{"id":318810,"date":"2026-11-14T13:36:07","date_gmt":"2026-11-14T13:36:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/318810\/"},"modified":"2026-11-14T13:36:07","modified_gmt":"2026-11-14T13:36:07","slug":"erm-tahab-uut-vundamenti-seadust-mitte-betooni-intervjuu-laura-kipperiga-muuseumid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/318810\/","title":{"rendered":"ERM tahab uut vundamenti: seadust, mitte betooni. Intervjuu Laura Kipperiga | Muuseumid"},"content":{"rendered":"<p>Umbes aasta eest algatasid teekonna, millel ollakse n\u00fc\u00fcd niikaugel, et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) \u00f5igusliku staatuse muutmise seaduse eeln\u00f5u on k\u00e4inud \u00e4ra ametkondlikul koosk\u00f5lastusringil. Miks oli see algatus \u00fcldse vajalik? Kui ERM saab ava\u00f5igusliku staatuse, siis mida sisulist saab rohkem, paremini, teisiti teha kui senises \u00f5iguslikus vormis? Mis paremaks l\u00e4heb?<\/p>\n<p>Taustaks on muuseumireform, mis on muuseumivaldkonnas kestnud ligi paark\u00fcmmend aastat ja ka kehtivas koalitsioonilepingus on kenasti kirjas punkt, et muuseumireform tuleb l\u00f5petada. Seni on \u00f5iguslikult reformimata veel kaks muuseumi: ERM ja Palamuse muuseum. M\u00f5te tuli kultuuriministeeriumi k\u00fcsimusena, et mida me siis n\u00fc\u00fcd teeme. Varasemate kokkulepete j\u00e4rgi pidanuks ERM j\u00e4\u00e4ma riigiasutuseks, aga n\u00fc\u00fcdseks on sihtasutuste mudel end muuseumide ja laiemalt kultuuri\u00adasutuse juhtimisel end piisavalt t\u00f5estanud ja hallatavaks riigiasutuseks j\u00e4\u00e4mine ei olnud enam variant. Muuseumile tuli ette\u00adpanek, kas j\u00e4tkata sihtasutuse v\u00f5i ava\u00f5iguslikuna, ministeeriumi eelistusena sihtasutusena, ja see motiveeris ERMi ka m\u00f5tlema, sest ega ju seni igal hommikul t\u00f6\u00f6le tulles keegi m\u00f5elnud, et mis meist k\u00fcll saab. Algatus tuli riigilt kui muuseumi\u00adpidajalt. Muuseumile oli juba ammu selge, et sihtasutus ei ole ERMile paslik vorm. Kui ministeeriumi m\u00f5tet Hurda saalis \u00fcldkoosolekul esimest korda tutvustati ja sai k\u00fcsitud, et mida teeme, tuli vastus saalist \u00fchel h\u00e4\u00e4lel: ava\u00f5iguslik, ei mingit kahtlust!<\/p>\n<p>Kogu sihtasutusi reguleeriv seadus ei ole muud kui era\u00f5igusliku asutuse ja riigi kui asutaja suhte kokkulepe, mis tundus ERMi jaoks liiga kitsendav ja liiga lihtsalt muudetav. ERM on s\u00fcnnist saadik olnud rahva heaks tegutsev ja rahva oma. Avalik v\u00e4\u00e4rtus ja avalik m\u00f5\u00f5de on seal olnud l\u00e4bi 117 aasta pikkuse ajaloo ja seda oleks v\u00e4ga keeruline sihtasutuse mudelisse suruda. Muuseumireformi l\u00e4biv agenda on olnud efektiivsus. Me ei ole ERMis efektiivsuse vastased, aga ainult sellega kultuuri m\u00f5\u00f5ta ei ole v\u00f5imalik.<\/p>\n<p>Siis l\u00e4ks protsess lahti ja nagu seletuskirjast n\u00e4ha, on eeln\u00f5u p\u00f5hikoostajateks ametnikud. Kui palju on tulemuses muuseumi h\u00e4\u00e4lt kuulda ja n\u00e4gu n\u00e4ha?<\/p>\n<p>Igal muuseumil ei tule terve tegevusaja jooksul ette, et saab seadust koostada. Teadmist, mida t\u00e4hendab seaduse koostamine, muuseumivaldkonnas eriti ei ole. Kui seekord loodetavasti \u00f5nneliku l\u00f5puni j\u00f5uame, oleme palju targemad. Ministeerium on olnud seni hea partner, protsessi eest vedanud muuseumin\u00f5unik Marju Reismaa meie ettev\u00f5tmist toetanud, samuti minister ja riigikogu kultuurikomisjon. Palju energiat on l\u00e4inud eesm\u00e4rgi ja \u00fclesannete s\u00f5nastamise peale.<\/p>\n<p>Kui ministeeriumis arutelu algas, kerkis \u00fcles k\u00fcsimus, mida Eesti \u00f5iguses \u00fcldse t\u00e4hendab &#8220;ava\u00f5iguslik institutsioon&#8221;. Ei oleks olnud realistlik meie protsessiga seda laiemat arutelu algatada. Aga seda arutelu on siiski vaja, sest pulbitseb igas nurgas.<\/p>\n<p>Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on ava\u00f5iguslikke mitu, eesk\u00e4tt 1990ndatel loodud, kui \u00fchiskonnas valitses veendumus, et paljud haritud inimesed, kes pole k\u00fcll juristid, on v\u00f5imelised seadusi kirjutama. Praegu on teine ja mitte tingimata parem aeg, sisulise teadmise panus on v\u00f5rreldamatult v\u00e4iksem, kui kogu t\u00f6\u00f6 on ametnike teha. Aga mida sisulist uue seadusega peaks \u00e4ra lahendatama, kas eesk\u00e4tt teaduspoole mured?<\/p>\n<p>Jah, aga mitte ainult. Muuseumivaldkonnas l\u00e4heb ERMi \u00f5lule selgem vastutus kasutada teadust\u00f6\u00f6s kogutud teadmist ja seda edasi anda, samuti on t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus saanud selgemaks, mida t\u00e4hendab &#8220;avalik v\u00e4\u00e4rtus&#8221;. V\u00f5ib k\u00f5lada suure ja \u00f5\u00f5nsa s\u00f5nana, aga eks me pea selle sisustama.<\/p>\n<p>Suurem osa v\u00f5inuks ju enne selgeks saada. Eeln\u00f5us on k\u00fcll m\u00e4rgitud, et ERM asutatakse rahvusmuuseumina, ent on j\u00e4etud \u00f5igusm\u00f5istena sisustamata ja nii inimeste m\u00f5istatada, et mis see siis on \u2013 kas muuseumide peamuuseum?<\/p>\n<p>Ei, sellisena ERM end ei n\u00e4e, t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas toimub k\u00f5igi muuseumide koost\u00f6\u00f6 horisontaalpinnal. Aga laiemas v\u00f5rdluses puudub muuseumidel see, mis on n\u00e4iteks muinsuskaitses doktori\u00ad\u00f5ppe ja tugeva teadusp\u00f5hisuse kujul olemas. Miks on nii kujunenud? Paljuski pikale veninud reformide paine t\u00f5ttu, mil oleme olnud kogu valdkonnana oma organisatoorsete k\u00fcsimuste k\u00fctkes ega ole saanud m\u00f5elda, kust tulevad muuseumidesse t\u00f6\u00f6le oskustega inimesed, kes teavad, mida t\u00e4hendab olla koos kogudega ja t\u00f6\u00f6tada publikuga.<\/p>\n<p>Kas see t\u00e4hendab, et ERM tahab tulevikus senisest enam osaleda muuseumit\u00f6\u00f6tajate j\u00e4relkasvu koolitamises?<\/p>\n<p>See, et riigis oleks see teema l\u00e4bi m\u00f5eldud, on k\u00f5igi muuseumide soov ja tunnetatud vajadus. Koolitamine j\u00e4\u00e4gu ikka \u00fclikoolidele, ERM ei soovi seda ise tegema hakata, aga \u00fclikoolide seni pakutud mikrokraadide s\u00fcsteem pole piisav.<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 edendamise ees seisev p\u00f5hitakistus silotornide ajastul on, et kes annab raha, tahab ka, et selle kasutamine on tema kontrolli all. Kuna muuseumi rahastamine on kultuuri-, teaduse rahastamine aga haridus- ja teadusministeeriumi asi, ongi konflikt k\u00e4es, nagu eeln\u00f5u koosk\u00f5lastamisel ka selgeks sai. Aga k\u00f5igepealt: mis see teadus ERMis ikkagi on ja kas on ette n\u00e4ha selle laienemist museoloogiast ja etnoloogiast veel mingitesse suundadesse?<\/p>\n<p>Teadust\u00f6\u00f6 sisu muutub kogu aeg. Ei saa ette m\u00e4\u00e4rata, mida uuritakse, mis alal teadust\u00f6\u00f6d tehakse. Seaduseeln\u00f5uga on n\u00e4iteks kavas konserveerimisvaldkonna tugevdamine ja meie konservaatorid ise n\u00e4evad hulka v\u00f5imalusi, kuidas teha oma t\u00f6\u00f6d nii, et see oleks teadus. Samuti avarduvad kultuurip\u00e4randi uuringud.<\/p>\n<p>Kas organisatsioonilistes muutustes suurim ja ainus liidetav ongi konserveerimise alalt ennistuskoda Kanut, mis tuleks vaba\u00f5humuuseumi alt ERMi r\u00fcppe, aga f\u00fc\u00fcsiliselt siiski kuskile ei liiguks?<\/p>\n<p>Praegu k\u00fcll, aga t\u00f6\u00f6tingimused kitsastes vanalinna oludes, kus selleks, et mingit suurt objekti restaureerida, peab ta k\u00f5igepealt t\u00fckkideks lahti v\u00f5tma, ei ole enam aktsepteeritavad. Pole teada, kuidas minnakse edasi p\u00e4randihoidlatega.<\/p>\n<p>Aga kui kunagi minnakse, siis kas ootus on, et p\u00e4randihoidlad oleksid ERMi struktuuris?<\/p>\n<p>Jah, seadusega m\u00e4\u00e4ratakse \u00e4ra, et ERM on p\u00e4randihoidlate haldaja ja t\u00f6\u00f6 korraldaja. Millisel viisil see toimuma hakkab, peab protsessi k\u00e4igus selgeks saama. P\u00e4randihoidlad on eraldi suur teema. Mul on hea meel, et muinsuskaitseametis on selle teema tarvis eraldi t\u00f6\u00f6r\u00fchm. Tuleme ikka ja j\u00e4lle probleemi juurde tagasi, ei oota k\u00e4ed r\u00fcpes, et ehk keegi kunagi midagi \u00fctleb, vaid otsime ise lahendusi.<\/p>\n<p>Ega ju muud lahendust ei ole kui minna ja paluda parlamenti, et hoidlad pandaks riiklikult t\u00e4htsate objektide kulka nimekirja? \u00c4kki siis kunagi saab, kui valitsev hoiak teeb muud valikud v\u00e4ga ebat\u00f5en\u00e4oliseks?<\/p>\n<p>V\u00e4ga raske on lihtsalt oodata, kui p\u00e4randihoidlate rajamise teema on varsti juba kaksk\u00fcmmend aastat vana \u2013 eesk\u00e4tt inimestele m\u00f5eldes. Muidugi v\u00f5ib tuua paralleeli ERMiga, mille valmimist oodati ka seitse-kaheksa korda, juba hakati peaaegu kolima jne \u2013 ja siis algas k\u00f5ik otsast peale. Mitte et nii peakski minema, aga kannatlikku ootamist on ennegi ette tulnud ja millegip\u00e4rast h\u00e4mmastavalt k\u00f5ige rohkem kultuurivaldkonnas.<\/p>\n<p>Aga milline on \u00fcldpilt? ERMis on korralikud hoidlad. Kui kaua aga mujal veel kannatada saab, ilma et vara h\u00e4vineks?<\/p>\n<p>Muuseumide olukord on keeruline, sest hoidlate seisukord ja ruumipuudus p\u00f5hjustab nii teadlikku kui\u00a0ka mitteteadlikku enese tagasihoidmist. V\u00f5ib ju m\u00f5elda, et peaks koguma n\u00e4iteks Eestis tehtud vormeleid v\u00f5i mida tahes, aga kui ei ole neid kuskile panna, siis keskendutaksegi paratamatult v\u00e4iksemate asjade-esemete kogumisele: fotod, paberid. Aga siis, meremuuseumi koge on ehe n\u00e4ide: ta lihtsalt tuleb \u00fchel hetkel maa seest v\u00e4lja ja sul ei ole valikut. Pead ta v\u00f5tma ja kuskile panema. Ruumipuudus p\u00f5hjustab enesetsensuuri ja see on kurb, sest j\u00e4tab j\u00e4lje, mis on tuntav saja ja kahesaja aasta p\u00e4rast.<\/p>\n<p>Tulen tagasi teaduse ja liitmiste juurde: miks j\u00e4i v\u00e4lja kirjandusmuuseum, kus ju ka tehakse teadust, konserveeritakse, digiteeritakse ning elatakse valdkonnale iseloomulikus kitsikuses?<\/p>\n<p>Sellest ei ole \u00fcldse juttu olnud ja see pole ka n-\u00f6 ERMi laual, sest Tartu m\u00e4lu- ja teadusasutustega on meil pidev ja toimiv koost\u00f6\u00f6. Mulle tundub, et kirjandus\u00admuuseumiga taas\u00fchinemise aeg on praeguseks m\u00f6\u00f6das ega ole kummalgi pool aktuaalne. Ilmselt mitte ka ministeeriumis.<\/p>\n<p>Digiteerimises on muidugi toimunud omamoodi v\u00f5idurelvastumine, mis ei ole olnud m\u00f5istlik. Tegu on ju k\u00f5igest tehnoloogiaga, mille abil teha kogud k\u00e4ttesaadavaks. K\u00f5ik ei peaks endale hankima maailmaklassi skannereid, kuigi see ehk kiirendab protsessi. Aga lahendus ei ole liitumine, vaid parem koost\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>Mismoodi n\u00fc\u00fcd kiiresti lahendada ministeeriumide erimeelsus ava\u00ad\u00f5igus\u00adliku ERMi teadusrahastuse osas, et eeln\u00f5u p\u00e4\u00e4seks edasi liikuma?<\/p>\n<p>See on \u00fcsna v\u00e4rske asi ja mul ei ole vastust. K\u00fcsimus on pigem ministeeriumidele.<\/p>\n<p>Edasi proosalisema juurde. Seadus, see t\u00e4hendab eesk\u00e4tt reegleid ja raha. Reeglite osas juhtimismudelit, mille puhul muuseumi\u00fching on eeln\u00f5us pakutu juba kahtluse alla seadnud. Ja \u00f5ige ka, sest seletuskirjas v\u00e4idetud eesm\u00e4rk saavutada seaduse abil muuseumi s\u00f5ltumatus t\u00e4itevv\u00f5imust k\u00f5lab v\u00e4ga silmakirjalikult, kui ERMi n\u00f5ukogus on tulevikus kaks s\u00f5ltumatut ja kolm ministri nimetatud liiget. See erineb valdkonna teiste ava\u00f5iguslike asutuste mudelist, mille puhul parlament nimetab ja ka kontrollib n\u00f5ukogu. Miks nii ja kas kaaluti muid v\u00f5imalusi?<\/p>\n<p>Oli ka mudel, mille puhul oleks n\u00f5ukogu suurema osa oma liikmetest ise valinud, t\u00e4psemalt: muuseumi- ja teadusvaldkonna organisatsioonid oleksid nimetanud ise n\u00f5ukokku liikmed omavahel konsulteerides nii, et kogukompetents oleks suurim. Ja siis kutsunud juurde liikmeid, kui on n\u00e4ha, et mingi p\u00e4devus on n\u00f5ukogus puudu. See oli tugev variant, aga koosk\u00f5lastusele l\u00e4ks ministeeriumi oma, kuigi ministrit n\u00f5ustava muuseumin\u00f5ukogu koosolekul olid arutelul ka teistsugused v\u00f5imalused. Kom\u00adpromissi otsitakse, sest ka muuseumide tagasisidest tuli kenasti v\u00e4lja, et muuseumid on teisel arvamusel.<\/p>\n<p>Kui m\u00f5elda, millise innuga \u00e4sja rahvusringh\u00e4\u00e4lingu n\u00f5ukogu koosseisuga tegeleti ja et riigikogu liikmed tahavad olla rahvusooperi ja rahvusraamatukogu n\u00f5ukogus, miks nad ei peaks tahtma olla ERMi omas?<\/p>\n<p>Eks see selgu, kui eeln\u00f5u riigikokku j\u00f5uab. Arvamusi, mida praegu kaitstakse ja \u00fcmber l\u00fckatakse, n\u00e4en ma heas m\u00f5ttes loomuliku protsessi osana. Nii saab k\u00f5igile asjaosalistele, mitte ainult ERMile, selgemaks, milline v\u00f5iks olla parim mudel. Olukorras pole midagi traagilist: eriarvamused on demokraatia puhul loomulikud.<\/p>\n<p>Loogiline oleks ju, et ERMi n\u00f5ukogus on esindatuse tase samasugune nagu teiste ava\u00f5iguslike puhul. Riigikogu nimetatud liikmed on hoopis teine asi kui t\u00e4itevv\u00f5imu m\u00e4\u00e4ratud. Aga miks-k\u00fcsimusi on mul veel. Miks mindi seda teed, et ei kirjutatud eraldi ERMi seadust, vaid monteeriti ERMi osa \u00fcldise muuseumiseaduse sisse?<\/p>\n<p>See k\u00fcsimus on ministeeriumile. Ministeerium anal\u00fc\u00fcsis seda ja s\u00f5elale j\u00e4i ikkagi muuseumiseaduse muutmine, aga ma ei tea valiku p\u00f5hjendusi. ERMi jaoks on kogu aeg olulisem olnud sisu, saavutatav muutus ning olemasoleva selgem s\u00f5nastamine, et mida ja kelle jaoks ERM teeb.<\/p>\n<p>Kui k\u00f5ik l\u00e4heb h\u00e4sti, siis mis juhtub varaga? Miks see t\u00e4ies koosseisus ERMi omandisse ei tule?<\/p>\n<p>Varaga ei juhtu midagi. Kinnisvara, mis on Riigi Kinnisvara ASi k\u00e4es, j\u00e4\u00e4b talle ja ERM on rentnik edaspidigi.<\/p>\n<p>Miks?<\/p>\n<p>Aga miks ka mitte? Meil on RKASiga toimiv koost\u00f6\u00f6 ja ma ei n\u00e4e p\u00f5hjust, miks peaksime tahtma v\u00f5tta endale maja haldamise koormust. Ma ei tea, kas see oleks kokku odavam ja kust see tuleks. Olen n\u00f5us vaid sellega, et m\u00f5isa k\u00f6is jne suhtumised v\u00f5iksid olla pisut teistsugused, aga r\u00e4\u00e4gitud sisu pool on hoopis t\u00e4htsam, et mitte hakata tegelema juba niigi toimivaga.<\/p>\n<p>Miks kogu ei tule muuseumi omandisse nagu n\u00e4iteks Tartu \u00fclikooli muuseumi kogu kuulub \u00fclikoolile, vaid j\u00e4\u00e4b riigi varaks?<\/p>\n<p>Sama vastus. Kogud on k\u00f5igi meie omad, sest meie olemegi riik. Mida me siis nii v\u00e4ga teeksime, kui need oleksid muuseumi omandis? Kasumit ju ei teeniks. Seaduses nimetatakse muuseumikogusid riigi omadeks, aga sellest peaks ehk m\u00f5tlema laiemalt: see vara ju kuulub k\u00f5igile inimestele, on \u00fchiskonna vara.<\/p>\n<p>Miks ei kaasne \u00fclesannete kasvuga rahaline kindlustunne seaduses s\u00e4testatuna? Ma ei n\u00e4e eeln\u00f5us rahastamisgarantiisid.<\/p>\n<p>Juba eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuses oli \u00f6eldud, et \u00fchtegi senti riigi kulupoolele juurde ei tule. Ma vaatan seda h\u00e4sti pika perspektiiviga. Otsuseid teeme oma praeguse parima teadmise kohaselt. Aga m\u00f5eldes ERMi ajatusele ja riigi igavikulisusele, k\u00fcll tulevad need k\u00fcsimused jutuks, kui on \u00f5ige aeg ja hetk ja selge arusaam, et raha peab juurde tulema. N\u00e4iteks teadustegevusest saadava tulu tagasitoomine muuseumivaldkonda. Praegu teeme oma ressursiga, aga oleme loomas innovatsioonilaborit, kuhu saame alustuseks ka \u00fche inimese t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta. Eelmisest n\u00e4dalast on meil t\u00f6\u00f6l ka grandihaldur, kes v\u00f5tab teadlaste halduskoorma maha.<\/p>\n<p>Aga vaadates, mis kaalukaussidel on, tundub mulle, et ERMi valitud suund on \u00f5ige. Me ei saa kunagi teada, mis oleks juhtunud, kui me l\u00e4inuks teist teed. M\u00f5eldes kas\u00a0v\u00f5i ERMi majale, mille tulemine v\u00f5ttis v\u00e4ga kaua aega, olen n\u00f5us, et inimesed kulusid ja kohati n\u00e4is, et tegu on valge laeva ootamisega. L\u00f5puks ta ikkagi tuli.<\/p>\n<p>On november ja eeln\u00f5u koosk\u00f5lastusring l\u00e4bi. J\u00e4tkub parandamine ja t\u00e4iustamine. Kas on p\u00f5hjust optimismiks, et riigikogu l\u00f5petav koosseis j\u00f5uab l\u00f5pptulemuseni?<\/p>\n<p>Optimistlik on raske olla, aga mulle tundub, et ERMi muutumine rahvusmuuseumiks on poliitika\u00fclene teema ja sellisena oluline riigikogu iga koosseisu jaoks.<\/p>\n<p>Otsustajaid huvitavad eesk\u00e4tt v\u00f5imu ja raha k\u00fcsimused. Miks on eeln\u00f5us n\u00f5ukogu liikmetele nii pisike tasu kavandatud?<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla on see seotud sellega, et ERM on kultuuriasutus. Tegelikult ma ei tea, kuid see ongi laiem k\u00fcsimus, mis imeloomad on ava\u00f5iguslikud institutsioonid, millist h\u00fcve nad pakuvad ja kas nad on loomult v\u00f5rdsed. S\u00fcgavam diskussioon j\u00e4i 1990ndatesse, kuid selle \u00fcle tuleks pidevalt arutada, sest \u00fchiskond ju muutub. Aga kes muu kui riigikogu peaks diskussiooni v\u00e4rskendama?<\/p>\n<p>ERMi staatuse muutmisprotsessi alguses riigikogu kultuurikomisjon end juba distantseeris sellest, \u00f6eldes, et tehke jah, aga meie ei saa k\u00fcll midagi teha.<\/p>\n<p>Jah, \u00f6eldi, et tulge oma seadusega ja meie toetame, aga las ministeerium teeb.<\/p>\n<p>Mustema stsenaariumi korral peab \u00e4ra ootama valimised ja siis eeln\u00f5uga uue koosseisu jutule minema.<\/p>\n<p>On tunne, et kui see v\u00e4lja \u00f6elda, siis justkui s\u00f5nad \u00e4ra, ei tulegi midagi \u2013 ja seda ka ei tahaks. V\u00e4ike optimism peab tagataskus olema. Poliitiline tahe on olemas, p\u00e4ris kaugele on juba j\u00f5utud, aga koosk\u00f5lastusringilt tuli v\u00e4ga palju ettepanekuid, osa neist suured ja sisulised. V\u00f5tame samm ja p\u00e4ev korraga, ehk ikka t\u00e4hed joonduvad millalgi \u00f5igesti.<\/p>\n<p>Ja l\u00f5puks: kas kunagi tuleb ka uus p\u00fcsin\u00e4itus? On ju praeguse algusest varsti kaks aastak\u00fcmmet m\u00f6\u00f6das ja ajarada peaks muudkui ettepoole pikenema, r\u00e4\u00e4kimata siis ajaloolaste uutest teadmistest ja m\u00f5negi seni arvatu \u00fcmberhindamisest, mis v\u00f5ib millalgi v\u00f5tta n\u00e4ituselt omal ajal kehtinud teadusliku aluse? Pealegi on iga\u00fcks Eestis seda juba mitu korda n\u00e4inud. Auditoorium k\u00fcll m\u00f5istagi uueneb kogu aeg.<\/p>\n<p>Me t\u00e4iendame ja uuendame p\u00fcsin\u00e4itust pidevalt. ERMi p\u00f5hiolemus on p\u00fcsi\u00adn\u00e4ituses endiselt sees: rahvaga koos, rahva poolt ja rahva heaks. See t\u00e4hendab dialoogi, kuulamist, mis on oluline. Teadussuunad muutuvad, uut tuleb juurde. Meil on n\u00fc\u00fcdseks tohutult digitaalset kultuurip\u00e4randit ning seda peab ka kasutama. Muuseumid m\u00f5tlevad j\u00e4tkuvalt sellele, kuidas teha selgeks, et kultuurip\u00e4rand on me loomemajanduse mootor. Suurte teaduslike seisukohtade kujunemine v\u00f5tab aega, aga n\u00e4iteks soome-ugri p\u00fcsin\u00e4ituse puhul \u2013 sedasama kinnitab praegu n\u00e4itus Kumus \u2013peab arvestama, et kolonialismi per\u00adspektiiv on tulnud teadusesse v\u00e4ga j\u00f5uliselt sisse. Mingi maani on v\u00f5imalik n\u00e4itusele lisakihte juurde luua, aga millalgi saabub hetk, kui tuleb kogu lugu v\u00f5tta luuni paljaks. Praegu ollakse ERMis arvamusel, et p\u00fcsin\u00e4itust niipea uuendama ei hakata, k\u00f5ik uue saab aga sisse tuua vahetuvate n\u00e4itustega.<\/p>\n<p>T\u00e4nan ja soovin j\u00f5udu, usku v\u00f5imuorganite v\u00f5imekusse ja lootust. Tulemus on veebruari l\u00f5pul n\u00e4ha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Umbes aasta eest algatasid teekonna, millel ollakse n\u00fc\u00fcd niikaugel, et Eesti Rahva Muuseumi (ERM) \u00f5igusliku staatuse muutmise seaduse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":318811,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,3791,8638,34,36,31,32,21,3855,28,29,9383,2009,1428,19,25,1278,23,24,22,20,30],"class_list":["post-318810","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-rahva-muuseum","tag-erm","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kaarel-tarand","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-laura-kipper","tag-muuseum","tag-muuseumid","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sirp","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117615066190081150","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/318810","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=318810"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/318810\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/318811"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=318810"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=318810"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=318810"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}