Kuigi koalitsioonilepingus on kirjas, et v\u00e4hempakkumine maatuuleparkidele kuulutatakse v\u00e4lja t\u00e4navu kolmandas kvartalis, on see t\u00e4htaeg m\u00f6\u00f6das ning kuiv\u00f5rd tuuleparkide planeeringud omavalitsustes on toppama j\u00e4\u00e4nud, pole ka teada, kas ja millal v\u00e4hempakkumine toimub.<\/p>\n
Kui t\u00e4navu augustis \u00f6eldi ERR-ile<\/a> kliimaministeeriumist, et v\u00e4hempakkumise v\u00e4ljakuulutamine seisab valitsuse taga, siis oktoobris tuli v\u00e4lja, et valitsuses on maatuuleparkide toetusskeemi v\u00e4ljakuulutamist pidurdanud Eesti 200<\/a>, mille esimees Kristina Kallas \u00fctles, et enne toetusega edasiliikumist on vaja valitsuses \u00e4ra kinnitada viis, kuidas saaks elektri salvestamist ja meretuule arendamist toetada.<\/p>\n Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt \u00fctles reedel saates “Uudis+”, et kuiv\u00f5rd tuuleparkide planeeringud on paljudes omavalitsustes seiskunud, siis peab n\u00fc\u00fcd, peale valimisi vaatama, kui paljudes kohalikes volikogudes tuuleparkide rajamist toetama asutakse.<\/p>\n “V\u00e4hempakkumine taastuvelektrile tuleb sel juhul, kui meil on kindlus, et kohalikud volikogud on valmis kuskil tuuleenergeetikat toetama,” lausus Sutt.<\/p>\n K\u00fcsimusele, kas praegu ei saa seega v\u00e4lja \u00f6elda t\u00e4htaega, mil v\u00e4hempakkumine toimub, vastas Sutt, et tema t\u00e4na seda t\u00e4htaega \u00f6elda ei saa.<\/p>\n “Sest ma ei oska teile t\u00e4na \u00f6elda, kui palju Eestis on neid omavalitsusi, kes on valmis toetama tuuleenergeetika arendamist nende omavalitsuses. Teeme selle selgeks, vaatame, mida volikogud arvavad ja selle p\u00f5hjalt saab siis ka j\u00e4rgmised otsused teha,” lausus Sutt.<\/p>\n Samal ajal minnakse edasi niinimetatud k\u00e4endusskeemiga energeetikaprojekidele, \u00fctles Sutt, kes r\u00e4\u00e4kis sellest plaanist ERR-ile oktoobri alguses<\/a>. Ka energiamajanduse arengukava (ENMAK) viimases versioonis<\/a> on kirjas, et selleks et Eestisse meretuuleparke, tuumajaama v\u00f5i vesisalvestit kavandavad ettev\u00f5tjad igasugust investeerimiskindlust ei kaotaks, luuakse riigi poolt “pikaajalised finantseerimislahendused”.\u00a0<\/p>\n “Sellega me liigume edasi. \/…\/ Me ei loo riigi poolt \u00fchtegi garantiiskeemi spetsiifiliselt \u00fche ettev\u00f5tte jaoks, \u00fcksk\u00f5ik kas see on vesisalvesti v\u00f5i tuumajaam v\u00f5i meretuulepark. Me loome seda \u00fcldise raamina selleks, et \u00fcksk\u00f5ik, kas tuumajaam, meretuulepark v\u00f5i vesisalvesti v\u00f5iks sellest k\u00e4endusskeemist kasu saada. Selleks on mitu eeldust. Esimene eeldus on, et nad ise suudavad k\u00f5igepealt leida kaasinvestorid. Teine eeldus on, kui kaasinvestorid on leitud, siis on v\u00f5imalik leida ka pankadest rahastajad,” \u00fctles Sutt.<\/p>\n “Nii et seal on v\u00e4ga palju arendajatel vaja teha kodut\u00f6\u00f6d enne, kui me j\u00f5uame \u00fcldse selle punktini, kus midagi on v\u00f5imalik k\u00e4endada. Ja kui me j\u00f5uame sellesse punkti, kus midagi on v\u00f5imalik k\u00e4endada, peab saama k\u00f5ik see lahendus ka Euroopa Komisjonilt riigiabi loa, mis on projektip\u00f5hine,” lisas ta.<\/p>\n Maatuuleparkide toetusskeemi eeln\u00f5u valmis kliimaministeeriumis juunis ja on sestsaati oodanud valitsuse heakskiitu. V\u00e4hempakkumine kavandatakse v\u00e4lja kuulutada 1 teravatt-tunni tuuleenergia mahule, mida on aktiivse pakkumise korral v\u00f5imalik suurendada kuni 2 teravatt-tunnini. Tootmisega tuleb alustada hiljemalt 31. detsembril 2029. Toetuse periood on 12 aastat alates k\u00e4ivitamisest ning toetuse \u00fclemm\u00e4\u00e4r 20 eurot megavatt-tunni kohta.\u00a0<\/p>\n Valitsus on juba loobunud meretuuleparkide toetusskeemist, see otsus s\u00fcndis t\u00e4navu aasta alguses.<\/p>\n Uue ENMAK-i j\u00e4rgi l\u00f5petab riik tegevustoetused energeetikas ning viimaseks suureks toetuseks j\u00e4\u00e4bki plaanitud v\u00e4hempakkumine maatuuleparkidele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi koalitsioonilepingus on kirjas, et v\u00e4hempakkumine maatuuleparkidele kuulutatakse v\u00e4lja t\u00e4navu kolmandas kvartalis, on see t\u00e4htaeg m\u00f6\u00f6das ning kuiv\u00f5rd…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18039,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[2338,131,130,37,33,35,7644,34,36,16721,1453,16722],"class_list":{"0":"post-31864","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-andres-sutt","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-enmak","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-maatuulepargid","18":"tag-tuulepargid","19":"tag-vahemapakkumine"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115468743844146655","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31864","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31864"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/31864\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18039"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31864"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=31864"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=31864"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}