\u00dcldarst Ann Leen Mahhov r\u00e4\u00e4kis, et kui suvel viibivad inimesed palju \u00f5ues, liiguvad, reisivad, suhtlevad ja puhkavad, siis s\u00fcgisel\u00a0t\u00f5mbuvad nad rohkem endasse. “Kui on k\u00fclm ja pime, siis hakkab inimene rohkem t\u00f6\u00f6d tegema, l\u00e4heb v\u00e4hem v\u00e4lja, ei saa enam s\u00f5pradega kokku,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Vaimse heaolu treener Rainer Mere t\u00f5i v\u00f5rdluseks looduse, mis s\u00fcgisel liigub puhkere\u017eiimile. “Puud l\u00e4hevad raagu, karud j\u00e4\u00e4vad tuttu, aga siis on inimene, kes arvab, et peab 24\/7 olema just h\u00e4sti produktiivne,” kirjeldas ta. Tema s\u00f5nul ei klapi kiirustamine looduse talvise r\u00fctmiga.\u00a0<\/p>\n
Pimedal ajal, kui energiatase ja meeleolu langevad ning unevajadus suureneb, tunnevad paljud masendust. Kliiniline ps\u00fchholoog Elis Paasik t\u00f5i v\u00e4lja, et peamine erisus hooajalise depressiooni ja kliinilise depressiooni vahel on s\u00fcmptomite v\u00e4ljendumise m\u00e4\u00e4r. Kui pikalt need kestavad ja kuiv\u00f5rd inimese elu h\u00e4irivad. Ka meeleolulangus v\u00f5ib v\u00e4ljenduda depressioonis\u00fcmptomites, kuid need ei ole p\u00fcsivad.<\/p>\n
Valgus m\u00f5jutab\u00a0<\/p>\n
Hooajalist depressiooni (inglise keeles SAD \u2013 seasonal affective disorder) kogetakse Paasiku s\u00f5nul peamiselt p\u00f5hjapoolsetel laiuskraadidel, riikides nagu Kanada, P\u00f5hjamaad, \u00dchendkuningriik ja ka Eestis \u2013 seal, kus on p\u00e4ikesevalgust talveperioodil v\u00e4he.<\/p>\n
P\u00f5hjus on Paasiku s\u00f5nul lihtne: melatoniin ehk hormoon, mis teeb meid uniseks, on valgustundlik. Tavaliselt toodab aju pimedas melatoniini rohkem, andes kehale m\u00e4rku uneajast. Kui aga vale ajal, n\u00e4iteks \u00f5htul, ereda valguse k\u00e4es olla, siis melatoniini tootmine pidurdub ning see ajabki kogu \u00f6\u00f6p\u00e4eva ehk tsirkadiaanr\u00fctmi paigast.<\/p>\n
“\u00c4rkame hommikul \u00fcles, v\u00e4ljas on pime, kehale on see m\u00e4rguanne, et praegu on veel \u00f6\u00f6, ei pea \u00e4rkama,” selgitas Paasik. Kui terve p\u00e4ev on sombune ja hall, ei pruugi melatoniini tootmine kogu p\u00e4eva jooksul l\u00f5ppeda. \u00d5htul v\u00f5ib ka magama j\u00e4\u00e4misega raskusi tekkida. Paasiku s\u00f5nul on aga hea uni vaimse tervise \u00fcks olulisemaid alustalasid.\u00a0<\/p>\n
Samuti t\u00f5i ta v\u00e4lja, et pimedus p\u00e4rsib serotoniini ehk hea tuju hormooni tootmist kehas. Nii v\u00f5ibki inimene tihedamini tunda motivatsiooni- ja tahtelangust. “Kui suvel \u00f5htul kuue-seitsme ajal istume veel v\u00f5ibolla ratta selga ja l\u00e4heme ujuma v\u00f5i hakkame s\u00f5pradega grilli\u00f5htut planeerima, siis s\u00fcgistalvisel perioodil kipume koopasse \u00e4ra kolima ning vaikselt magama s\u00e4ttima, selle asemel, et teha asju, mis tegelikult aitaksid stressitaset tasakaalustada ja meeleolu t\u00f5sta,” kirjeldas Paasik. \u00dchest k\u00fcljest on s\u00fcgismasendus seega neurobioloogiline, teisalt ka v\u00e4ga k\u00e4itumuslik, nentis ta.\u00a0<\/p>\n
Baasvajaduste eest hoolitsemine aitab\u00a0<\/p>\n
Rainer Mere s\u00f5nul ei tasu v\u00f5tta talveperioodi masendava paratamatusena. “See k\u00f5lab natuke n\u00f5medalt, aga tuleb m\u00f5elda positiivselt,” lausus ta ja lisas, et igas aastaajas v\u00f5iks leida midagi, mida teha meeldib. “Mulle meeldib n\u00e4iteks s\u00fcgisel \u00f5ues jalutades lehtedes sahistada, talvel armastan lumelaua s\u00f5itu,” t\u00f5i ta n\u00e4iteks.\u00a0<\/p>\n
Ann Leen Mahhov toonitas puhkamise olulisust. “Mida kiirem aeg, seda rohkem peab puhkama,” \u00fctles ta ning lisas, et oluline on leida endale meeldiv hobi, liikuda vabas \u00f5hus, saada s\u00f5pradega kokku ning veeta aega perega. Tema s\u00f5nul on meeldivate asjade tegemine sama oluline kui t\u00f6\u00f6 ning sama t\u00f5sidusega tuleb neisse ka suhtuda. Uuringud on t\u00f5estanud liikumise ja spordi positiivset m\u00f5ju meeleolule. “Kolmk\u00fcmmend minutit kolm korda n\u00e4dalas nii, et nahk l\u00e4heb m\u00e4rjaks,” soovitas Mahhov.\u00a0<\/p>\n
Mere ja Paasik julgustasid iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt korra p\u00e4evavalges \u00f5ue minema, olgu ilm nii kole v\u00f5i pime v\u00f5i tuju nii halb kui tahes. “See toob kaasa hea, uhke tunde, et mul oli raske, aga ma sain hakkama,” selgitas Paasik. Pingutusele j\u00e4rgneb kergendus ja rahulolu, mis t\u00f5stab tuju.\u00a0<\/p>\n
Lisaks toonitasid eksperdid, et vaimse tervise jaoks on v\u00e4ga oluline regulaarne hea uni ja tervislik toit. Paasiku s\u00f5nul m\u00f5jutab s\u00f6\u00f6mine veresuhkru taset, millel on omakorda roll meeleolu k\u00f5ikumises.\u00a0<\/p>\n
Samamoodi ei tasu alahinnata D-vitamiini olulisust, sest talvel ei ole kehal selle tootmiseks piisavalt p\u00e4ikesevalgust. “Kuude ajal, mille nimes on r-t\u00e4ht, peame D-vitamiini lisaks v\u00f5tma,” t\u00f5i Mahhov v\u00e4lja kuldreegli. Samuti on oomega-3 hapete positiivne m\u00f5ju meeleolule teaduslikult t\u00f5estatud.\u00a0<\/p>\n
Abi tasub otsida varakult\u00a0<\/p>\n
Kui eelmainitud sekkumistest ei piisa ning raskemeelsus kestab, soovitasid eksperdid\u00a0p\u00f6\u00f6rduda spetsialisti poole. “Tegelikult ei ole \u00fcldse oluline, millest raskustunne tingitud on, t\u00e4htis on saada abi. Alustada tasub perearstist.<\/p>\n
Ann Leen Mahhov t\u00f6\u00f6tab perearstikeskuses ning kinnitas, et vaimse tervise p\u00f6\u00f6rdumisi on j\u00e4rjest rohkem ning s\u00fcgistalvisel perioodil m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt.\u00a0<\/p>\n
Elis Paasik julgustas abi k\u00fcsima pigem varem kui hiljem. “\u00d5ige aeg abi k\u00fcsida on tegelikult enne, kui k\u00fcsimus \u00fcldse tekib,” \u00fctles ta. Samuti soovitab ta talviseks perioodiks varakult valmistuma hakata. Paasik soovitas luua rutiine ja harjumusi, mis aitaksid toime tulla nii, et tujulangusest ei kujuneks depressiooni.<\/p>\n
Vaimse tervise hindamiseks soovitas Rainer Mere loovharjutust. Selleks tuleb v\u00f5tta paber ja pliiats ning joonistada ring. Seej\u00e4rel tuleb ring jagada kuueks v\u00f5i kaheksaks sektoriks ja anda igale sektorile nimi, n\u00e4iteks f\u00fc\u00fcsiline, sotsiaalne, intellektuaalne jms. Seej\u00e4rel hinnata, kuidas olukord igas sektoris on ja anda punkte skaalal \u00fchest k\u00fcmneni, kus \u00fcks on nii-\u00f6elda kohutav ja k\u00fcmme fantastiline.\u00a0<\/p>\n
“V\u00f5tame f\u00fc\u00fcsilise tervise, n\u00e4iteks, kas ma k\u00e4in \u00f5ues, kas teen trenni, kas toitun tervislikult,” kirjeldas Mere. T\u00f5en\u00e4osus, et iga sektor erineb teisest, on suur. Ja siis saabki vaadata, millega oleks vaja rohkem tegeleda ja millele rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.\u00a0<\/p>\n
Ekspertide s\u00f5nul on v\u00f5tmes\u00f5na tasakaal. “Kui t\u00f6\u00f6ga seotud saavutustunne on v\u00e4ga k\u00f5rge, aga samas r\u00f5\u00f5mu ei paku \u00fckski tegevus, l\u00e4hevad kaalukausid nii paigast \u00e4ra, et me ei jaksagi,” kirjeldas Paasik.\u00a0<\/p>\n
Artikkel valmis Tartu \u00dclikooli \u00f5ppeaines “Publististika praktika”. Autorid on ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid Kelly Teidla, Annette Hermak\u00fcla, Helen Mikkov, Dmitri Fedotkin ja Piret Eesmaa.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcldarst Ann Leen Mahhov r\u00e4\u00e4kis, et kui suvel viibivad inimesed palju \u00f5ues, liiguvad, reisivad, suhtlevad ja puhkavad, siis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":31837,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[16696,26,27,37,33,35,16697,34,36,31,32,21,16694,28,29,19,16692,25,16693,2074,16695,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-31836","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ann-lee-mahhov","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elis-paasik","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-hooajaline-depressioon","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-news","24":"tag-pimedus","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-rainer-mere","27":"tag-sugis","28":"tag-sugiskaamos","29":"tag-top-stories","30":"tag-topstories","31":"tag-uldised-uudised","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115468535271960445","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31836","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31836"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31836\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/31837"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31836"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31836"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31836"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}