{"id":319132,"date":"2026-11-15T08:15:10","date_gmt":"2026-11-15T08:15:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/319132\/"},"modified":"2026-11-15T08:15:10","modified_gmt":"2026-11-15T08:15:10","slug":"tiiu-hallap-rahvuse-moiste-pohiseaduse-preambulis-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/319132\/","title":{"rendered":"Tiiu Hallap: rahvuse m\u00f5iste p\u00f5hiseaduse preambulis | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Kui Eesti riigi \u00fcks p\u00f5hiseaduslik eesm\u00e4rk on eesti rahvuse s\u00e4ilitamine, siis oleks hea teada, mis asi eesti rahvus on.<\/p>\n<p>Selle k\u00fcsimuse \u00fcle arutamist v\u00f5ivad takistada kaks m\u00f5tet. Need on m\u00f5te, et rahvuse m\u00f5istet ei saa \u2013 v\u00f5ib-olla isegi ei tohi \u2013 p\u00f5hiseaduses m\u00e4\u00e4ratleda, ja m\u00f5te, et juhul kui seda saab ja tohib, tuleb m\u00e4\u00e4ratlus p\u00f5hijoontes \u00fcle v\u00f5tta sotsiaal- v\u00f5i kultuuriteadustest.<\/p>\n<p>Just s\u00e4\u00e4raseid ideid sisaldab jurist Sven Antoni artikkel &#8220;Rahvuse ja kultuuri m\u00f5iste Eesti p\u00f5hiseaduse preambulis&#8221;1, mille m\u00f5ned s\u00f5nastused on leidnud tee ka p\u00f5hiseaduse kommenteeritud (2022. aasta) digiv\u00e4ljaandesse, selle preambulit k\u00e4sitlevasse osasse2.<\/p>\n<p>Arutlused, mida ma j\u00e4rgnevalt esitan, on ajendatud Antoni artikli loogikast, aga ei ole m\u00f5eldud seda otseselt vaidlustama. Mulle tundub, et rahvuse m\u00f5iste t\u00f5lgendamine p\u00f5hiseaduses ei ole puhtalt juriidiline k\u00fcsimus ja siin on p\u00e4ris palju ruumi ka filosoofilistele m\u00f5ttem\u00f5lgutustele.<\/p>\n<p>Miks rahvust ei saa m\u00e4\u00e4ratleda?<\/p>\n<p>\u00dcks (poolh\u00fcpoteetiline) argumentatsioon \u00fctleb, et rahvuse m\u00f5istet p\u00f5hiseaduses ei saa kindlalt fikseerida, sest see peataks arengu. P\u00f5hiseadus peab suutma muutuda, kui muutub ajastu ja teisenevad v\u00e4\u00e4rtused. M\u00e4\u00e4ratletus on paigalseis, m\u00e4\u00e4ratlematus on arenguv\u00f5imelisus.<\/p>\n<p>Sedalaadi argumendiga n\u00f5ustuda ei tahaks. M\u00f5elda, et m\u00e4\u00e4ratlus (ehk definitsioon) on miski muutumatu, saab ainult teatud filosoofilise vaatenurga korral. Niisugused filosoofiad on v\u00f5imalikud, aga kuuluvad pigem Aristotelese ja skolastika ajaj\u00e4rku, kui v\u00f5idi uskuda, et igal asjal on olemus ja et t\u00f5ene m\u00e4\u00e4ratlus tabab seda olemust, kehtides eile, t\u00e4na ja homme, kuni aegade l\u00f5puni.<\/p>\n<p>&#8220;V\u00f5ib-olla n\u00e4iteks hakkab \u00fchel hetkel tunduma, et kontseptuaalne ruum, mille \u00fcks osa m\u00e4\u00e4ratlus on, hakkab ammenduma v\u00f5i ahistama.&#8221;<\/p>\n<p>M\u00e4\u00e4ratlusest ei pea m\u00f5tlema kui millestki igavesest, vaid kui millestki, mis on m\u00f5eldud kestma mingi aja ehk seni, kui tekib hea p\u00f5hjus asendada ta millegi muuga. V\u00f5ib-olla n\u00e4iteks hakkab \u00fchel hetkel tunduma, et kontseptuaalne ruum, mille \u00fcks osa m\u00e4\u00e4ratlus on, hakkab ammenduma v\u00f5i ahistama. See v\u00f5ib juhtuda ja kunagi kindlasti juhtubki, aga asjal on ka teine pool. K\u00f5ige rafineeritumgi arutlemine ei vii kuhugi, kui keskseid m\u00f5isteid piisavalt selgena ja piisavalt kaua paigal ei hoita. Kui kontseptuaalne ruum nihkub pidevalt paigast, pole loogikast abi.<\/p>\n<p>Mis puutub konkreetselt rahvuse ja eestlase m\u00f5istetesse, siis inimeste isiklikes arusaamades neist asjadest v\u00f5ib loomulikult olla suuri erinevusi ja seda varieeruvust ei tuleks kuidagi piirata, ent seaduste ja ka p\u00f5hiseaduse kontekstis liiga suurt t\u00f5lgendusvabadust minu arvates ei peaks olema.<\/p>\n<p>V\u00f5tan n\u00e4itena abielu m\u00f5iste. See on Eesti seadustes \u00fcsna selgepiiriline. Alles \u00fcsna hiljuti, 2024. aastal, muutus abielu m\u00f5iste dramaatiliselt, kuiv\u00f5rd n\u00fc\u00fcd v\u00f5ivad ka samast soost inimesed olla abielus. Seda muutust ei oleks \u00f5ige kirjeldada nii, et enne 2024. aastat oli abielu p\u00f5him\u00f5tteliselt m\u00e4\u00e4ratlematu, siis aga anti selle m\u00e4\u00e4ratlus, v\u00f5i et sel aastal asendati \u00fcks m\u00e4\u00e4ratlematus teise, hoopis teistsuguse m\u00e4\u00e4ratlematusega. Oli ikka nii, et enne oli \u00fcks m\u00e4\u00e4ratlus ja p\u00e4rast tuli teine.<\/p>\n<p>T\u00f5siasi, et abielu enne 2024. aastat oli m\u00e4\u00e4ratletud kindlal viisil, ilmselgelt ei teinud perekonnaseadust arenguv\u00f5imetuks, pigem see v\u00f5imaldas arengut. Et oleks alust \u00f6elda &#8220;n\u00e4e, toimus dramaatiline muutus A-lt B-le&#8221;, peavad A ja B olema selgelt eristatavad ja erinevad. Abielu n\u00e4ites ongi A ja B h\u00e4sti eristatavad ja erinevad ning just t\u00e4nu sellele saab \u00f6elda, et toimus muutus ja see oli dramaatiline.<\/p>\n<p>Aga asi pole muidugi selles, mida saab v\u00f5i ei saa \u00f6elda, vaid eluvormide piiritlemises. Kui algusest peale j\u00e4rgitaks seisukohta, et abielu m\u00f5istet seadustes ei pea p\u00fc\u00fcdma kuigiv\u00f5rd m\u00e4\u00e4ratleda (&#8220;sest see takistaks arengut&#8221;), oleks tulemuseks ilmselt ka mingisugune \u00fchiskond, ainult et see v\u00f5iks olla \u00fcpris kaootiline. Abieluvabad \u2013 ning \u00fcldisemalt seaduse- ja omandivabad \u2013 \u00fchiskonnad kunagi olidki ja v\u00f5ib-olla tulevad j\u00e4lle, aga praegu see pole variant.<\/p>\n<p>Kas teadus saab rahvuse m\u00e4\u00e4ratleda?<\/p>\n<p>Teine (poolh\u00fcpoteetiline) argument rahvuse m\u00e4\u00e4ratlematuse kaitseks p\u00f5imub argumendiga m\u00f5tte kaitseks, et rahvuse m\u00e4\u00e4ratlus \u2013 niiv\u00f5rd, kui seda saaks olla \u2013 tuleks \u00fcle v\u00f5tta sotsiaal- ja kultuuriteadustest. M\u00f5ttek\u00e4ik tundub olevat j\u00e4rgmine.<\/p>\n<p>Kultuuriloolaste k\u00e4sitlustest ilmneb kahtlusteta, et kultuuri uurivad teadused ei suuda ega pea otstarbekakski kultuuri oma teadus(t)e kontekstis defineerida. Seet\u00f5ttu pole m\u00f5ttekas ega teostatav ka kitsamalt eesti kultuuri defineerimine. Kuna rahvus on tihedalt seotud kultuuriga, siis ei ole m\u00f5ttekas ega teostatav ka eesti rahvuse defineerimine, sealhulgas ka p\u00f5hiseaduses.<\/p>\n<p>Selline argument t\u00e4hendaks minu arvates teaduse ja \u00f5iguse kontekstide ebam\u00f5istlikku segamist. Eespool \u00fctlesin, et inimeste isiklikke m\u00f5istek\u00e4sitlusi tuleb eristada sellest, kuidas keeleliselt samu m\u00f5isteid k\u00e4sitletakse seadustes. Ent niisamuti tuleks eristada m\u00f5iste k\u00e4sitlemist mingi teaduse kontekstis ja (p\u00f5hi)seaduse kontekstis. Ei saa v\u00f5tta asja nii, et kultuuriteaduste m\u00f5istek\u00e4sitlused v\u00f5ib lihtsalt \u00fcmber asetada \u00f5igusteaduse konteksti.<\/p>\n<p>Eri t\u00fc\u00fcpi juriidilised m\u00f5isted s\u00f5ltuvad teaduste m\u00f5istetest erineval m\u00e4\u00e4ral. K\u00f5rvutan siinkohal m\u00f5isteid &#8220;abielu&#8221; ja &#8220;surm&#8221;.<\/p>\n<p>Abielu \u00fcmberm\u00e4\u00e4ratlemises ei olnud teadustel rolli. Ei olnud ju nii, et antropoloogia, kultuuriteadus v\u00f5i sotsioloogia avastas \u00e4kki \u2013 v\u00f5i j\u00f5udis pika vaidlemise j\u00e4rel konsensusele \u2013, et abielu on hoopis teine asi, kui teadlased enne arvasid, ja just sellep\u00e4rast muudeti seadust. Mingit sellist teadustulemuste \u00fcmberasetamist seaduste konteksti ei toimunud.<\/p>\n<p>Samasooliste abielu debattides k\u00fcll m\u00f5nikord viidati teadustulemustele, aga need viited olid \u00fcpris kaudsed. N\u00e4iteks v\u00e4ideti, et teadusuuringute j\u00e4rgi on samasooliste paaride lastel niisama suur heaolutase v\u00f5i niisama head koolihinded kui tavapaaride lastel. Sellised v\u00e4ited, isegi kui on \u00f5iged, kuidagi ei t\u00e4henda, et uus abielum\u00e4\u00e4ratlus oleks m\u00f5nest sotsiaal- v\u00f5i kultuuriteadusest \u00fcle v\u00f5etud.<\/p>\n<p>Uus m\u00e4\u00e4ratlus oli poliitiline otsus, mis l\u00e4htus teatud huvir\u00fchmade ja teatud erakondade huvidest. Ja nii \u00f6elda ei t\u00e4henda \u00f6elda, et otsus oli halb. Nagu ka \u00fctlemine, et otsus oli &#8220;teadusep\u00f5hine&#8221;, ei t\u00e4hendaks \u00fctlemist, et otsus on automaatselt hea.<\/p>\n<p>&#8220;Samasooliste abielu sai tulla \u00fcksnes t\u00e4nu sellele, et empiiriale ei p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu.&#8221;<\/p>\n<p>Kui abielu m\u00f5iste oleks pidanud tulema teadustest, siis Eestis ega mujalgi praegu samasooliste abielu ei oleks. Samasooliste abielu m\u00f5iste ei oleks kunagi saanud tulla teadustest \u2013 v\u00e4hemalt mitte sellistest, milles on empiirilisel uurimisel oluline roll \u2013, kuna empiirilised andmed, statistika oleks v\u00e4ga selgelt \u00f6elnud, et abielu institutsiooni tunnistavates \u00fchiskondades t\u00e4iesti kindlasti ja t\u00f5estatavalt domineerib arusaam, et abiellu astuvad ainult vastassoolised inimesed. Samasooliste abielu sai tulla \u00fcksnes t\u00e4nu sellele, et empiiriale ei p\u00f6\u00f6ratud t\u00e4helepanu.<\/p>\n<p>Surma m\u00f5istega on teisiti. See on juriidiline m\u00f5iste, aga ka bioloogiline ja biomeditsiiniline m\u00f5iste. Ka surma juriidilised definitsioonid olenevad ajastust. Minu teada loetakse praegu Eesti seadustes surm saabunuks, kui on tuvastatud peaaju v\u00f5i vereringe k\u00f5igi funktsioonide t\u00e4ielik ja p\u00f6\u00f6rdumatu lakkamine. 1930. aastate juriidiline surmam\u00e4\u00e4ratlus k\u00f5neles muust, sest bioloogia ja biomeditsiini tase oli teine. Toona v\u00f5idi k\u00f5nelda hingamise ja s\u00fcdametegevuse lakkamisest ning koolnulaikude esinemisest.<\/p>\n<p>Arenenud teadusega \u00fchiskondades me vist ei n\u00f5ustuks sellega, et surma juriidiline m\u00f5iste v\u00e4ga tuntavalt lahkneb bioteaduste surmam\u00f5istest. T\u00f5si, kujutlusv\u00f5imet natuke pingutades pole kuigi raske sellist lahknevust kujutleda.<\/p>\n<p>Oletagem n\u00e4iteks, et teadlased leiavad viisid, kuidas seni p\u00f6\u00f6ramatuks peetud aju- v\u00f5i vereringeprotsesse \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata, aga \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramismenetlus osutub tohutult kalliks. Et mitte laostuda, otsustab \u00fchiskond oma seadustes j\u00e4\u00e4da endise surmadefinitsiooni juurde, mis enam pole bioteadustega koosk\u00f5las. Bioloogia seisukohalt v\u00f5iksid ellu naasta, aga \u00f5iguslikult on parem, kui oled surnud. V\u00f5i kui \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramisprotsessid moonutaksid inimese isiksust v\u00e4ga palju, v\u00f5idaks samuti j\u00e4\u00e4da endise surmadefinitsiooni juurde, juhul kui soovitakse seadustes s\u00e4ilitada inimese autonoomia ja isikuvabaduse t\u00e4htsus.<\/p>\n<p>V\u00f5iks seega \u00f6elda, et abielu juriidilises m\u00e4\u00e4ratluses ei s\u00f5ltu teadusest peaaegu miski, aga surma m\u00e4\u00e4ratluses s\u00f5ltub teadusest peaaegu k\u00f5ik. Kas rahvus on nagu abielu v\u00f5i nagu surm?<\/p>\n<p>Kui v\u00e4idaksime, et rahvuse m\u00f5iste p\u00f5hiseaduses peab p\u00f5hijoontes tulenema rahvuse m\u00f5istest kultuuriteadustes, \u00fctleksime, et rahvus on nagu surm. Aga seda ei pea v\u00e4itma. V\u00f5ib olla m\u00f5istlikum m\u00f5elda \u2013 ja mulle tundubki m\u00f5istlikum m\u00f5elda \u2013, et rahvus on nagu abielu. Kui nii, siis rahvuse m\u00e4\u00e4ratlematus teadustes ei takista rahvust m\u00e4\u00e4ratlemast p\u00f5hiseaduses.<\/p>\n<p>P\u00f5hiseaduse rahvus v\u00f5ib olla ka surma ja abielu vahepeal. Nii nagu abielu m\u00f5istes 2024. aastal j\u00e4i teatud komponent paika, ja seda j\u00e4\u00e4vat komponenti kirjeldavad omaenda vaatenurkadest ka abielust k\u00f5nelevad sotsiaal- ja kultuuriteadused, niisamuti v\u00f5ib rahvuse p\u00f5hiseaduslik m\u00e4\u00e4ratlus arvestada \u00fcht ja teist k\u00f5igest sellest, mida rahvustest k\u00f5nelevad teadused on arvanud. Aga ei ole teadlaste \u00fctelda, mil m\u00e4\u00e4ral ta seda peab arvestama.<\/p>\n<p>Tulen l\u00f5petuseks tagasi oma kirjutise avam\u00f5tte juurde. Oleks hea teada, mis asi on see eesti rahvus, mida tuleb s\u00e4ilitada. Jah, aga parem ehk \u00fctelda nii: oleks hea, kui suudaksime langetada piisavalt selge otsuse selle kohta, mida &#8220;rahvus&#8221; p\u00f5hiseaduse kontekstis t\u00e4hendab.<\/p>\n<p>Sellise otsuse langetamine ei ole lihtne, aga sellest ei j\u00e4reldu, et ta pole vajalik. V\u00e4ike samm edasi on juba seegi, kui n\u00f5ustuda, et s\u00f5na &#8220;rahvus&#8221; t\u00f5lgendusruum p\u00f5hiseaduses ei peaks olema liiga avar, ja n\u00f5ustuda, et k\u00fcsimust, kuidas seda ruumi kitsendada, ei lahenda kultuuriteadlased.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Eesti riigi \u00fcks p\u00f5hiseaduslik eesm\u00e4rk on eesti rahvuse s\u00e4ilitamine, siis oleks hea teada, mis asi eesti rahvus&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":319133,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[490,37,33,35,43315,34,36,3579,38901,62117,159,158,5499,117304,43316],"class_list":["post-319132","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-abielu","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eestlus","tag-estonia","tag-estonian","tag-pohiseadus","tag-rahvus","tag-samasooliste-abielu","tag-sport","tag-sports","tag-surm","tag-sven-anton","tag-tiiu-hallap"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117619466092323132","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/319132","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=319132"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/319132\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/319133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=319132"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=319132"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=319132"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}