Kadri M\u00e4lk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele t\u00e4na tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri M\u00e4lgu mitmek\u00fclgne tegevus oli suunatud kaasaegse ehte olemuse, t\u00e4henduse ja ulatuse teadvustamisele. N\u00e4ituse fookus on Kadri M\u00e4lgul kui autoril ja kollektsion\u00e4\u00e4ril.<\/p>\n
\u201eKunst on juba maailmas olemas. Sa pead selle vaid \u00e4ra tundma, \u00fcles \u201et\u00e4hendama\u201c ja n\u00e4htavaks tegema. Ja seal vahel on meetodite ja kahtluste okkaline rada, mida pidi sa koperdad,\u201c on Kadri M\u00e4lk oma loomeprotsessi \u00fcle m\u00f5tiskledes t\u00f5denud.<\/p>\n
Kadri M\u00e4lgu loometee kestis ligi 40 aastat. Selle aja jooksul j\u00f5udis ta luua ligi 500 ehet ja objekti. M\u00e4lgu ehtelooming on \u00fchtaegu nii suur kui ka s\u00fcgav. Selle allikaks on kunstniku vankumatu usk ehte v\u00e4\u00e4ramatusse v\u00e4esse ja tahe seda p\u00fc\u00fcda, n\u00e4idata eksistentsiaalselt vajalikuna. Seda loomevaramut\u00a0 esmakordselt koos n\u00e4hes ilmneb kunstniku v\u00e4ljendusvahendite rohkus ja mitmek\u00fclgsus, kuid ka tema koguloomingu h\u00e4mmastav terviklikkus. Pinge kunstniku kujutletu ja selle teostumise vahendite vahel loob ehetesse tuntava s\u00e4rina, mis teeb neist intensiivselt tundetiined objektid. Kokkuv\u00f5ttes on loodu m\u00f5istatuslik, maagiline ja erutavalt ilus.<\/p>\n
Milles seisneb Kadri M\u00e4lgu ehteloomingu fenomen? See on \u00fchtsus, mis on l\u00e4hedane 1920. aastate maagilisele realismile maalikunstis, mida iseloomustas eksistentsialistlik, ositi romantiline tundehoovus, j\u00f5ulised s\u00fcmbolid, ebamaised v\u00e4rvid ja selle k\u00f5ige justkui ebakohane koosolu. Kadri M\u00e4lgu ehtekunstis toimivad s\u00fcmbolitena, t\u00e4hendusloome k\u00e4ivitajatena mitte \u00fcksnes kujutletud ja kujutatud kujundid ja vormitud vormid, vaid ka materjaliesteetika ning maagiline materiaalsus ise. N\u00f5nda v\u00f5iks \u00f6elda, et kunstniku ehted kutsuvad vaatajat kaasa \u00fcllatumise, m\u00f5istatamise ja vahetu kogemise m\u00e4ngule.<\/p>\n
N\u00e4itus on avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis<\/a> 7.11.2025-5.04.2026 1. korruse saalis.<\/p>\n N\u00e4ituse kuraatorid: Krista Kodres, Kai Lobjakas<\/p>\n Kadri M\u00e4lgu kogutud ehete ekspositsiooni kuraatorid: Kristiina Laurits, Tanel Veenre<\/p>\n Kujundaja: Pille Lausm\u00e4e<\/p>\n Graafiline disainer: Indrek Sirkel<\/p>\n Heli: Janek Murd<\/p>\n Keeletoimetaja: Hille Salu\u00e4\u00e4r<\/p>\n T\u00f5lge: Refiner Translations<\/p>\n N\u00e4ituse meeskond: Ketli Tiitsar, Toomas \u00dcbner, Birgit Tohter, Kristi Paap, Helen Adamson<\/p>\n Produktsioon: Valge Kuup Studio O\u00dc<\/p>\n Muuseumi korruste vahele kerkib \u00f5huLoss<\/p>\n Lisaks Kadri M\u00e4lgu retrospektiivile\u00a0saab\u00a07. novembrist n\u00e4ha muuseumi korruseid l\u00e4bivat v\u00e4ljapanekut, mis koondab endas \u00fclevaadet Eesti ehtekunstnike r\u00fchmituse \u00f5huLoss enam kui kahek\u00fcmne aastasest ehteloomingust. R\u00fchmituses tegutsevad Piret Hirv, Kristiina Laurits, Eve Margus, Villu Plink ja Tanel Veenre, kes olid r\u00fchmituse algataja, ehtekunstniku, EKA ehte ja sepise eriala juhi, professor Kadri M\u00e4lgu (1958\u20132023) \u00f5pilased. \u201c\u00f5huLoss on minu jaoks idealistlik kullaprooviga n\u00e4htus, unistus, mis s\u00fcnnitab ajalugu. Pole oluline, kas oled ilmsi n\u00e4inud \u00f5hulosse, t\u00e4htis on, et oled ise neid ehitanud. See nii v\u00f5lub kui ka aheldab ning tekitab pikapeale s\u00f5ltuvust,\u201d on s\u00f5nanud r\u00fchmituse liige Kristiina Laurits. R\u00fchmituse liikmeid \u00fchendab sarnane maailma- ja erialam\u00f5istmine, hingesugulus, mis l\u00f5i aluse pikaajalisele koostoimimisele, mida on m\u00e4rgatud ja tunnustatud nii kohalikul kui rahvusvahelisel erialav\u00e4ljal. Uudishimu ja julgus eksperimenteerida k\u00f5ige erinevamate ideede, materjalide, v\u00f5tete, tehnikate ja vahenditega kasvas enesev\u00e4ljenduseks, mis teadlikult just vihjamisi v\u00f5i kaudselt tegeleb k\u00fcsimustega, mis seotud inimlikkusega k\u00f5ige laiemas m\u00f5ttes. \u00f5huLossi fookus on ehtel kui ideel, unistusel, mis vormitakse oskuslikult t\u00e4henduslikest materjalidest. Omamoodi s\u00fcmboolselt suunab seekordne \u00f5huLossi v\u00e4ljapanek oma lahkunud liikme Kadri M\u00e4lgu mahuka retrospektiivn\u00e4ituse sissejuhatusena k\u00fclastajate pilgud olevikku, kus kunagistest \u00f5pilastest on t\u00e4naseks saanud kaasaegse ehtekunsti arengusse k\u00f5ige mitmek\u00fclgsemalt panustavad kunstnikud, ettev\u00f5tjad ja \u00f5petajad. Ehtekunsti r\u00fchmitus \u00f5huLoss alustas \u00fchist n\u00e4itusetegevust 1999. aastal. 26 tegutsemisaasta jooksul on r\u00fchmitus esitlenud ligi 30 n\u00e4itust ja s\u00fcndmust Eestis, Hollandis, Hispaanias, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Ungaris, Hiinas, Prantsusmaal, Iisraelis, Itaalias ja L\u00e4tis ning andnud v\u00e4lja oma loomingust raamatuid ja katalooge. 2024. aastal tunnustati r\u00fchmitust Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiaga. N\u00e4ituse kujundus: \u00f5huLoss Graafiline disain: Aadam Kaarma
Rohkem infot etdm.ee<\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kadri M\u00e4lk on rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti ehtekunstnikke, kes on avanud uksi paljudele t\u00e4na tegutsevatele Eesti kunstnikele. Kadri M\u00e4lgu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31827,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-31826","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115468488127762306","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31826"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31826\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}