{"id":318642,"date":"2026-11-14T07:54:18","date_gmt":"2026-11-14T07:54:18","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/318642\/"},"modified":"2026-11-14T07:54:18","modified_gmt":"2026-11-14T07:54:18","slug":"suur-lugu-ath-plahvatuse-tagant-paistavad-paris-mured-ja-kasvavad-ootused-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/318642\/","title":{"rendered":"Suur lugu: ATH plahvatuse tagant paistavad p\u00e4ris mured ja kasvavad ootused | Tervis"},"content":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhof\u00fcsioloogia professor Jaanus Harro tegi t\u00e4navu aasta algul naljaga pooleks \u00fches seminaris v\u00e4ikese katse. Ta palus t\u00f5sta k\u00e4e neil saalisolijatel, kellel ATH-d veel ei ole. &#8220;M\u00f5ned \u00fcksikud s\u00f6andasid k\u00e4e t\u00f5sta, \u00fclej\u00e4\u00e4nud m\u00f5tlesid, mis see \u00f5ige vastus v\u00f5iks olla, v\u00f5i olid juba diagnoosi saanud,&#8221; meenutas Harro.<\/p>\n<p>Saalis valitsenud k\u00f5hklus peegeldab v\u00e4hem kui k\u00fcmne aastaga toimunud nihet. Veel 2010. aastate keskel seostas laiem \u00fcldsus ATH-d peamiselt lasteps\u00fchhiaatrite kabinettide ja klassis rahutult nihelevate poistega. Vahepealse ajaga kinnitas aga ATH j\u00f5uliselt kanda t\u00e4iskasvanute vaimse tervise ravis ning h\u00e4irest r\u00e4\u00e4gitakse nii kohvilauas, sotsiaalmeedias kui ka Riigikogu puldis.<\/p>\n<p>Avalikes aruteludes p\u00f5rkuvad diagnooside kasvu hindamisel kaks vastandlikku lugu. \u00dche j\u00e4rgi on tegu selgepiirilise h\u00e4irega, mida arstid \u00f5ppisid viimaks \u00e4ra tundma. Teise j\u00e4rgi kleebib meditsiin sildi tavalisele hajameelsusele, mis on pinnuks silmas nii koolidele kui ka t\u00f6\u00f6andjatele.\u00a0<\/p>\n<p>ATH ajaloost \u00fclevaatliku raamatu kirjutanud Strathclyde&#8217;i \u00fclikooli terviseajaloo professor Matthew Smithi s\u00f5nul pole p\u00f5hjust kahe loo vahele toppama j\u00e4\u00e4da. &#8220;M\u00f5lemad vastandlikud l\u00e4henemised v\u00f5ivad kehtida korraga!&#8221; kirjutas Smith Novaatorile. Vastus peitub selles, kuidas diagnoos s\u00fcnnib.\u00a0<\/p>\n<p>Novaator k\u00fcsis ps\u00fchhiaatrilt, geneetikult, ps\u00fchhofarmakoloogilt, ajaloolaselt ja patsientide huvikaitsjalt, mida teadus ATH bioloogilise tausta kohta tegelikult \u00fctleb, arst vastuv\u00f5tul uurib ning kes otsustab, kus l\u00f5peb inimlik mitmekesisus ja algab h\u00e4ire. Vastustest joonistub v\u00e4lja pilt, mille j\u00e4rgi ulatuvad ATH juured k\u00fcll bioloogiasse, kuid samas pole selge piir inimese erip\u00e4rade ja h\u00e4ire vahel loodusest ette kirjutatud.<\/p>\n<p>Kaheksakordne kasv tuli t\u00e4iskasvanutelt<\/p>\n<p>Tervise Arengu Instituudi (TAI) <a href=\"https:\/\/statistika.tai.ee\/pxweb\/et\/Andmebaas\/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired\/PKH1.px\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">andmetel<\/a> sai 2020. aastal Eestis ATH diagnoosi 169 v\u00e4hemalt 15-aastast inimest. Viis aastat hiljem oli neid juba 3961 ehk \u00fcle 20 korra rohkem. Alla 15-aastaste seas kasvas uute diagnooside arv samal ajal 442-lt 1026-ni ehk enam kui kaks korda.<\/p>\n<p>Seega on vahekord p\u00f6\u00f6rdunud. Veel 2019. aastal oli lapsi uute ATH diagnoosi saajate seas kuus korda rohkem kui noori ja t\u00e4iskasvanuid. 2021. aastal j\u00f5udsid vanemad esimest korda lastest ette ning 2025. aastal oli neid uute diagnoosisaajate seas ligi neli korda rohkem.<\/p>\n<p>&#8220;Alates 1999. aastast on esmase ATH diagnoosi saanud ligikaudu 28 000 inimest, kusjuures \u00fcle poole neist diagnoosidest pandi viimase viie aasta jooksul.&#8221;<\/p>\n<p>Kokku k\u00e4is 2025. aastal ATH t\u00f5ttu ps\u00fchhiaatri vastuv\u00f5tul \u00fcle 13 000 inimese, ligi neli korda rohkem kui viis aastat varem. Toona moodustasid noored ja t\u00e4iskasvanud neist umbes kolmandiku, n\u00fc\u00fcd juba ligi kolm neljandikku. Laste seas on endiselt \u00fclekaalus poisid. Vanemas vanuser\u00fchmas juhivad kasvu aga naised: alates 2022. aastast saavad nad uusi diagnoose meestest rohkem ja viie aastaga on nende arv kasvanud ligi 40 korda.<\/p>\n<p>Kui liita kokku k\u00f5ik alates 1999. aastast pandud esmased ATH diagnoosid, on n\u00e4idustuse saanud ligikaudu 28 000 inimest ehk umbes kaks protsenti Eesti rahvastikust. \u00dcle poole neist diagnoosidest pandi seejuures viimase viie aasta jooksul. Samas on kasv m\u00f5nev\u00f5rra aeglustumas. 2021. ja 2022. aastal lisandus noorte ja t\u00e4iskasvanute uusi diagnoose ligi kolm korda rohkem kui m\u00f6\u00f6dunud aastal, 2025. aastal j\u00e4i see 17 protsendi juurde.<\/p>\n<p>Sagenevate diagnoosidega kasvab ka summa, mida <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1609909567\/ath-diagnooside-arv-ja-selle-ravi-huvitamiseks-kuluv-summa-kasvavad-kiiresti\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Tervisekassa<\/a> igal aastal ATH ravimitele kulutab, ehkki viimastel aastatel on oma osa ka soodustuse laienemisel. Kuni 2022. aasta l\u00f5puni h\u00fcvitas toonane haigekassa ravimeid vaid neile t\u00e4iskasvanutele, kelle ATH ravi oli alanud enne 20-aastaseks saamist. 2023. aastast kehtib soodustus ka hiljem diagnoositutele, kuid tingimusel, et ATH-le viitavad m\u00e4rgid on t\u00f5endatult tuvastatavad juba lapseeas. N\u00e4iteks kasutas 2020. aastal laste ATH ravimite soodustust ligikaudu 2700 patsienti, kelle ravimite eest maksis tervisekassa 566 000 eurot. 2025. aasta andmetel ostis ATH soodusravimeid juba \u00fcle 17 000 lapse ja t\u00e4iskasvanu. Ravimite h\u00fcvitamiseks kulus riigil 3,46 miljonit eurot.<\/p>\n<p>&#8220;ATH valdkonna inimesed armastavad r\u00f5hutada, et see on tugevalt geneetiline, aga see ei ole ju koosk\u00f5las plahvatusliku kasvuga&#8221;<br \/>\u2013 Jaanus Harro<\/p>\n<p>Seda, kui levinud on ATH t\u00e4iskasvanute seas tegelikult, aitab hinnata 2021. aastal ajakirjas Journal of Global Health avaldatud <a href=\"https:\/\/pmc.ncbi.nlm.nih.gov\/articles\/PMC7916320\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">metaanal\u00fc\u00fcs<\/a>. Uuringu j\u00e4rgi vastab ATH diagnoosikriteeriumidele umbes 2,6 protsenti k\u00f5igist maailma t\u00e4iskasvanutest, kellel ilmnes s\u00fcmptome lapsep\u00f5lvest peale.<\/p>\n<p>Samas ei selgita ATH levimus, miks diagnooside hulk Eestis pelgalt nelja aastaga n\u00f5nda j\u00e4rsult kasvas. &#8220;ATH valdkonna inimesed armastavad v\u00e4ga r\u00f5hutada, et see on tugevalt geneetiline, aga see ei ole ju koosk\u00f5las plahvatusliku kasvuga,&#8221; m\u00e4rkis Jaanus Harro. Kuna geenifond nelja aastaga ei muutu, tuleb kasvu p\u00f5hjuseid otsida mujalt.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhiaatrilise genoomika professori Kelli Lehto s\u00f5nul seletab v\u00e4hemalt osa viimaste aastate kasvust see, et arsti juurde j\u00f5uavad inimesed, kelle ATH oli varem j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamata. &#8220;Teadlikkuse kasv on kindlasti aidanud varasema diagnoosita inimestel abile l\u00e4hemale j\u00f5uda,&#8221; s\u00f5nas ta.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Kui inimesel oli varem ATH jooni, millega ta h\u00e4sti toime tuli, siis keskkonna muutudes v\u00f5isid tekkida uued raskused, millega enam hakkama ei saadud.&#8221;<br \/>\u2013 Kelli Lehto<\/p>\n<p>Lehto s\u00f5nul langes diagnooside j\u00e4rsk kasv kokku koroonapandeemiaga, mis muutis korraga nii inimeste igap\u00e4evaelu kui ka suhtumist vaimsesse tervisesse. Paljud kolisid kontorist koju, kus tuli t\u00f6\u00f6d teha laste, lemmikloomade ja olmemurede keskel. Samal ajal hakati vaimsest tervisest avalikkuses rohkem r\u00e4\u00e4kima. &#8220;Kui inimesel oli varem teatud ATH jooni, millega ta h\u00e4sti toime tuli, siis keskkonna muutudes v\u00f5isid tekkida uued raskused, millega enam hakkama ei saadud,&#8221; selgitas Lehto.\u00a0<\/p>\n<p>Nii v\u00f5isid varem m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4nud raskused uutes oludes teravamalt esile tulla, samas kui kasvanud teadlikkus aitas inimestel neid paremini \u00e4ra tunda.<\/p>\n<p>Geenivaramu annab vihje<\/p>\n<p>Kelli Lehto Tartu \u00dclikooli uurimisr\u00fchm otsib diagnooside kasvu p\u00f5hjusi Eesti geenivaramu andmetest. Selle tarbeks arvutavad nad v\u00e4lja iga geenidoonori ATH pol\u00fcgeense riskiskoori, mis v\u00f5tab kokku tuhandete v\u00e4ikese m\u00f5juga geenivariantide panuse. Nii on selgunud, et viimastel aastatel ATH diagnoosi saanud t\u00e4iskasvanutel on keskmiselt v\u00e4iksem geneetiline eelsoodumus kui lapsep\u00f5lves diagnoosi saanud inimestel.<\/p>\n<p>Lehto hoiatab siiski tulemusi \u00fclet\u00f5lgendamast. ATH diagnoos p\u00f5hineb inimese kliinilistel raskustel, mitte bioloogilistel markeritel. Seet\u00f5ttu ei t\u00e4henda ka madal riskiskoor, et inimesel ATH-d pole. Ometi erineb t\u00e4iskasvanuna diagnoosi saanute geneetiline taust laste omast. &#8220;See t\u00e4hendab, et midagi on diagnoosimises ikkagi muutunud,&#8221; nentis ta.<\/p>\n<p>&#8220;See t\u00e4hendab, et midagi on diagnoosimises ikkagi muutunud. \u00dchest k\u00fcljest on see positiivne, sest rohkem inimesi saab abi. Teisest k\u00fcljest on see muutnud ps\u00fchhiaatrite elu raskemaks.&#8221;<br \/>\u2013 Kelli Lehto<\/p>\n<p>ATH diagnooside arv kasvab ka mujal maailmas. Ameerika \u00dchendriikides oli 2016. aastal <a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/15374416.2024.2335625\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">ATH diagnoosi<\/a> saanud ligi iga k\u00fcmnes 3\u201317-aastane laps, 2024. aastaks aga juba iga kaheksas. Teisis\u00f5nu kasvas diagnoosi saanute osakaal 9,9 protsendilt 12,6 protsendini.<\/p>\n<p>Diagnooside arvu m\u00f5jutab ka see, milliste s\u00fcmptomite ja toimetulekuraskuste korral arst diagnoosi paneb. Lehto s\u00f5nul ongi aluskriteeriumid \u00fcle maailma m\u00f5nev\u00f5rra leevenenud, mist\u00f5ttu v\u00f5ib ATH diagnoosi saada ka inimene, kelle raskusi poleks varem h\u00e4irena k\u00e4sitletud.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dchest k\u00fcljest on see positiivne, sest rohkem inimesi saab abi. Teisest k\u00fcljest on see muutnud ps\u00fchhiaatrite elu raskemaks, sest erinevaid h\u00e4ireid ja s\u00fcmptomite p\u00f5hjuseid on keerulisem eristada,&#8221; lisas Lehto.<\/p>\n<p>Muutuse ulatust kinnitab ka laste- ja noorukiteps\u00fchhiaater Ove Liis Mahhov. Kui ta 2018. aastal residentuuri astus, oli tema s\u00f5nul ATH kahtlusega patsiente vastuv\u00f5tul veel v\u00e4he ning nende seas oli lapsi m\u00f5nev\u00f5rra rohkem kui t\u00e4iskasvanuid. &#8220;T\u00e4nases mahus ja vormis on minu kogemuses ATH k\u00e4sitluses toimunud ikkagi teatud m\u00f5ttes paradigma nihe,&#8221; nentis arst.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3001287\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3001287heb90t24.jpg\"\/>Kelli Lehto. Autor\/allikas: Andres Tennus<\/p>\n<p>Tugev p\u00e4rilikkus, aga \u00fckski geen ei anna vastust<\/p>\n<p>Ehkki ATH diagnooside muster on viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt muutunud, osutavad uuringud h\u00e4ire tugevale geneetilisele taustale. \u00dche- ja erimunakaksikute v\u00f5rdlusel p\u00f5hinevate <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41380-018-0070-0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uuringute<\/a> j\u00e4rgi on ATH geneetiliste tegurite m\u00f5ju hinnanguliselt umbes 80 protsenti. See teeb ATH-st \u00fche k\u00f5ige p\u00e4ritavama vaimse tervise seisundi.\u00a0<\/p>\n<p>Ehkki 80 protsenti v\u00f5ib esmapilgul tunduda k\u00f5nekas n\u00e4itaja, kiputakse sedagi Lehto s\u00f5nul valesti t\u00f5lgendama: &#8220;See kindlasti ei t\u00e4henda, et m\u00f5ne konkreetse inimese puhul on 80 protsendi ulatuses ATH p\u00f5hjuseks tema geneetiline taust.&#8221; P\u00e4ritavus n\u00e4itab, kui suure osa tunnuse varieeruvusest populatsioonis seletavad geneetilised erinevused. \u00dcksiku inimese ATH p\u00f5hjuste kohta ei \u00fctle number midagi.<\/p>\n<p>ATH eelsoodumust ei m\u00e4\u00e4ra ka \u00fcksainus geen. Seda m\u00f5jutavad tuhanded v\u00e4ikese m\u00f5juga geenivariandid, mis paiknevad \u00fcle kogu genoomi. Arstide \u00f5nnetuseks pole neist aga \u00fckski seotud ATH-ga piisavalt tugevalt, et selle p\u00f5hjal saaks kedagi diagnoosida.\u00a0<\/p>\n<p>Teadlased on ATH-le ainuomast bioloogilist markerit otsinud juba \u00fcle 40 aasta. N\u00e4iteks 2002. aastal t\u00f5i rahvusvaheline ATH-uurijate r\u00fchm <a href=\"https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1023\/A:1017494719205\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">\u00fchisavalduses<\/a> seisundi bioloogilise aluse t\u00f5enditena esile muu hulgas aju elektrilise aktiivsuse erip\u00e4rad, \u00fche ATH-ga seostatud geeni ja m\u00f5ne ajupiirkonna v\u00e4iksema mahu. Hilisemad uuringud pole neid leide k\u00fcll t\u00e4ielikult \u00fcmber l\u00fckanud, kuid on n\u00e4idanud, et erinevused on arvatust v\u00e4iksemad ega ole sugugi nii selgepiirilised, kui esialgu loodeti.<\/p>\n<p>Ajud on peaaegu \u00fchesugused<\/p>\n<p>Varasemates ATH k\u00e4sitlustes t\u00e4heldatud erinevused ajuehituses pani t\u00f5sisemalt proovile rahvusvahelise teadlaste v\u00f5rgustiku ENIGMA 2017. aasta mastaapne <a href=\"https:\/\/www.thelancet.com\/journals\/lanpsy\/article\/PIIS2215-0366(17)30049-4\/abstract\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uuring<\/a>. Ajakirjas The Lancet Psychiatry toona avaldatud anal\u00fc\u00fcsis v\u00f5rdlesid teadlased 23 uurimiskeskuse andmete p\u00f5hjal 1700 ATH diagnoosiga ja 1500 diagnoosita inimese aju s\u00fcvastruktuuride mahtu. Selgus, et ATH diagnoosiga lastel olid m\u00f5ned ajupiirkonnad keskmiselt veidi v\u00e4iksemad, samas t\u00e4iskasvanutel erinevust ei t\u00e4heldatud. Isegi laste seas olid erinevused sedav\u00f5rd tagasihoidlikud, et kahe r\u00fchma m\u00f5\u00f5tmistulemused kattusid suurel m\u00e4\u00e4ral.<\/p>\n<p>\u00dcks v\u00f5imalik seletus peitub ATH enda mitmetahulisuses. Kui sama diagnoosiga inimeste aju ehituses esineb erinevaid mustreid, v\u00f5ivad need suure r\u00fchma keskmisi n\u00e4itajaid v\u00f5rreldes j\u00e4\u00e4da \u00fcksteise varju. Just selliseid erinevusi otsisid teadlased t\u00e4navu veebruaris ajakirjas JAMA Psychiatry avaldatud <a href=\"https:\/\/jamanetwork.com\/journals\/jamapsychiatry\/fullarticle\/2845158\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uuringus<\/a>. Nad anal\u00fc\u00fcsisid 446 ATH diagnoosiga lapse ajukuvamisandmeid, uurides, kuidas aju eri piirkondade ehitus omavahel sarnaneb.<\/p>\n<p>Teadlased eristasid ajuv\u00f5rgustike p\u00f5hjal ATH-ga laste seas kolme r\u00fchma, kes erinesid ka s\u00fcmptomite poolest. \u00dches v\u00e4ljendusid tugevamalt nii t\u00e4helepanematus ja \u00fcliaktiivsus kui ka raskused emotsioonide reguleerimisega. Teises t\u00f5usid esile \u00fcliaktiivsus ja impulsiivsus ning kolmandas t\u00e4helepanematus. Sarnaseid ajumustreid t\u00e4heldati ka teises, 554 ATH-ga lapse valimis. Tulemused viitavad sellele, et \u00fche diagnoosi taga v\u00f5ib peituda mitu neurobioloogilist mustrit. Selgepiirilistest ATH alat\u00fc\u00fcpidest on siiski veel vara r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<p>Kelli Lehto s\u00f5nul annavad ajukuvauuringud ATH bioloogilise tausta kohta k\u00fcll olulist teavet, kuid samasuguste raskuste taga v\u00f5ivad peituda erinevad p\u00f5hjused ja ajus avalduvad mustrid. Pealegi tulevad erinevused siingi esile suurte inimr\u00fchmade keskmistes n\u00e4itajates, mitte \u00fcksiku inimese ajupildil. &#8220;Seet\u00f5ttu ei saagi me konkreetse inimese kohta kindlat \u00f6elda, et vot sinul on ATH ja sinul on midagi muud,&#8221; selgitas geeniteadlane.<\/p>\n<p>Samas pole selles ka midagi ATH-le ainuomast. Lehto s\u00f5nul ei kasuta ps\u00fchhiaatrid bioloogilist markerit praegu \u00fchegi vaimse tervise probleemi diagnoosimiseks.\u00a0<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3233564\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3233564h4d8dt24.jpg\"\/>Jaanus Harro. Autor\/allikas: Airika Harrik\/ERR<\/p>\n<p>Ravim n\u00e4itab, kuhu vaadata<\/p>\n<p>Kui geeni- ja ajukuvauuringud j\u00e4tavad ATH alusbioloogia kohta palju k\u00fcsimusi \u00f5hku, poetab olulisi vihjeid ATH ravimite toime ajus. &#8220;K\u00f5ige paikapidavamaid asju neurokeemiast ja neurobioloogiast teame me ravimite toimemehhanismi kaudu, millega neid h\u00e4ireid ravitakse,&#8221; nentis Jaanus Harro. Esmavaliku stimulandid m\u00f5jutavad n\u00e4iteks aju virgatsainete dopamiini ja noradrenaliini talitlust, mille kaudu toimub n\u00e4rvirakkude omavaheline suhtlus.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ige paikapidavamaid asju neurokeemiast ja neurobioloogiast teame me ravimite toimemehhanismi kaudu, millega neid h\u00e4ireid ravitakse.&#8221;<br \/>\u2013 Jaanus Harro<\/p>\n<p>Harro s\u00f5nul on seega oma t\u00f5etera ka levinud arusaamas, et ATH-ga inimese ajus napib dopamiini ja keemiline tasakaal on paigast \u00e4ra. &#8220;See on praegu p\u00e4ris \u00f5ige lihtsustus,&#8221; m\u00e4rkis ta. Samade ajus\u00fcsteemide erip\u00e4radele osutavad seejuures uuringud, mis oma j\u00e4reldustes ravimite toimele ei tugine. Milles need erinevused t\u00e4pselt seisnevad, pole aga teadlaste s\u00f5nul selge.<\/p>\n<p>Ometi ei m\u00f5ju stimulandid k\u00f5igile \u00fchtemoodi. Harro s\u00f5nul aitavad need keskenduda eesk\u00e4tt inimestel, kellel on t\u00e4helepanu hoidmisega raskusi. Teistel v\u00f5ivad ravimid pigem suurendada tungi liikuda, r\u00e4\u00e4kida ja tegutseda, mis segab omakorda keskendumist. Sarnast erinevust m\u00e4rkas Harro uurimisr\u00fchm aastaid tagasi rottidel, kellele nad korduvalt amfetamiini manustasid. V\u00e4ga aktiivsetele loomadele m\u00f5jus aine teistmoodi kui \u00fclej\u00e4\u00e4nutele.<\/p>\n<p>V\u00e4rskemad uuringud on aidanud valgust heita ka sellele, mil moel parandavad stimulandid keskendumisv\u00f5imet. N\u00e4iteks anal\u00fc\u00fcsisid St. Louisi Washingtoni \u00fclikooli teadlased m\u00f5ne aasta eest ligi kuue tuhande 8\u201311-aastase ameerika lapse ajukuvasid. 2025. aastal ajakirjas Cell avaldatud <a href=\"https:\/\/www.cell.com\/cell\/fulltext\/S0092-8674(25)01373-X?_returnURL=https%3A%2F%2Flinkinghub.elsevier.com%2Fretrieve%2Fpii%2FS009286742501373X%3Fshowall%3Dtrue\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">artiklis<\/a> leidsid nad, et stimulantidega kaasnesid muutused eesk\u00e4tt aju \u00e4rksust ja tasus\u00fcsteemi puudutavates v\u00f5rgustikes, mitte aga otseselt t\u00e4helepanu juhtivates piirkondades.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00e4helepanu pole mitte liiga v\u00e4he, vaid ma v\u00f5tan ravimi sisse selleks, et ma ei paneks enam k\u00f5iki asju t\u00e4hele.&#8221;<br \/>\u2013 Tanel Peets<\/p>\n<p>Teadlaste hinnangul t\u00e4hendab see, et stimulandid parandavad keskendumist kaudselt. Ravim suurendab inimese erksust ja muudab \u00fclesanded ajule ahvatlevamaks, mist\u00f5ttu on neile lihtsam p\u00fchenduda. ATH-ga laste puhul said stimulante v\u00f5tnud \u00f5pilased ka koolis sagedamini paremaid tulemusi ja vaimset v\u00f5imekust m\u00f5\u00f5tvates testides suurema skoori.<\/p>\n<p>Raskusi oma t\u00e4helepanu juhtimisel kirjeldavad sageli ka inimesed ise. Probleem pole tingimata selles, et t\u00e4helepanu oleks liiga v\u00e4he, vaid selles, et seda on keeruline suunata. Eesti ATH liidu juhatuse liige Tanel Peets meenutas selle ilmestamiseks \u00fche ATH-ga inimese vastust k\u00fcsimusele, kas ravim aitab k\u00f5ike paremini m\u00e4rgata: &#8220;Ei, ma v\u00f5tan ravimi sisse selleks, et ma ei paneks enam k\u00f5iki asju t\u00e4hele.&#8221;\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Margit, 40<\/p>\n<p>Juba beebieas sain aru, et minu laps on rahutum, aktiivsem ja vajab rohkem t\u00e4helepanu kui teised lapsed. Muidugi ei arvanud ma siis veel, et tegu v\u00f5iks olla ATH-ga. V\u00e4ikelapseeas, umbes kolme-neljaaastaselt, oli mulle aga juba \u00fcsna selge, et mu laps eristub teistest f\u00fc\u00fcsilise p\u00fcsimatuse ja t\u00e4helepanu hoidmise raskuste poolest. Kui ta kooli l\u00e4ks, ei olnud mul enam mingit kahtlust, et tal on ATH, kuigi diagnoosini j\u00f5udmine v\u00f5ttis veel kaua aega.<\/p>\n<p>P\u00fc\u00fcdsin teda aastaid diagnoosimiseks j\u00e4rjekorda saada, kuid j\u00e4rjekorrad olid alati t\u00e4is. Kui lapsel seisis ees p\u00f5hikooli l\u00f5petamine, otsustasin, et maksan diagnoosimise eest ise. Saime ka ravimid, mida ta v\u00f5tab neil p\u00e4evadel, kui teab, et ees seisab suuremat keskendumist n\u00f5udev \u00fclesanne.<\/p>\n<p>Minu jaoks on olnud silmiavav m\u00f5te, et ATH-ga lapsed saavad teistest rohkem pahandada ja sageli kannatab selle t\u00f5ttu nende enesehinnang. See aitas mul m\u00f5ista, et mu laps ei saa sinna parata, et ta jookseb, rabeleb ja tal kogu aeg midagi kukub.<\/p>\n<p>Siiamaani, kui teen oma praeguseks teismelisele lapsele m\u00e4rkusi, p\u00fc\u00fcan samal ajal olla temaga lugupidav ja toetav, et tema enesev\u00e4\u00e4rikus selle t\u00f5ttu ei kannataks. Sest t\u00f5esti, tal ununeb, kukub v\u00f5i kaob endiselt pidevalt midagi.<\/p>\n<p>Hajameelsus ei t\u00e4henda ATH-d<\/p>\n<p>Ajupildid ja ravimite toime annavad k\u00fcll vihjeid ATH bioloogia kohta, kuid diagnoosi nende p\u00f5hjal panna ei saa. <a href=\"https:\/\/ravijuhend.ee\/tervishoiuvarav\/juhendid-gp\/29\/aktiivsus-ja-tahelepanuhaire-diagnoosimise-ning-ravi-pohimotted\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Eesti ravijuhendi<\/a> j\u00e4rgi tuleb arstil hinnata inimese s\u00fcmptomite kestust, nende m\u00f5ju igap\u00e4evaelule ja seda, kas raskustele v\u00f5ib leiduda m\u00f5ni muu seletus. Arstil tuleb otsustada, millal \u00fcletavad rahutus, hajameelsus v\u00f5i impulsiivsus piiri, mida peetakse tavap\u00e4raseks.<\/p>\n<p>&#8220;Kui ma peaksin lugema tuumaf\u00fc\u00fcsika \u00f5pikut, mis k\u00e4ib mulle \u00fcle j\u00f5u, siis ma ka ei suudaks keskenduda. Ma m\u00f5tleksin, kas mul on ukselingid puhastatud, v\u00f5i t\u00f5useksin p\u00fcsti ja tahaksin minna jalutama.&#8221;<br \/>\u2013 Ove Liis Mahhov<\/p>\n<p>Piiri t\u00f5mbamist raskendab seegi, et pealtn\u00e4ha \u00fchesugusel hajameelsusel v\u00f5ivad olla sootuks erinevad p\u00f5hjused. Kelli Lehto s\u00f5nul kaasnevad keskendumisraskused ka n\u00e4iteks depressiooni, \u00e4revuse, stressi ja l\u00e4bip\u00f5lemisega. Teinekord ei peitu kannatuste p\u00f5hjus aga inimese tervises, vaid selles, mida temalt n\u00f5utakse. Nii v\u00f5ib koolis h\u00e4tta j\u00e4\u00e4da laps, kellele antakse tema v\u00f5imete jaoks liiga keerulisi \u00fclesandeid, v\u00f5i lugemish\u00e4irega \u00f5pilane, kellel on raske tekstist aru saada.<\/p>\n<p>Ja ega t\u00e4iskasvanugi pruugi sellises olukorras paremini keskenduda. Ove Liis Mahhovi s\u00f5nul v\u00f5ib ka t\u00e4iesti tavaline reaktsioon \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivale n\u00f5udmisele meenutada ATH s\u00fcmptomeid: &#8220;Kui mina peaksin lugema 45 minutit tuumaf\u00fc\u00fcsika \u00f5pikut, mis k\u00e4ib mulle \u00fcle j\u00f5u, siis ma ka ei suudaks keskenduda. Ma m\u00f5tleksin, kas mul on ukselingid puhastatud, v\u00f5i t\u00f5useksin neli-viis korda p\u00fcsti ja tahaksin minna jalutama.&#8221;<\/p>\n<p>Pikk teekond diagnoosini\u00a0<\/p>\n<p>Seda, mis lapse keskendumisraskuste taga peitub, hakatakse Eestis enamasti v\u00e4lja selgitama ammu enne ps\u00fchhiaatri vastuv\u00f5ttu. Mahhovi s\u00f5nul m\u00e4rkab probleeme tavaliselt lapsevanem v\u00f5i kool. Esmalt p\u00fc\u00fctakse neile koos lahendus leida ning vajadusel p\u00f6\u00f6rdutakse perearsti poole. Perearst hindab lapse \u00fcldtervist ja k\u00fcsib vajadusel e-konsultatsiooni kaudu n\u00f5u laste- ja noorukiteps\u00fchhiaatrilt. Sealt v\u00f5ib teekond j\u00e4tkuda vaimse tervise meeskonna juurde, kus viiakse vajadusel l\u00e4bi lisauuringud.<\/p>\n<p>&#8220;Kui patsient l\u00f5puks minu juurde j\u00f5uab, on ta sageli l\u00e4binud aasta v\u00f5i kauem kestnud teekonna, kus mitmed tugimeetmed on juba rakendatud,&#8221; kirjeldas Mahhov. Tema hinnangul on selline astmeline s\u00fcsteem m\u00f5istlik, sest see v\u00f5imaldab paljud keskendumisraskuste p\u00f5hjused, mis ei pruugi olla seotud ATH-ga, v\u00e4lja selgitada juba enne ps\u00fchhiaatri vastuv\u00f5ttu. Teisalt t\u00e4hendab spetsialistide nappus, et ka p\u00f5hjalikku hindamist vajavad patsiendid j\u00e4\u00e4vad kuudeks j\u00e4rjekorda ootama.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Kui patsient l\u00f5puks minu juurde j\u00f5uab, on ta sageli l\u00e4binud aasta v\u00f5i kauem kestnud teekonna, kus mitmed tugimeetmed on juba rakendatud.&#8221;<br \/>\u2013 Ove Liis Mahhov<\/p>\n<p>Tanel Peetsi hinnangul v\u00f5iks ravini j\u00f5udmist h\u00f5lbustada paremini toimiv perearstide e-konsultatsioonis\u00fcsteem. Selleks peaksid perearstid oskama ATH-kahtluse korral vajalikku teavet koguda ja ps\u00fchhiaatrile edastada. &#8220;Olen kuulnud, et kui perearst kirjutab saatekirjale lihtsalt: &#8220;Patsient arvab, et tal on ATH&#8221;, siis ps\u00fchhiaater loeb seda ja \u00fctleb, et sellise saatekirjaga pole midagi peale hakata,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>Kui laps viimaks siiski ps\u00fchhiaatri vastuv\u00f5tule j\u00f5uab, tuleb tema senisest elust kokku panna v\u00f5imalikult terviklik pilt. Selleks vesteldakse lapse ja tema vanematega ning sageli k\u00fcsitakse koolist v\u00f5i lasteaiast iseloomustus. Mahhovi s\u00f5nul on diagnoosimisel oluline, et ATH-le viitavaid raskusi esineks mitmes keskkonnas, n\u00e4iteks kodus ja koolis, ehkki need ei pruugi k\u00f5ikjal \u00fchtemoodi v\u00e4lja paista. Samuti ei v\u00e4lista ATH-d see, kui lapsel on raske keskenduda igavatele \u00fclesannetele, kuid ta suudab tundideks s\u00fcveneda millessegi, mis teda k\u00f6idab, n\u00e4iteks arvutim\u00e4ngudesse.<\/p>\n<p>T\u00e4iskasvanute diagnostikas lisandub veel \u00fcks keeruline \u00fclesanne: aastak\u00fcmnete tagant tuleb \u00fcles leida ATH-le viitavad m\u00e4rgid, mis v\u00f5isid j\u00e4\u00e4da lapsep\u00f5lves m\u00e4rkamatuks. Varasemat elu uurides saab arst t\u00e4psemalt eristada hiljuti tekkinud keskendumisraskusi neist, mis on inimest saatnud lapsep\u00f5lvest saadik. &#8220;See aitab n\u00e4ha, kas probleem on tekkinud viimasel aastal seoses unetuse ja \u00e4revusega v\u00f5i on m\u00e4rke neuroarengulisest erinevusest olnud juba lapsena,&#8221; selgitas Mahhov.<\/p>\n<p>Kelli Lehto s\u00f5nul t\u00e4hendab see paratamatult, et sobrada tuleb omaenda minevikus. &#8220;Kui \u00f5nnestub leida n\u00e4iteks vanu iseloomustusi \u00f5petajatelt v\u00f5i muid dokumente, kus teid on lapsena hinnatud, v\u00f5ivad need olla v\u00e4ga olulised t\u00f5endid, sest inimene ise ei m\u00e4leta tihti k\u00f5ike,&#8221; selgitas ta.\u00a0<\/p>\n<p>Ent k\u00f5ik vihjed pole sama kaaluga ja m\u00f5ni m\u00e4lestus v\u00f5ib viia ka eksiteele. Kuna ATH ravis kasutatakse amfetamiinil p\u00f5hinevaid stimulante, v\u00f5ib tagantj\u00e4rele tunduda k\u00f5nekas seegi, kuidas m\u00f5jutas inimese olemist ammusel peol pruugitud amfetamiin. Jaanus Harro s\u00f5nul s\u00f5ltub aine \u00fchekordne m\u00f5ju aga liialt selle annusest, ravimpreparaadi koostisest ja tarvitamise olukorrast, et niisugusest kogemusest ATH diagnoosimisel mingit tulu v\u00f5iks t\u00f5usta.\u00a0<\/p>\n<p>Selleks, et k\u00f5ik need eri aegadest ja olukordadest kogutud t\u00e4helepanekud tervikuks siduda, on ps\u00fchhiaatrile abiks struktureeritud intervjuu, mille k\u00e4igus k\u00e4iakse \u00fckshaaval l\u00e4bi ATH diagnoosikriteeriumid. M\u00f5nikord kasutatakse lisavahendina ka arvutip\u00f5hist QbTesti, mis m\u00f5\u00f5dab t\u00e4helepanuv\u00f5imet ja aktiivsust. \u00dcksnes selle tulemuse p\u00f5hjal aga diagnoosi panna ei tohi. Eesti <a href=\"https:\/\/ravijuhend.ee\/tervishoiuvarav\/juhendid-gp\/29\/aktiivsus-ja-tahelepanuhaire-diagnoosimise-ning-ravi-pohimotted\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">ATH ravijuhendi<\/a> j\u00e4rgi on testi tulemused ebausaldusv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3882451\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3882451h8fcft24.jpg\"\/>Ove Liis Mahhov. Autor\/allikas: Anni \u00d5nneleid<\/p>\n<p>Piir liigub koos eluga<\/p>\n<p>Pika teekonna l\u00f5pus pole Mahhovi s\u00f5nul k\u00f5ige t\u00e4htsam siiski diagnoos, vaid see, mida see inimese elus muudab. &#8220;Diagnoosi eesm\u00e4rk pole lihtsalt \u00f6elda, kas sul on haigus v\u00f5i ei ole, vaid k\u00fcsimus on selles, kas diagnoosi panemisega tekib v\u00f5imalus leevendada patsiendi raskusi,&#8221; r\u00f5hutas ta.<\/p>\n<p>Diagnoos v\u00f5ib n\u00e4iteks aidata taotleda puuet ja saada rehabilitatsiooniplaani, mille kaudu muutub lapsele k\u00e4ttesaadavamaks logopeediline v\u00f5i ps\u00fchholoogiline tugi. Mahhovi s\u00f5nul ei pruugi diagnoosiks aga p\u00f5hjust olla n\u00e4iteks siis, kui inimene saab enda omap\u00e4radega h\u00e4sti hakkama ega vaja t\u00e4iendavat abi.<\/p>\n<p>&#8220;Me ei r\u00e4\u00e4gi ju mingist looduse poolt antud ATH-nimelisest kastist. K\u00fcsimus on skaalas ning h\u00e4iret hakatakse diagnoosima siis, kui miski inimest h\u00e4irib.&#8221;<br \/>\u2013 Kelli Lehto<\/p>\n<p>See ilmestab, kui palju s\u00f5ltub inimese toimetulekus ka \u00fcmbritsevast keskkonnast. Samad erip\u00e4rad v\u00f5ivad \u00fches olukorras elu h\u00e4irida, teises aga vaevu avalduda. Pealegi esineb t\u00e4helepanematust, rahutust ja impulsiivsust inimestel erineval m\u00e4\u00e4ral ning tunnuste p\u00f5hjal ei joonistu v\u00e4lja selget piiri, mis lahutaks ATH-ga inimesed \u00fclej\u00e4\u00e4nutest.<\/p>\n<p>&#8220;Me ei r\u00e4\u00e4gi siin ju mingist looduse poolt antud ATH-nimelisest kastist. K\u00fcsimus on skaalas ning h\u00e4iret hakatakse diagnoosima siis, kui miski inimest h\u00e4irib,&#8221; selgitas Kelli Lehto.<\/p>\n<p>Ka \u00fche ja sama inimese puhul v\u00f5ib ATH kulg aastate jooksul m\u00e4rgatavalt muutuda. 1994. aastal alanud USA ja Kanada <a href=\"https:\/\/psychiatryonline.org\/doi\/10.1176\/appi.ajp.2021.21010032\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">pikiuuringus<\/a> j\u00e4lgisid teadlased 558 lapsena ATH diagnoosi saanud inimeste k\u00e4ek\u00e4iku t\u00e4iskasvanueani. 2022. aastal avaldatud anal\u00fc\u00fcsist selgus, et osalejaist ligi kahel kolmandikul vaheldusid raskemad perioodid aegadega, mil s\u00fcmptomid v\u00e4hemalt osaliselt taandusid. P\u00fcsivalt kadusid need umbes \u00fcheksal protsendil uurimisalustest.<\/p>\n<p>Mis nende muutuste taga on, \u00fcheselt ei selgu. Nii Jaanus Harro kui ka Kelli Lehto juhtisid t\u00e4helepanu, et olulist rolli v\u00f5ib m\u00e4ngida t\u00e4iskasvanuks saamisega laienev v\u00f5imalus oma elu ise kujundada. &#8220;Tihtipeale \u00f6eldakse, et lapsed kasvavad ATH-st v\u00e4lja, aga tegelikult nad lihtsalt kohanevad. P\u00e4rast kooli l\u00f5petamist saavad nad valida ameti, mis sobib nende joonte v\u00f5i huvidega, ning nad ei pea enam olema terve p\u00e4eva 25 teise lapsega \u00fches ruumis kinni,&#8221; selgitas Lehto.<\/p>\n<p>&#8220;Mirt, 26<\/p>\n<p>Lapsena olin v\u00e4ga aktiivne. Tegelesin korraga paljude asjadega, energiat jagus ning koolis l\u00e4ks h\u00e4sti. L\u00f5in aga juba varakult endale oma s\u00fcsteemid, mis aitasid tegemisi korraldada ja kohustustega toime tulla. T\u00e4nu neile sain pikalt hakkama ning ATH-ga seotud raskused ei paistnud heade tulemuste tagant kuigi h\u00e4sti v\u00e4lja. Taustal muidugi oli h\u00e4ire tajutav. Neurootilisus tegi suhted m\u00f5neti keeruliseks. Vanaema \u00fctles ikka, et kuni ma maja maha ei p\u00f5leta, on k\u00f5ik h\u00e4sti.\u00a0<\/p>\n<p>Muutus tuli kooliastme vahetudes. Senised harjumused ja toimetulekuv\u00f5tted ei t\u00f6\u00f6tanud enam sama h\u00e4sti. Enam ei saanud m\u00e4ngeldes elust l\u00e4bi libiseda ja pidin tohutut vaeva n\u00e4gema, et leida enda jaoks t\u00f6\u00f6tavad strateegiad. Selline \u00fcsna klassikaline &#8220;tublist t\u00fcdrukust l\u00e4bip\u00f5lenud naiseks&#8221; lugu. Perfektsionism muutus halvavaks. L\u00f5puks viis see l\u00e4bip\u00f5lemiseni.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd olen v\u00e4sinud ja \u00e4rev. Enda k\u00e4ttev\u00f5tmine ja tegutsemine n\u00f5uavad vaeva ja ravimeid. M\u00f5tlen hirmuga, mis saab siis kui mu amfetamiinip\u00f5hised rohud samuti enam ei t\u00f6\u00f6ta ning k\u00f5ik v\u00f5imalikud kraadid, mis teha saab, k\u00e4es on. Mis mu elule siis struktuuri annab ning tubli ja targa t\u00fcdruku kuvandist kinni aitab hoida?<\/p>\n<p>Naisena tunnen ka seda, kuidas hormoonide k\u00f5ikumine mu ATH-d m\u00f5jutab. Sellele seosele viitavad j\u00e4rjest enam ka uuringud. Iga kahe n\u00e4dala tagant ei m\u00f5ju ravimid piisavalt t\u00f5husalt, unustan rohkem ja m\u00f5te on h\u00e4gusem. Pean suuremat pingutust n\u00f5udvaid tegevusi selle j\u00e4rgi ajastama.<\/p>\n<p>\u00dchiskond on piiri ka varem nihutanud<\/p>\n<p>Rahutud ja hajameelsed inimesed elasid meie seas ammu enne ATH diagnoosi. Juba 1798. aastal kirjeldas Londonis tegutsenud \u0160oti arst Alexander Crichton inimesi, kelle n\u00e4rvid reageerisid v\u00e4listele \u00e4rritajatele sedav\u00f5rd tugevalt, et neil oli raske t\u00e4helepanu \u00fchel asjal hoida. Crichtonile valmistas eelk\u00f5ige muret n\u00e4htuse m\u00f5ju \u00f5ppimisele, sest kirjeldatud lapsed ei suutnud koolitundides keskenduda.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Ps\u00fchhiaatriat t\u00e4nap\u00e4evases m\u00f5istes ei eksisteerinud, aga arstid hakkasid m\u00e4rkama, et m\u00f5nda asja v\u00f5iks pidada n\u00e4rvis\u00fcsteemi h\u00e4ireks. Varem tegelesid kergemate juhtumitega vaimulikud ja raskematega juristid.&#8221;<br \/>\u2013 Jaanus Harro<\/p>\n<p>Jaanus Harro s\u00f5nul oli Crichton \u00fcks esimestest, kes kirjeldas t\u00e4nap\u00e4evase ATH-le omaseid raskusi \u00e4ratuntaval kujul. Tollal suhtuti nende kulgu aga teisiti. &#8220;T\u00f5si, ta m\u00e4rkis sealjuures ka \u00e4ra, et \u00f5nneks l\u00e4heb see h\u00e4ire enamasti ise m\u00f6\u00f6da,&#8221; selgitas Harro. T\u00f5husat ravi niisugustele raskustele tol ajal veel ei tuntud.<\/p>\n<p>Ligi pool sajandit hiljem j\u00f5udsid sarnased k\u00e4itumismustrid lasteraamatu lehek\u00fclgedele. Saksa arst Heinrich Hoffmann avaldas 1845. aastal pildiraamatu, mis on eesti keeles tuntud &#8220;Kolumatsi&#8221; nime all. Eesti ATH liidu juhatuse liikme Tanel Peetsi hinnangul kubiseb raamat tegelastest, kelle k\u00e4itumises v\u00f5ib \u00e4ra tunda moodsa ATH jooni. &#8220;Seal on lood n\u00e4iteks Taavet Taevakiikrist ja need k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad tegelikult ATH-ga lastest. Taavet on siis poiss, kes k\u00f5nnib ringi, pilk alatasa taevas, ega m\u00e4rka, mis tema jalge ees toimub,&#8221; selgitas ta.\u00a0<\/p>\n<p>P\u00f6\u00f6rdeline s\u00fcndmus saabus 1930. aastate l\u00f5pus, kui ameerika ps\u00fchhiaater Charles <a href=\"https:\/\/psychiatryonline.org\/doi\/10.1176\/ajp.94.3.577\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Bradley<\/a> manustas 30 k\u00e4itumisraskustega lapsele n\u00e4dala jooksul amfetamiinil p\u00f5hinevat ravimpreparaati bensedriini. \u00d5petajate hinnangul kasvas neist umbes pooltel seepeale nii \u00f5ppeedukus kui ka huvi koolit\u00f6\u00f6de vastu. N\u00f5nda avastatigi stimulantide ravitoime juba aastak\u00fcmneid enne t\u00e4nap\u00e4evast ATH diagnoosi.<\/p>\n<p>Sputnik muutis ootusi<\/p>\n<p>Ent selleks, et rahutust ja hajameelsust hakataks k\u00e4sitlema meditsiinilise probleemina, pidid muutuma ka \u00fchiskonna ootused. ATH ajalugu uurinud Strathclyde&#8217;i \u00fclikooli professori Matthew Smithi s\u00f5nul hindas \u00fchiskond enne teist maailmas\u00f5da eelk\u00f5ige tugevaid, vastupidavaid ja tegusaid inimesi ning lastespetsialistidele valmistasid muret hoopis teistsugused tunnused. &#8220;Nende t\u00e4helepanu p\u00fc\u00fcdsid eelk\u00f5ige h\u00e4belikud, endasset\u00f5mbunud, neurootilised, f\u00fc\u00fcsiliselt passiivsed ja liiga agarad \u00f5ppijad \u2013 ehk h\u00fcperaktiivse lapse t\u00e4ielikud vastandid,&#8221; kirjeldas ta.\u00a0<\/p>\n<p>P\u00e4rast s\u00f5da kasvasid aga n\u00f5udmised nii koolis kui ka t\u00f6\u00f6l. &#8220;\u00dchiskond vajas \u00f5pilasi ja t\u00f6\u00f6tajaid, kes suudaksid \u00fclesannetele keskenduda, rahulikult paigal istuda, juhiseid j\u00e4rgida ning h\u00e4id tulemusi saavutada,&#8221; selgitas Smith.<\/p>\n<p>&#8220;Enne ATH laiemat teadvustamist valmistasid lasteekspertidele muret hoopis teistsugused lapsed: h\u00e4belikud, endasset\u00f5mbunud, f\u00fc\u00fcsiliselt passiivsed ja liiga agarad \u00f5ppijad \u2013 ehk h\u00fcperaktiivse lapse t\u00e4ielikud vastandid.&#8221;<br \/>\u2013 Matthew Smith<\/p>\n<p>P\u00f6\u00f6rdepunkt saabus 1957. aastal, kui N\u00f5ukogude Liit saatis orbiidile tehiskaaslase Sputnik. Ameerika \u00dchendriikides kardeti, et riik on teadus- ja kosmosev\u00f5idujooksus maha j\u00e4\u00e4mas. Juba j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5ttis kongress vastu riigikaitselise haridusseaduse, millega hakati senisest suuremat t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama matemaatikale, loodusteadustele ja v\u00f5\u00f5rkeeltele.<\/p>\n<p>Lisaks v\u00f5imaldas seadus Smithi s\u00f5nul palgata tuhandeid \u00f5ppen\u00f5ustajaid, kelle \u00fclesanne oli v\u00e4lja selgitada, millised \u00f5pilased \u00f5ppet\u00f6\u00f6s maha j\u00e4\u00e4vad. Nii sattusid senisest enam t\u00e4helepanu alla ka rahutud, impulsiivsed ja keskendumisraskustega lapsed, kelle k\u00e4itumist hakati kooli uute ootuste taustal j\u00e4rjest rohkem taunima.<\/p>\n<p>Ameerika ps\u00fchhiaatrite diagnoosik\u00e4siraamatusse j\u00f5udis t\u00e4nap\u00e4evase ATH eelk\u00e4ija 1968. aastal, toona &#8220;laste h\u00fcperkineetilise reaktsiooni&#8221; nime all. Esialgu peeti selle peas\u00fcmptomiks \u00fcliaktiivsust. 1980. aastal t\u00f5usis esile ka t\u00e4helepanematus ja kasutusele v\u00f5eti nimetus ADD. T\u00e4nap\u00e4evane ingliskeelne ADHD tuli k\u00e4ibele 1987. aastal.<\/p>\n<p>Koolidele ja \u00f5pilastele seatud n\u00f5udmiste k\u00f5rval m\u00f5jutasid ATH diagnoosi kujunemist Smithi hinnangul veel kaks arengut. Esiteks muutus laste igap\u00e4evaelu. Nad liikusid v\u00e4hem \u00f5ues, t\u00e4rkas ekraanikultuur ning \u00fcmber hinnati kasvatusp\u00f5him\u00f5tted. Lisaks hakkasid ravimifirmad aktiivsemalt turundama nii ATH ravimeid kui ka arusaama h\u00e4irest endast. Paralleelselt suhtus \u00fchiskond ps\u00fchhiaatrilistesse ravimitesse j\u00e4rjest soosivamalt ning ka arstid kirjutasid neid \u00fcha julgemalt v\u00e4lja.<\/p>\n<p>\u00dchiskondlikele muutustele r\u00f5hku pannuna ei v\u00e4ida Smith siiski, et ATH-l puuduks kehaline alus. Rahutus, impulsiivsus ja t\u00e4helepanematus v\u00f5ivad inimese elu t\u00f5siselt h\u00e4irida. Ajas nihkub aga \u00fchiskondlik arusaam sellest, millal hakatakse teatud k\u00e4itumismustreid pidama meditsiinilist sekkumist n\u00f5udvaks h\u00e4ireks. &#8220;Ometi t\u00f5mbab just \u00fchiskond piiri normaalse ja ebanormaalse vahele. Seega on iga h\u00e4ire osaliselt sotsiaalselt konstrueeritud,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3882463\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3882463h87adt24.png\"\/>Matthew Smith. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n<p>Ala- ja \u00fclediagnoosimine k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es<\/p>\n<p>Smithi kirjeldatud ajalugu ilmestab, kuidas m\u00f5jutasid \u00fchiskondlikud muutused seda, millist k\u00e4itumist \u00fcle\u00fcldse probleemiks peetakse. T\u00e4nap\u00e4eval on ATH muutunud m\u00e4rksa tuntumaks, muu hulgas t\u00e4nu internetile ja neuroerinevuste liikumisele. Professori hinnangul on ka sellel oma varjuk\u00fclg: &#8220;Kuigi laiemas pildis on see positiivne areng, soodustab see paratamatult ka selliste k\u00e4itumisviiside patologiseerimist, mis varem mahtusid igati &#8220;normaalsuse&#8221; piiridesse.&#8221;\u00a0<\/p>\n<p>Internetis levivad s\u00fcmptomikirjeldused ja kogemuslood v\u00f5ivad aidata inimestel oma raskustele seletusi leida, kuid \u00e4rgitada neid ka \u00fcleliia agaralt enesel ATH-d n\u00e4idustama.<\/p>\n<p>Ove Liis Mahhovi s\u00f5nul v\u00f5ib inimene ATH s\u00fcmptomite nimekirja lugedes n\u00e4iteks tunda, et on l\u00f5puks leidnud oma raskustele seletuse. Kui sellele lisanduvad teiste inimeste lood edukast ravist, v\u00f5ivad ootused kasvada v\u00e4ga suureks. &#8220;Kui ta loeb lisaks neli-viis kogemuslugu, kus teiste inimeste elu on sama s\u00fcmptomite komplektiga ravi saades sajaprotsendiliselt muutunud, siis loomulikult tahaks ta ise ka sellist ravi, mis teeb k\u00f5ik korda,&#8221; kirjeldas arst.<\/p>\n<p>&#8220;Kuna ATH-st nii palju r\u00e4\u00e4gitakse, on hakanud tekkima m\u00f5ningast enese \u00fclediagnoosimist. Sageli on rahutu inimene oma diagnoosis sedav\u00f5rd veendunud, et ei taha arsti teistsugust hinnangut isegi mitte kuulda.&#8221; <br \/>\u2013 Tanel Peets<\/p>\n<p>Sama suundumust on m\u00e4rganud Eesti ATH liidu juhatuse liige Tanel Peets: &#8220;See pole k\u00fcll populaarne seisukoht, aga mulle tundub, et kuna ATH-st nii palju r\u00e4\u00e4gitakse, on hakanud tekkima m\u00f5ningast enese \u00fclediagnoosimist.&#8221; Tema kogemuses j\u00f5uab see \u00fcha sagedamini punkti, kus rahutu inimene on oma diagnoosis sedav\u00f5rd veendunud, et ei taha arsti teistsugust hinnangut isegi mitte kuulda.\u00a0<\/p>\n<p>\u00dclediagnoosimisest r\u00e4\u00e4kides soovitab Kelli Lehto aga arvestada, miks inimesed \u00fcldse arsti juurde p\u00f6\u00f6rduvad. &#8220;Need inimesed on ju oma muredega l\u00f5puks arsti juurde j\u00f5udnud. J\u00e4relikult neil kindlasti mingisugused toimetulekuraskused esinevad,&#8221; r\u00f5hutas ta. ATH-kahtlus v\u00f5ib osutuda k\u00fcll ekslikuks, kuid see ei t\u00e4henda, et inimene ei vajaks abi.<\/p>\n<p>Samas leidub neid, kelle ATH-d ei tunta \u00e4ra ka p\u00e4rast aastaid m\u00f6\u00f6da arstide uksetaguseid kolistamist. Ove Liis Mahhov t\u00f5i n\u00e4itena patsiendid, kelle t\u00e4helepanuraskustele on lisandunud depressioon. &#8220;N\u00e4iteks on inimesi, kellel on tekkinud ka depressioon ja keda on ravitud nelja-viie erineva antidepressandiga, aga miski ei t\u00f6\u00f6ta. Seda seet\u00f5ttu, et tema probleemide algp\u00f5hjus on v\u00f5imetus s\u00fcveneda,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p>Teinekord j\u00e4\u00e4vad s\u00fcmptomid m\u00e4rkamata seet\u00f5ttu, et inimene tuleb raskustest hoolimata v\u00e4liselt toime. Mahhovi hinnangul puudutav see eesk\u00e4tt keskmisest vaimselt v\u00f5imekamaid inimesi. &#8220;Nad suudavad end l\u00fchikeseks ajaks kokku v\u00f5tta, nii et keegi otseselt probleemi ei m\u00e4rka, aga see tuleb neile endale tegelikult tohutu pingutuse arvelt,&#8221; selgitas ps\u00fchhiaater.\u00a0<\/p>\n<p>M\u00f5nikord j\u00f5utaksegi ATH-kahtluseni alles aastak\u00fcmneid hiljem. Peetsi s\u00f5nul p\u00f6\u00f6rduvad liidu poole sageli n\u00e4iteks just 40-aastased naised, kes otsivad spetsialisti, kes oskaks h\u00e4iret \u00e4ra tunda v\u00e4liselt edukatel inimestel. Kelli Lehto hinnangul on see kahjuks loomulik, kuna t\u00fcdrukutel j\u00e4\u00e4b ATH lapsep\u00f5lves sagedamini m\u00e4rkamata.<\/p>\n<p>&#8220;Lastel v\u00e4ljendub ATH poistel enamasti h\u00fcperaktiivsusena, mis torkab klassiruumis silma, ja seet\u00f5ttu m\u00e4rgati neid varem rohkem kui t\u00fcdrukuid. T\u00fcdrukutel esinevad pigem keskendumisraskused ja t\u00e4helepanu hajumine,&#8221; selgitas ta.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3882454\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3882454hc98et24.png\"\/>Tanel Peets. Autor\/allikas: Erakogu<\/p>\n<p>Diagnoos kui kergendus ja koorem<\/p>\n<p>Aastaid oma raskustele seletust otsinud inimesele v\u00f5ib ATH diagnoos tuua suure kergenduse, kuid diagnoos ei m\u00f5juta \u00fcksnes ravi. See v\u00f5ib muuta ka inimese arusaama iseendast ja seda, kuidas teised temasse suhtuvad.<\/p>\n<p>Seda, kui vastuoluline see m\u00f5ju olla v\u00f5ib, k\u00e4sitlesid Austraalia teadlased 2021. aastal ajakirjas JAMA Network Open avaldatud <a href=\"https:\/\/jamanetwork.com\/journals\/jamanetworkopen\/fullarticle\/2778451\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">\u00fclevaates<\/a>. Seal uuritud teadust\u00f6\u00f6de p\u00f5hjal v\u00f5ib ATH diagnoos tuua inimesele ja tema l\u00e4hedastele kergendust, aidata raskusi paremini m\u00f5ista, v\u00e4hendada s\u00fc\u00fctunnet ning h\u00f5lbustada abi saamist.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Vaimse tervise probleemid ei tohiks s\u00f5ltuda poliitilisest ilmavaatest. Me peame \u00fchiskonnas aru saama, et ATH ei ole mingi liberaalide h\u00e4da \u2013 see v\u00f5ib olla nii EKRE kui ka sotside valijal.&#8221;<br \/>\u2013 Tanel Peets<\/p>\n<p>Samas v\u00f5ib diagnoos l\u00fc\u00fca k\u00fclge ka h\u00e4bim\u00e4rgi. Lisaks, kui m\u00f5ista ATH-d pelgalt bioloogilise seisundina, v\u00f5ib tekkida inimesel tunne, et ta ei saagi oma olukorda enam kuigi palju parandada. Ise\u00e4ranis v\u00e4he teatakse diagnoosi pikaajalisest kasust ja kahjust nende laste puhul, kelle ATH s\u00fcmptomid on leebemad.\u00a0<\/p>\n<p>H\u00e4bim\u00e4rgistamise ohtu n\u00e4eb ka Tanel Peets. Tema hinnangul s\u00f5ltuvad vaimse tervise probleemidega seotud eelarvamused tihti inimeste maailmavaatest ja v\u00f5ivad seel\u00e4bi takistada abi otsimist. &#8220;Vaimse tervise probleemid ei tohiks s\u00f5ltuda poliitilisest ilmavaatest. Me peame \u00fchiskonnas aru saama, et ATH ei ole mingi liberaalide h\u00e4da. See v\u00f5ib olla nii EKRE kui ka sotside valijal,&#8221; r\u00f5hutas ta.<\/p>\n<p>&#8220;Margus, 35<\/p>\n<p>Lapsena m\u00e4rgati minu elavat kujutlusv\u00f5imet ja kiiret m\u00f5ttelendu, kuid mitte ATH-d. H\u00e4iret seostati toona pigem ringikargamise ja halbade hinnetega. Kui laps \u00f5pib viitele ja suudab pingis paigal p\u00fcsida, on k\u00f5ik justkui h\u00e4sti.<\/p>\n<p>Aastaid kahtlustasin endal autismi, kuid see ei seletanud p\u00e4ris k\u00f5ike. Sain \u00fcllatavalt h\u00e4sti l\u00e4bi ATH-ga inimestega ja nii hakkas idanema uus kahtlus. Varem olin proovinud antidepressante ja l\u00fchikest aega Xanaxi t\u00fc\u00fcpi rahusteid, kuid k\u00f5rvaltoimed kaalusid kasu pigem \u00fcles.<\/p>\n<p>Diagnoosini j\u00f5udmine n\u00f5udis raha ja sihikindlust. Vastuv\u00f5tud olid kallid, j\u00e4rjekorrad pikad ning lauset &#8220;hetkel me uusi patsiente vastu ei v\u00f5ta&#8221; kuulsin tubli poolsada korda. ATH ja autismi koosesinemisest polnud kuulnud isegi suurem osa ps\u00fchholoogidest, kelle juures k\u00e4isin. Kui oleksin s\u00fcndinud kasv\u00f5i 10 aastat varem, poleks ma vast kunagi diagnoosini j\u00f5udnud.<\/p>\n<p>Diagnoos andis mulle raamistiku, mille abil oma raskusi m\u00f5testada. Suurima muutuse t\u00f5id siiski sellele j\u00e4rgnenud stimulantravimid. Need ei toimi k\u00fcll laitmatult, kuid on mu elukvaliteeti h\u00fcppeliselt parandanud.<\/p>\n<p>Ravim aitab, kuid ei lahenda k\u00f5ike<\/p>\n<p>Margusele andis ATH diagnoos v\u00f5imaluse oma raskusi paremini m\u00f5ista, kuid k\u00f5ige suurema muutuse t\u00f5i sellele j\u00e4rgnenud ravimravi. ATH ravimite l\u00fchiajalist m\u00f5ju on ka teaduses p\u00f5hjalikult uuritud.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks koondasid teadlased 2018. aastal ajakirjas The Lancet Psychiatry avaldatud <a href=\"https:\/\/www.thelancet.com\/journals\/lanpsy\/article\/PIIS2215-0366(18)30269-4\/fulltext\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">\u00fclevaates<\/a> kokku 133 ravimiuuringu tulemused. Nende p\u00f5hjal pidasid autorid laste puhul sobivaimaks esmavalikuks met\u00fc\u00fclfenidaati ja t\u00e4iskasvanutel amfetamiinip\u00f5hiseid ravimeid. M\u00f5lemad leevendasid ATH p\u00f5his\u00fcmptomeid, ehkki ravimite toime ja talutavus erineb inimeseti.<\/p>\n<p>&#8220;Lihtsalt meie \u00fchiskonnas on nii, et kui ravimil on s\u00f5na &#8216;amfetamiin&#8217; sees, siis kohe ehmatatakse \u00e4ra. Ma tean ise ka konkreetseid arste, kes n\u00e4iteks ei kirjuta p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4lja l\u00fchitoimelist deksamfetamiini.&#8221;<br \/>\u2013 Tanel Peets<\/p>\n<p>Ometi tekitab juba s\u00f5na &#8220;amfetamiin&#8221; paljudes k\u00f5hklusi. Tanel Peetsi s\u00f5nul on ATH ravimite \u00fchiskondlik kuvand v\u00e4ga suur probleem ning harvad pole juhud, kui see m\u00f5jutab ka arsti valmisolekut stimulante v\u00e4lja kirjutada. &#8220;Lihtsalt meie \u00fchiskonnas on nii, et kui ravimil on s\u00f5na &#8220;amfetamiin&#8221; sees, siis kohe ehmatatakse \u00e4ra. Ma tean ise ka konkreetseid arste, kes n\u00e4iteks ei kirjuta p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00e4lja l\u00fchitoimelist deksamfetamiini, mida patsient p\u00e4eva teises pooles lisaravimina vajab,&#8221; selgitas ta.\u00a0<\/p>\n<p>Ehkki ravimi v\u00e4ljakirjutamisel tuleb arvestada v\u00f5imalike k\u00f5rvaltoimetega, pole arsti j\u00e4relvalve all kasutatavat retseptiravimit \u00fchestki otsast kohane k\u00f5rvutada kontrollimatu uimastitarvitamisega. Kelli Lehto s\u00f5nul tuleb siiski meeles pidada, et stimulantidega kaasnevad omad terviseriskid. N\u00e4iteks v\u00f5ivad need t\u00f5sta verer\u00f5hku ja kiirendada pulssi, mist\u00f5ttu n\u00f5uab ravi erilist ettevaatust neilt, kellel on juba k\u00f5rge verer\u00f5hk v\u00f5i s\u00fcdamehaigus.<\/p>\n<p>Ove Liis Mahhov l\u00e4htub raviotsust tehes sellest, kui t\u00f5siselt h\u00e4irib ATH lapse igap\u00e4evaelu. Ravimit kaalub ta eesk\u00e4tt siis, kui keskkonna kohandamisest enam ei piisa ja raskused hakkavad kahjustama lapse enesetunnet, toimetulekut v\u00f5i suhteid. N\u00e4iteks v\u00f5ib laps tunda end pideva eba\u00f5nnestujana, sest peab teistega sammu pidamiseks m\u00e4rksa rohkem pingutama. &#8220;Ta on p\u00e4rast kooli surmv\u00e4sinud ja trennimineku asemel peab ta koos vanemaga istuma ja tegema kolm tundi koolit\u00f6id, milleks teistel kuluks pool tundi,&#8221; selgitas Mahhov.<\/p>\n<p>&#8220;Me ei ravi ju \u00f5pitulemusi, vaid seda, et laps tuleks h\u00e4sti toime, oleks \u00f5nnelik ning rahul oma kooli- ja kodukeskkonnaga.&#8221;<br \/>\u2013 Ove Liis Mahhov<\/p>\n<p>Ravim v\u00f5ib aidata lapsel tunnis paremini kaasa teha, v\u00e4hem v\u00e4sida ja v\u00e4ltida konflikte kaaslastega. &#8220;Me ei ravi ju \u00f5pitulemusi, vaid seda, et laps tuleks h\u00e4sti toime, oleks \u00f5nnelik ning rahul oma kooli- ja kodukeskkonnaga,&#8221; r\u00f5hutas Mahhov.<\/p>\n<p>Isegi kui ps\u00fchhiaatrid sobiva ravimi leiavad, ei pruugi see olla k\u00e4ttesaadav. Peetsi s\u00f5nul aitas Eesti ATH liidu huvikaitset\u00f6\u00f6 k\u00fcll kaasa ravimite soodustuste laiendamisele, kuid m\u00f5ned ravimid on endiselt kallid. N\u00e4iteks tarvitab tema l\u00e4hedane teise valiku ravimit guanfatsiini, mida Peets k\u00e4ib ostmas Soomest, kus see on rohkem kui kaks korda soodsam.\u00a0<\/p>\n<p>Kui ravimite l\u00fchiajaline toime on juba h\u00e4sti t\u00f5endatud, on pikaajalist kasu keerulisem hinnata. N\u00e4iteks v\u00e4henesid 1990. aastatel alanud USA MTA-<a href=\"https:\/\/www.jaacap.org\/article\/S0890-8567(09)61550-1\/abstract\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uuringus<\/a> ravimravi saanud laste s\u00fcmptomid k\u00fcll esialgu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt, kuid kolme aasta m\u00f6\u00f6dudes polnud eri ravir\u00fchmade tulemuste vahel enam olulist erinevust. Mahhovi s\u00f5nul ei saa sellest siiski j\u00e4reldada, et pikaajalisest ravist pole kasu, sest uuringu jooksul muutis osa osalejaid raviskeemi v\u00f5i sootuks lahkus uuringust.<\/p>\n<p>Ravimite k\u00f5rval j\u00e4\u00e4b t\u00e4htsaks keskkond. Mahhovi s\u00f5nul vajavad ATH-ga lapsed sageli \u00f5pperuumi, kus on v\u00e4hem segajaid; v\u00e4iksemateks osadeks jagatud \u00fclesandeid ja \u00f5petajat, kes aitab hajunud t\u00e4helepanu s\u00f5bralikult tagasi suunata. Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib Kelli Lehto s\u00f5nul ka t\u00e4iskasvanute t\u00f6\u00f6keskkonnas. N\u00e4iteks ei pruugi k\u00f5igile ATH-ga inimestele sobida avatud kontorid, kus keskendumist segavad pidev sagin ja liikumine. Ent t\u00e4helepanu hajutavad ka lakkamatult saabuvad s\u00f5numid, e-kirjad ja ootus neile \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt vastata. &#8220;See on v\u00e4ga hea kasvulava t\u00e4helepanuprobleemide tekkimiseks,&#8221; m\u00e4rkis Lehto.<\/p>\n<p>Seejuures pole eksperdid \u00fchel meelel, millal peaks abi otsima ravimitest ja millal v\u00f5iks muuta keskkonda. Matthew Smith leidis, et &#8220;diagnoos ja ravimid peaksid olema viimane, mitte esimene \u00f5lek\u00f5rs&#8221;. Tema hinnangul tuleks esmalt vaadata \u00fcle inimese toitumine, liikumisharjumused, kasvatusv\u00f5tted ja kokkupuude loodusega. Teinekord tuleks tema s\u00f5nul anda lapsele lihtsalt aega omas tempos areneda.<\/p>\n<p>Peets r\u00f5hutas seevastu, et ATH-ga inimese raskused ei kao pelgalt uneharjumusi parandades v\u00f5i nutiseadmete kasutamist piirates kuhugi. Hoopis ravimid v\u00f5ivad olla vajalik eeldus, et inimene suudaks teraapiast kasu saada. Mahhovi s\u00f5nul tulebki ravi ja kohanduste vajadust hinnata iga inimese puhul eraldi.<\/p>\n<p>\u00dche testi asemel otsitakse mustrit<\/p>\n<p>Kuigi ATH-d diagnoositakse praegu endiselt l\u00e4htudes inimese s\u00fcmptomitest ja toimetulekuraskustest, p\u00fc\u00fcavad teadlased leida viise, kuidas seda t\u00e4psemaks muuta.<\/p>\n<p>Kelli Lehto uurimisr\u00fchm kasutab Eesti geenivaramu andmeid, et selgitada v\u00e4lja, millised t\u00e4helepanu- ja toimetulekuraskused on seotud ATH geneetilise eelsoodumusega k\u00f5ige tugevamalt. Nende teadmiste p\u00f5hjal loodavad nad koostada senisest t\u00e4psemad k\u00fcsimustikud, mis aitaksid arstidel ATH-d teistest keskendumisraskustest eristada, ilma et patsiendilt oleks vaja v\u00f5tta geeniproov.<\/p>\n<p>Jaanus Harro n\u00e4eb v\u00f5imalust, et tulevikus v\u00f5iks ATH diagnoosimisel abi olla ajukuvast. Selleks annab lootust ravimite toime: kuigi ATH kujunemises m\u00e4ngivad rolli paljud geenid ja keskkonnategurid, m\u00f5jutavad ravimid dopamiini v\u00f5i noradrenaliini \u00fclekannet. Harro hinnangul viitab see v\u00f5imalusele, et erinevate geenide ja keskkonnategurite m\u00f5ju taandub ajus \u00fchistele bioloogilistele mehhanismidele, mida v\u00f5iks tulevikus m\u00f5\u00f5ta. T\u00e4nased elava inimaju uurimiseks sobivad meetodid pole lihtsalt veel k\u00fcllalt head, et diagnoosi aluseid n\u00f5nda kindlaks teha.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;ATH arengulugu t\u00f5estab, et \u00fchiskonnal on hiiglaslik roll otsustamises, milline k\u00e4itumine on normaalne ja milline mitte.&#8221; <br \/>\u2013 Matthew Smith<\/p>\n<p>Ent isegi t\u00e4psemad diagnoosimisvahendid j\u00e4tavad lahtiseks k\u00fcsimuse, kust jookseb piir inimliku erip\u00e4ra ja h\u00e4ire vahel. Smithi s\u00f5nul t\u00f5mbab selle piiri \u00fchiskond, l\u00e4htudes sellest, millist k\u00e4itumist ja toimetulekut inimestelt oodatakse. &#8220;ATH arengulugu t\u00f5estab, et \u00fchiskonnal on hiiglaslik roll otsustamises, milline k\u00e4itumine on normaalne ja milline mitte. Normaalsuse piiride \u00fcle kauplemine on l\u00e4binisti inimlik protsess \u2013 k\u00e4itumis-, ps\u00fchhiaatrilised ja neuroarenguh\u00e4ired ei teki ega eksisteeri vaakumis. Nende teemade \u00fcle peetakse tuliseid vaidlusi ning valitud suund s\u00f5ltub lihtsalt inimeste kokkulepetest,&#8221; selgitas ta.\u00a0<\/p>\n<p>Seniks j\u00e4\u00e4b diagnoosi piir s\u00f5ltuma sellest, milliseid raskusi inimene kogeb ja kui palju need tema elu h\u00e4irivad. &#8220;Mingil m\u00e4\u00e4ral t\u00f5mbab piiri inimene ise l\u00e4bi oma valikute. See aga t\u00e4hendab ka, et kui inimesel l\u00f5puks on ikkagi probleem, siis on see p\u00e4ris probleem,&#8221; v\u00f5ttis Harro teema kokku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli ps\u00fchhof\u00fcsioloogia professor Jaanus Harro tegi t\u00e4navu aasta algul naljaga pooleks \u00fches seminaris v\u00e4ikese katse. Ta palus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":318643,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[286,3840,34364,4604,3839,71520,26,27,2239,16684,37,33,35,34,36,31,32,51199,1863,21379,22288,21,55495,66914,28,29,117200,2538,74230,19,102931,25,12424,296,559,117199,117201,117198,2424,308,23,24,22,20,4213,30],"class_list":["post-318642","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-ajalugu","tag-aktiivsus-ja-tahelepanuhaire","tag-amfetamiin","tag-arstid","tag-ath","tag-ath-ravi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-depressioon","tag-diagnoosimine","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geen","tag-geenid","tag-haigused","tag-haired","tag-headlines","tag-jaanus-harro","tag-kelli-lehto","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-matthew-smith","tag-meditsiin","tag-neuroerinevus","tag-news","tag-ove-liis-mahhov","tag-populaarseimad-lood","tag-psuhhiaatria","tag-psuhholoogia","tag-ravi","tag-stimulandid","tag-strathclydei-ulikool","tag-tanel-peets","tag-tartu-ulikool","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/318642","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=318642"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/318642\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/318643"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=318642"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=318642"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=318642"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}