{"id":319694,"date":"2026-11-16T08:11:12","date_gmt":"2026-11-16T08:11:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/319694\/"},"modified":"2026-11-16T08:11:12","modified_gmt":"2026-11-16T08:11:12","slug":"pille-nelis-kaitumisprobleemidega-laste-eraldamine-pole-lahendus-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/319694\/","title":{"rendered":"Pille Nelis: k\u00e4itumisprobleemidega laste eraldamine pole lahendus | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Kui me eraldame k\u00e4itumisraskuste v\u00f5i muu toe vajadusega \u00f5pilased tavaharidusasutusest, siis on ka toevajaduseta \u00f5pilaste kogemus kesisem, kirjutab Pille Nelis.<\/p>\n<p>Hiljuti kuulsime, et P\u00f5ltsamaa p\u00f5hikooli v\u00f5eti keeruliste laste ohjamiseks appi turvamehed ja h\u00e4irenupud. Kui enam kui k\u00fcmme aastat tagasi suunati k\u00e4itumisprobleemidega lapsed erikoolidesse, siis t\u00e4nap\u00e4eval oleme valinud kaasava hariduse l\u00e4henemise. Miks oleme l\u00e4henemist k\u00e4itumisprobleemidega laste osas muutnud?<\/p>\n<p>Vastus sellele k\u00fcsimusele on lihtne: k\u00e4itumisprobleemidega laste eraldamine ei ole lahendus. Kui eraldamine t\u00f5esti oleks t\u00f5hus lahendus, siis oleks selline lahendus maailmas ka laiemalt levinud ja k\u00e4itumisprobleemid koolist v\u00f5ib olla juba kadunud v\u00f5i oluliselt v\u00e4henenud.<\/p>\n<p>Nii Eestis kui ka mujal maailmas rakendatakse kaasavat hariduskorraldust, sest see on k\u00f5ige \u00f5iglasem ja humaansem hariduse korraldamise viis, aga kaasata tuleks k\u00f5ik \u00f5pilased s\u00f5ltumata nende vajadustest ja erip\u00e4radest.<\/p>\n<p>Kaasav haridus ja sidus \u00fchiskond<\/p>\n<p>Muidugi tundub lihtne k\u00e4itumisprobleemidega lapsed lihtsalt erikooli \u00e4ra eraldada, kuid \u00f5pilasel, kes on oma eakaaslastest eraldatud, on keeruline \u00f5ppida k\u00e4itumist, mida me tavap\u00e4raselt \u00f5pilaselt ootame. Eraldatud \u00f5pilastel puudub positiivne mudel, mille pealt \u00f5ppida.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00e4itumisraskuste leevendamiseks tuleb igal juhul j\u00f5uda arusaamiseni, mis mitteoodatud v\u00f5i probleemset k\u00e4itumist p\u00f5hjustab.&#8221;<\/p>\n<p>Teisalt v\u00f5ib eraldamine olla seotud sellega, et seame hariduse omandamisel \u00f5ppijale piirid. Eesk\u00e4tt tuleks leida viise, kuidas erinevate vajadustega \u00f5ppijaid koolis t\u00f5husalt toetada nii, et koos saaksid \u00f5ppida k\u00f5ik \u00f5pilased, s\u00f5ltumata erip\u00e4radest ja vajadustest. K\u00f5igepealt peab j\u00f5udma arusaamiseni, mis on konkreetse probleemi p\u00f5hjuseks. K\u00e4itumisraskuste leevendamiseks tuleb igal juhul j\u00f5uda arusaamiseni, mis mitteoodatud v\u00f5i probleemset k\u00e4itumist p\u00f5hjustab, ja pakkuda seej\u00e4rel sobivat tuge \u00f5ige sekkumise n\u00e4ol.<\/p>\n<p>Mitmekesises \u00f5pikeskkonnas, kus \u00f5pivad koos toevajadusega ja toevajaduseta \u00f5pilased, saavad \u00f5pilaste sotsiaalsed oskused mitmek\u00fclgsemalt toetatud. Toevajaduseta \u00f5pilased \u00f5pivad suhtlema toevajadusega \u00f5pilastega ja saavad teadlikumaks erinevatest vajadustest ja erip\u00e4radest, mis omakorda aitab edaspidi \u00fchiskonnas erinevate inimestega koos elada ja toimetada.<\/p>\n<p>Kui me eraldame k\u00e4itumisraskuste v\u00f5i muu toe vajadusega \u00f5pilased tavaharidusasutusest, siis on ka toevajaduseta \u00f5pilaste kogemus kesisem. Kokkuv\u00f5ttes kaotavad eraldamisest nii toevajadusega kui ka toevajaduseta \u00f5pilased.<\/p>\n<p>Kui \u00f5pilane on siiski vaja eraldada, on see kooli tugimeeskonna ja vahel ka laiemalt kaasatud spetsialistide p\u00f5hjalikult l\u00e4bim\u00f5eldud ning pedagoogiliselt p\u00f5hjendatud otsus konkreetse \u00f5pilase kohta. See otsus peab v\u00f5imaldama \u00f5pilasel k\u00f5ige paremal viisil \u00f5pieesm\u00e4rke saavutada.<\/p>\n<p>Eesti koolides on positiivseid n\u00e4iteid kaasava hariduse rakendamise kohta. See t\u00e4hendab, et kogu kooli meeskond on koolijuhtide eestvedamisel kaasava hariduse t\u00e4henduse \u00fcle m\u00f5tisklenud ja arutlenud, kuidas kaasavat haridust oma koolis k\u00f5ige paremal viisil rakendada. See, et positiivsetest n\u00e4idetest k\u00f5vah\u00e4\u00e4lselt ei r\u00e4\u00e4gita, ei t\u00e4henda, et neid pole.<\/p>\n<p>Selleks, et kaasav haridus saaks parimal viisil toimida, peame meeles pidama, et murekoht pole \u00f5pilane, vaid keskkond, kus ta \u00f5pib. Ka teadusuuringud n\u00e4itavad, et mitmekesises ehk kaasavas \u00f5pikeskkonnas \u00f5ppimisel on positiivne m\u00f5ju \u00f5pilaste akadeemilistele tulemustele ning m\u00f5ningane positiivne m\u00f5ju sotsiaal-emotsionaalsele arengule ehk k\u00e4itumisele.<\/p>\n<p>Me n\u00e4eme, et \u00f5pilased on muutunud ja oskame \u00fcha paremini iga \u00f5pilase vajadusi n\u00e4ha, aga v\u00f5rreldes m\u00f5nek\u00fcmne aasta taguse ajaga on \u00f5pikeskkond muutunud v\u00e4he. Muutuv \u00f5pilane vajab ka temaga koos muutuvat keskkonda. Lisaks peaksime olema valmis \u00f5pilasi aruteludesse kaasama ning uurima, kuidas nende \u00f5ppimist paremini toetada ja millist \u00f5pikeskkonda nad vajavad. \u00d5pilaste kaasamine v\u00f5ib suurendada nende kuulumistunnet ja toetada positiivselt \u00f5pimotivatsiooni.<\/p>\n<p>Lahendused<\/p>\n<p>Oleme T\u00dc haridusteaduste instituudis viinud l\u00e4bi uuringu kaasava hariduse rakendamise kohta Eestis ning teinud mitmeid ettepanekuid, et viidata k\u00fcsimustele, mis vajavad lahendamist selleks, et kaasava hariduse rakendamisega seotud kitsaskohti v\u00e4hendada.<\/p>\n<p>Mida saab teha kool? \u00dche lahendusena julgen v\u00e4lja pakkuda t\u00f5husama koost\u00f6\u00f6, kus klassis t\u00f6\u00f6tab koos mitu t\u00e4iskasvanut. N\u00e4iteks v\u00f5iks koolides veel t\u00f5husamalt rakendada koost\u00f6ist \u00f5petamist nii kahe \u00f5petaja, \u00f5petaja ja tugispetsialisti kui ka \u00f5petaja ja abi\u00f5petaja vahel. See t\u00e4hendab valmisolekut algatada koolis \u00fchiseid arutelusid.<\/p>\n<p>Nende muudatuste elluviimine v\u00f5ib t\u00e4hendada, et kool peab \u00fcmber m\u00f5testama kooli personali struktuuri ja t\u00f6\u00f6korralduse. Samuti tuleks kaaluda, kuidas saaks t\u00f5husat koost\u00f6\u00f6d toetada tunniplaani, tundide aegade ja muude \u00f5ppekorralduslike muutustega.<\/p>\n<p>Laiemalt on oluline \u00fchiskonnas kaasava hariduse t\u00e4henduse \u00fcle arutleda, et \u00fchtlustada arusaamad kaasava hariduse kohta ja kujundada kaasavat haridust toetavaid hoiakuid. Seda saab teha paralleelselt praktiliste lahendustega nagu \u00f5igusaktide uuendamine, rahastusmudeli ja koolikorralduslike tegevuste \u00fclevaatamine ning \u00f5petajate ja juhtide kaasava hariduse teemal t\u00e4iendav koolitamine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui me eraldame k\u00e4itumisraskuste v\u00f5i muu toe vajadusega \u00f5pilased tavaharidusasutusest, siis on ka toevajaduseta \u00f5pilaste kogemus kesisem, kirjutab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":319695,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,95795,21,117290,116191,26916,405,7440,3704,28,29,19,1218,117489,7660,15011,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-319694","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-haridusteaduste-instituut","tag-headlines","tag-kaitumisprobleemid","tag-kaitumisprobleemidega-noored","tag-kaitumispsuhholoogia","tag-kool","tag-koolielu","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noored","tag-opikeskko","tag-opilased","tag-pille-nelis","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117625112928568271","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/319694","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=319694"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/319694\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/319695"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=319694"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=319694"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=319694"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}