u00e4da ilma varustusest, mille olemasoluga ta on arvestanud.&#8221;<\/p>\n<p>See v\u00f5ib k\u00f5lada \u00fcllatavalt, aga ka audiitor on inimene ja m\u00f5istab, et eksimusi juhtub. Kuid siin ei olnud tegemist \u00fcksikute eksimustega. Kontrollisime vaid 64 lepingut ning juba selles valimis n\u00e4gime s\u00fcsteemset probleemi. Sellises segaduses v\u00f5ib riik maksta valesti, osa varustusest v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da saamata ja tarnija rikkumised m\u00e4rkamata. Riik v\u00f5ib kaotada raha ning kaitsev\u00e4gi j\u00e4\u00e4da ilma varustusest, mille olemasoluga ta on arvestanud.<\/p>\n<p>Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juht on enda kinnitusel aasta algusest tegelenud lepingute haldamise korrastamisega. Loodetavasti saame j\u00e4rgmise aasta aruandes r\u00e4\u00e4kida selle t\u00f6\u00f6 tulemustest. Tulemus peab olema lihtne: igal ajahetkel on teada, mida telliti, mille eest maksti, mis kohale j\u00f5udis ja kas seda saab kasutada.<\/p>\n<p>Kaitseministeeriumil tuleb tagada, et nii varaarvestuse kui ka lepingute korrastamisel oleksid selged vastutajad ja t\u00e4htajad.<\/p>\n<p>Eelarve kinnitamisest on saanud kulupesu<\/p>\n<p>Riigi majandusaasta aruande auditis t\u00f5ime v\u00e4lja teisigi probleeme, mis puudutavad suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral k\u00f5iki ministeeriume. Riigieelarve sisukusest olen aastate jooksul korduvalt r\u00e4\u00e4kinud. Riigikogus vastu v\u00f5etaval eelarvel ma pikemalt ei peatu. K\u00fcll aga r\u00e4\u00e4gin eelarvetest, mille ministrid selle alusel oma valitsemisalale kinnitavad. See on dokument, mis peaks m\u00e4\u00e4rama, milleks ja kui palju raha kulutada v\u00f5ib. V\u00e4hemasti on see tavaarusaama j\u00e4rgi nii.<\/p>\n<p>Tegelikkuses on sellest iseenesestm\u00f5istetavast p\u00f5him\u00f5ttest \u00fcsna hoogsalt loobutud. Kahe kolmandiku ministeeriumide puhul kinnitas minister oma valitsemisala 2025. aasta eelarvekulude l\u00f5pliku jaotuse alles mitu kuud p\u00e4rast eelarveaasta l\u00f5ppu. Ministri allkiri, mis annab loa raha kasutada, kinnitas siis lihtsalt teadmist, et raha on juba kulutatud. Eelarve kinnitamisest on saanud kulupesu.<\/p>\n<p>Nii muutub eelarve kinnitamine sisulise otsustamise asemel n\u00e4ilikuks vormit\u00e4iteks. Kui tegelikkus eelarvega ei klapi, parandame eelarve tagantj\u00e4rele \u00e4ra. Aga p\u00e4rast eelarveaasta l\u00f5ppu antud allkiri ei muuda seaduslikuks kulutust, mille tegemiseks puudus \u00f5igel ajal vajalik eelarveotsus. Tagantj\u00e4rele on eelarvet muidugi lihtsam koostada. Siis on v\u00e4hemalt t\u00e4pselt teada, kui palju kulus. Aga v\u00f5iksime oma riiki t\u00f5sisemalt v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Kui tahame, et ametnikud ja asutused v\u00f5taksid eelarvet t\u00f5siselt, peavad seda k\u00f5igepealt t\u00f5siselt v\u00f5tma ministrid. Muidu on s\u00f5num \u00fcsna selge: kulutage oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi, paberid teeme hiljem.<\/p>\n<p>K\u00f5ige selle k\u00f5rval ei ole meil selget \u00fclevaadet, kui suur osa tulevaste aastate eelarverahast on lepingute ja muude kohustustega juba \u00e4ra lubatud. Ja seda olukorras, kus riigi eelarvestrateegias kavandatakse eelarvepuuduj\u00e4\u00e4ki, mis ulatub kuni nelja protsendini sisemajanduse kogutoodangust.<\/p>\n<p>Rahandusministeerium ei j\u00e4lgi, kas ministeeriumid peavad kinni pikaajaliste kohustuste v\u00f5tmise piirm\u00e4\u00e4rast. Umbes pooled ministeeriumid \u00fctlesid, et nemad j\u00e4lgivad, kuid oma arvestust ei suutnud meile esitada \u00fckski. \u00dclej\u00e4\u00e4nud tunnistasid ausalt, et nad seda ei j\u00e4lgi.<\/p>\n<p>Nii ei ole j\u00e4rgmiste aastate eelarveid arutades piisavalt t\u00e4pselt teada, kui palju on \u00fcldse otsustusruumi. Osa valikuid v\u00f5ib olla tehtud ka j\u00e4rgmiste valitsuste ja j\u00e4rgmiste riigikogu koosseisude eest.<\/p>\n<p>Tulevaste otsustajate vabadusest teha eelarveotsuseid v\u00f5ib alles j\u00e4\u00e4da vaid vabadus valida, kuidas eelk\u00e4ijate lubadused kinni maksta. J\u00e4rgmiste aastate eelarvevalikuid tehes peavad valitsus ja riigikogu teadma, kui palju raha on juba lepingutega seotud ja kui palju on veel nende otsustada. Rahandusministeeriumil tuleb koos teiste ministeeriumidega see \u00fclevaade luua.<\/p>\n<p>Samamoodi nagu me ei tea, kui palju tulevaste aastate raha on ette \u00e4ra lubatud, ei m\u00e4rka me kui palju riigieelarvest v\u00e4lja makstud rahast lihtsalt seisab kasutamise ootel. T\u00e4navu suvel valminud SmartCapi riskikapitalifondide audit n\u00e4itas, kui v\u00e4he vaadatakse riigi rahakasutust kui tervikut.<\/p>\n<p>Eelmise aasta l\u00f5pus oli neis fondides tulevasteks investeeringuteks ja kuludeks vaba raha \u00fcle veerand miljardi euro. Suur osa sellest veerand miljardist eurost seisis SmartCapi t\u00e4htajalistel hoiustel. Samal ajal v\u00f5ttis riik igap\u00e4evaste kulude katmiseks laenu ning investeerimise ootel raha eest maksti SmartCapile lausa valitsemistasu.<\/p>\n<p>\u00dche k\u00e4ega kanname raha ootele, teisega laename juurde. See on rahakasutuse korraldamise k\u00fcsimus. Riigi rahapuudusest r\u00e4\u00e4kides peame teadma ka seda, kus meie raha parajasti seisab. Suurema peremehetundega saaks sellist olukorda v\u00e4ltida.<\/p>\n<p>SmartCapi n\u00e4ide<\/p>\n<p>Aga kuidas olla hea peremees, kui pead korraga seisma mitme pere huvide eest? Riigikontroll on auditites sageli osutanud rollide segunemisele ja huvide konflikti riskile. SmartCapi n\u00e4ide aitab m\u00f5ista, kuidas rollide segunemine v\u00f5ib m\u00f5jutada otsuseid, millel on riigile rahaline tagaj\u00e4rg. Seega ei ole tegu vaid abstraktsete ja teoreetiliste riskidega.<\/p>\n<p>Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja t\u00e4itis korraga kolme rolli. SmartCapi n\u00f5ukogu liikmena pidi ta seisma \u00e4ri\u00fchingu huvide eest ja kontrollima juhatuse tegevust. EISA n\u00f5ukogu liikmena pidi ta suunama SmartCapi emaettev\u00f5tte tegevust ja tegema selle \u00fcle j\u00e4relevalvet. Ministeeriumis vastutas ta aga riigi majandus- ja innovatsioonipoliitika kujundamise ning elluviimise eest.<\/p>\n<p>SmartCapi huvidest vaadatuna annab varakult k\u00e4tte saadud raha kindluse tulevasteks investeeringuteks. Riigi huvides oleks olnud k\u00fcsida, kas ettemaks oli ka tegelikult vajalik. Milline huvi j\u00e4\u00e4b peale? Paraku vahel kaob mitme tooli vahele just riigi kui terviku huvi. Kes pidi peremehena seisma selle eest, et lahendus oleks m\u00f5istlik riigile tervikuna?<\/p>\n<p>See k\u00fcsimus ei k\u00e4i SmartCapi kohta. Ministritel tuleb n\u00f5ukogudesse esindajaid m\u00e4\u00e4rates l\u00e4bi m\u00f5elda, milliseid \u00fclesandeid saab \u00fcks inimene korraga t\u00e4ita ning millal hakkab rollide \u00fchendamine n\u00f5rgendama kontrolli. Riigi raha kasutamise suunamisel ja kontrollimisel peab olema selge, kes mille eest vastutab.<\/p>\n<p>Tervishoiu aastaaruandest<\/p>\n<p>Riigikontrolli t\u00e4navusest <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610189629\/riigikontroll-eesti-inimeste-omaosalus-tervishoiukuludes-uletab-euroopa-keskmist\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">tervishoiu aastaaruandest<\/a> on viimastel p\u00e4evadel juba omajagu juttu olnud. Seet\u00f5ttu ei hakka ma selle k\u00f5iki j\u00e4reldusi kordama.<\/p>\n<p>Meie aastaaruanne keskendub taas Eesti tervishoiu suundumustele, nagu ka neli aastat tagasi. Toona \u00fctles tervise- ja t\u00f6\u00f6minister, et oleme j\u00f5udnud piirini, kus otsuseid enam edasi l\u00fckata ei saa. Eelmisel aastal lubasin siinsamas, et vaatame t\u00e4navust aruannet koostades, kas need edasil\u00fckkamatud otsused on tehtud.<\/p>\n<p>Paraku on tervishoiu pikaajalise rahastamise p\u00f5hik\u00fcsimused lahendamata, ehkki nende lahendamist on valitsuste tegevusprogrammides j\u00e4rjepidevalt lubatud. Samuti ei kasva s\u00fcsteemi suutlikkus inimeste abivajadusega samas tempos. Valitsuse ja riigikogu ees seisavad otsused, millise arstiabi k\u00e4ttesaadavuse me inimestele tagame ja kuidas seda p\u00fcsivalt rahastame. Need otsused on muudkui l\u00fckkunud ja l\u00fckkunud.<\/p>\n<p>Kui avada n\u00e4iteks ajaleht Meditsiiniuudised 30. oktoobrist 2009, leiab sealt pealkirja: &#8220;Pevkur: tuleb langetada otsused, kuidas edasi minna&#8221;. See lugu kajastab sotsiaalministri esinemist P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla s\u00fcgiskonverentsil ja tsiteerib ministrit \u00fctlemas nii: &#8220;Peame langetama otsuse, kuidas edasi minna. Meie ees seisavad rasked valikud, peame otsustama, kuidas Eesti tervishoiu rahastamine j\u00e4rgnevatel k\u00fcmnetel aastatel saab toimuma, kas samamoodi nagu seni v\u00f5i peab midagi muutuma.&#8221;<\/p>\n<p>Lisaksin n\u00fc\u00fcd, 17 aastat hiljem, juurde, et seda p\u00f5him\u00f5tteliste otsuste tegemist, \u00f5igemini mittetegemist, ei saa l\u00f5putult asendada tervisekassa iga-aastaste kokkuhoiuotsustega.<\/p>\n<p>See ei t\u00e4henda, et viimase nelja aastaga pole midagi paremaks l\u00e4inud. On k\u00fcll. Rohkem lapsi, oluliselt rohkem lapsi j\u00f5uab tervisekontrolli ja rohkem inimesi v\u00e4hi s\u00f5eluuringutele. Perearst saab \u00fcha sagedamini eriarstiga n\u00f5u pidada nii, et patsient ei pea eraldi vastuv\u00f5tule minema. Uuendatud on ravikvaliteedi tagamise korraldust ja katsetatud uusi t\u00f6\u00f6viise. Tervisekassa n\u00f5ukogu on rakendanud kulude kasvu piiramiseks erinevaid kokkuhoiumeetmeid. Need on vajalikud sammud, mille taga on paljude inimeste t\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>Tervikuna pole arstiabi k\u00e4ttesaadavus paranenud. Perearstide puudus s\u00fcveneb ja eriarsti juurde p\u00e4\u00e4semine on endiselt keeruline. Vaatamata sellele, et raha on juurde antud. Kui inimene ei saa \u00f5igel ajal abi perearstilt, kodu\u00f5elt v\u00f5i sotsiaalt\u00f6\u00f6tajalt, j\u00f5uab tema mure l\u00f5puks erakorralise meditsiini osakonda v\u00f5i haiglasse. Seal p\u00fc\u00fctakse lahendada ka probleeme, mille jaoks oleks sobivam abi pidanud olema k\u00e4ttesaadav varem ja mujal.<\/p>\n<p>K\u00f5ige selle taustal on korraga t\u00f6\u00f6s rohkem reforme, kui tervishoius\u00fcsteem suudab ellu viia. Eesm\u00e4rgid v\u00f5ivad olla \u00f5iged, kuid samu t\u00f6\u00f6tajaid, raha ja toimivaid andmelahendusi vajavad need k\u00f5ik. Aga neid ei j\u00e4tku k\u00f5igeks. K\u00f5ike ei saa korraga.<\/p>\n<p>Neli aastat tagasi pakuti mitme probleemi lahenduseks valmivaid arengukavasid. N\u00fc\u00fcd on kavad valmis, aga probleemid suuresti alles. T\u00e4navu septembris oli rahvastiku tervise arengukava ja selle programmide k\u00f5rval veel 16 strateegiadokumenti ning koostamisel v\u00f5i plaanis seitse. Patsiendile saame juba pakkuda \u00fcsna laia valikut strateegiadokumente. Vastuv\u00f5tuaegade valik on m\u00e4rksa piiratum.<\/p>\n<p>Asi ei ole ainult dokumentide arvus. Alati ei selgu ka nende sisust, kes peab kokkulepitu ellu viima, millise raha eest ja mis ajaks. &#8220;Ravimipoliitika 2030&#8221; koostamiseks kulus kolm aastat. See valmis aastal 2023, kuid rakenduskava pole siiani kinnitatud. Plaani koostamise kolmele aastale on lisandunud veel kolm aastat selle rakenduskava ootamist.<\/p>\n<p>Aasta tagasi t\u00f5in riigikogus transpordivaldkonda k\u00e4sitledes v\u00e4lja, et meie strateegiate probleem on valikute tegemata j\u00e4tmine ja lubaduste lahutamine tegelikest v\u00f5imalustest.<\/p>\n<p>&#8220;Sotsiaalministeeriumil tuleks valida, millised muudatused olemasolevate inimeste, raha ja IT-lahendustega k\u00f5igepealt \u00e4ra tehakse.&#8221;<\/p>\n<p>T\u00e4navune tervishoiu aastaaruanne kinnitab sama: kavatsusi tuleb juurde kiiremini kui suutlikkust neid ellu viia. Arengukavade koostamise v\u00f5imekusest meil puudust ei ole. Puudu j\u00e4\u00e4b v\u00f5imekusest nende j\u00e4rgi tegutseda. Sotsiaalministeeriumil tuleks valida, millised muudatused olemasolevate inimeste, raha ja IT-lahendustega k\u00f5igepealt \u00e4ra tehakse ja milline varem lubatud muutus j\u00e4\u00e4b seet\u00f5ttu ootele.<\/p>\n<p>Sama mustrit n\u00e4gime t\u00e4navu Kagu-Eesti arengut puudutavas auditis. Piirkonnale lubatud erit\u00e4helepanu oli tegevuskavas, kuid ministeeriumide tegelikke valikuid m\u00f5jutas see v\u00e4he. See erit\u00e4helepanu eksisteeris pigem paberil kui tegelikkuses.<\/p>\n<p>Kagu-Eesti probleemidele sobivate lahenduste leidmise asemel koondati kavasse suuresti tegevused, mida riik oleks niigi teinud. Erit\u00e4helepanu seisnes dokumendi koostamises, kuid mitte sisus. Samal ajal otsiti ministeeriumis regioonile juba uusi strateegilise juhtimise lahendusi ja nii \u00e4hvardab v\u00e4hese m\u00f5juga kavale j\u00e4rgneda uus, enne kui on otsustatud, mida p\u00e4riselt teisiti teha.<\/p>\n<p>Arengukava koostamisest kipubki saama mugav viis n\u00e4idata, et t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib, ilma et peaks tegema raskeid valikuid. T\u00e4helepanu liigub lahendamata probleemilt valmivale dokumendile. Vastamise k\u00fcsimusele, mida olemasolevate v\u00f5imalustega \u00e4ra tehakse ja millest loobutakse, saab edasi l\u00fckata. Nii ei aita arengukava enam otsust teha, vaid annab p\u00f5hjuse seda edasi l\u00fckata. Arengu kavandamisest on saanud arengu parkimine.<\/p>\n<p>Kas tehakse seda, mida on lubatud?<\/p>\n<p>Riigikontrollil on peagi valmimas audit laiapindse riigikaitse mittes\u00f5jalise osa arendamiseks eraldatud raha kasutamise kohta. Selle auditi tulemustest r\u00e4\u00e4gime l\u00e4hitulevikus. Aga elanikkonnakaitset ja kriisivalmidust oleme auditeerinud ka viimase aasta jooksul ning varasematel aastatel.<\/p>\n<p>Riigikontrolli auditikogemuse p\u00f5hjal on mul p\u00f5hjust n\u00f5ustuda Meelis Oidsalu kirjeldatud kriisiohje mustriga: pauk, meediak\u00e4ra ja kiirhange. Paraku juhtub ka seda, et juba enne kiirhanget kostab t\u00fchjeneva kummi vilinat. T\u00e4helepanu liigub mujale ja hoog raugeb. Kuni j\u00e4rgmise pauguni.<\/p>\n<p>Suurte plaanide ja nende elluviimise vahet n\u00e4gime ka auditis, kus uurisime, kuidas on korraldatud riigi infos\u00fcsteemide majutamine ja tagatud nende toimimine kriisi ajal.<\/p>\n<p>Julgeolekuolukorrast tingituna seadis valitsus oma tegevusprogrammis eesm\u00e4rgi, et 2027. aasta esimeseks kvartaliks peavad kriitilised andmekogud ja infos\u00fcsteemid olema kasutatavad ka v\u00e4ljaspool Eestit. Selgus, et seatud eesm\u00e4rki t\u00e4htajaks ei saavutata. T\u00e4navu juuniks oli nimekirja kantud 122 s\u00fcsteemist selline valmidus 13-l s\u00fcsteemil ehk see on umbes 11 protsenti.<\/p>\n<p>Justiitsministeerium selgitas, et valitsus oli juba veebruaris eesm\u00e4rki kitsendanud: t\u00e4htajaks tuleb valmis saada nende s\u00fcsteemidega, mille olemasolevad v\u00f5imalused seda lubavad. T\u00e4psustatud ajakava ja t\u00e4iendav rahavajadus lubati valitsusele esitada 2027. aasta esimeses kvartalis, samas kvartalis, milleks algse eesm\u00e4rgi j\u00e4rgi pidi valmisolek olema tagatud. Valmisoleku t\u00e4htajast on saanud j\u00e4rgmise plaani esitamise t\u00e4htaeg.<\/p>\n<p>Sarnast eesm\u00e4rgi ja tegeliku tegevuse lahknemist n\u00e4itas t\u00e4navune toiduvaru audit. Valitsus seadis 2022. aastal eesm\u00e4rgi moodustada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 p\u00e4evaks. Neli aastat hiljem oli see endiselt t\u00e4itmata, sest varude keskus l\u00e4htus hoopis v\u00e4iksemast sihist, paberil kehtis \u00fcks valitsuse etteantud eesm\u00e4rk, tegelikus t\u00f6\u00f6s teine.<\/p>\n<p>Selline k\u00e4raga hoo \u00fclesv\u00f5tmine ja seej\u00e4rel vaikne lati langetamine raiskab t\u00f6\u00f6aega ja raha ning vajalik valmisolek j\u00e4\u00e4b saavutamata. J\u00e4rgmise kriisi ajal tuleb puuduj\u00e4\u00e4ke k\u00f5rvaldada kiirustades ja kallimalt \u2013 kui selleks veel aega on.<\/p>\n<p>Valitsusel tuleb otsustada, millise valmisoleku me mis ajaks tagame, ja kindlustada selleks vajalik raha ning inimesed. Kui eesm\u00e4rki langetatakse, tuleb see ka selgelt v\u00e4lja \u00f6elda, muidu v\u00f5ib tekkida petlik mulje riigi valmisoleku kohta. Ei tohiks olla nii, et eesm\u00e4rgi seadmine on suur avalik s\u00fcndmus, kuid sellest loobumine on vaikne raugemine, \u00fctlemata, milleks me valmis ei ole ja millise riski me sellega v\u00f5tame.<\/p>\n<p>K\u00f5igi seekord k\u00e4sitletud teemade puhul on k\u00fcsimus sama: kas tehakse seda, mida on lubatud, ning kas lubadustele saab loota? Sama k\u00fcsimusega l\u00e4heme vastu ka j\u00e4rgmisele aastale.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmisel aastal m\u00f6\u00f6dub haldusreformist k\u00fcmme aastat ning meie aastaaruanne keskendub siis regionaalarengule. Vaatame, kuidas m\u00f5jutavad riigi otsused ja rahakasutus elu v\u00f5imalikkust Eesti eri piirkondades ning kas lubadused v\u00e4ljenduvad ka tegelikes valikutes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saan taas kinnitada, et m\u00f6\u00f6dunud aasta riigi raamatupidamise aastaaruanne on olulises osas \u00f5ige. See t\u00e4hendab, et \u00fche erandiga&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":317557,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[116908,26,27,37,33,35,34,36,31,32,38613,21,17144,498,1152,28,29,19,25,1016,4624,8012,29214,1792,562,23,24,22,20,1012,30],"class_list":["post-317556","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-arengukavad","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haldusreform","tag-headlines","tag-janar-holm","tag-julgeolek","tag-kaitseministeerium","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigieelarve","tag-riigikaitse","tag-riigikontroll","tag-smartcap","tag-sotsiaalministeerium","tag-tervishoid","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117603639133751871","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/317556","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=317556"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/317556\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/317557"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=317556"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=317556"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=317556"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}