{"id":32061,"date":"2025-10-31T16:21:10","date_gmt":"2025-10-31T16:21:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32061\/"},"modified":"2025-10-31T16:21:10","modified_gmt":"2025-10-31T16:21:10","slug":"unepuuduses-aju-voib-keset-koosolekut-koristama-kukkuda-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32061\/","title":{"rendered":"Unepuuduses aju v\u00f5ib keset koosolekut koristama kukkuda | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>Magamatuse k\u00fc\u00fcsis inimestel v\u00f5ib t\u00e4helepanu tihtipeale hajuda. N\u00fc\u00fcd <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41593-025-02098-8\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">osutab<\/a> r\u00fchm USA teadlasi, et sellised t\u00e4helepanuprobleemid langevad kokku seljaajuvedeliku ajutise v\u00e4ljavooluga ajust. Teisis\u00f5nu p\u00fc\u00fcab aju v\u00f5tta pause, mil \u00e4ra teha une ajal tegemata j\u00e4\u00e4nud puhastust\u00f6\u00f6.<\/p>\n<p>Ehk on lugejagi olnud olukorras, kus hommikusel koosolekul l\u00fclitub aju sisuliselt v\u00e4lja just siis, kui keegi midagi olulist k\u00fcsib. Ilmselt on seda juhtunud sagedamini juhul, kui uni oli \u00f6\u00f6sel kehv v\u00f5i j\u00e4i eelmisel \u00f5htul v\u00e4lja minnes l\u00fchikeseks. Mure on unevaeguses inimeste seas sage, ent seni on teadlastel olnud keeruline uurida, mis ajus sel ajal toimub, vahendab <a href=\"https:\/\/www.theguardian.com\/science\/2025\/oct\/29\/brain-changes-lapses-of-attention-tired-sleep-deprived\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">The Guardian<\/a>.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd t\u00f5i r\u00fchm USA teadlasi k\u00fcsimusse selgust. Nad leidsid uues uuringus, et ajutiselt n-\u00f6 omasse mulli langemisel on s\u00fcgavam p\u00f5hjus, kui v\u00f5inuks pealtn\u00e4ha arvata. T\u00e4helepanu hajumised langevad kokku perioodidega, mil seljaajuvedelik ajust lainena v\u00e4lja voolab. T\u00e4helepanu naastes taastub ajus ka endine vedelikutase.<\/p>\n<p>V\u00e4ike puhkepaus<\/p>\n<p>Hiljutises teadust\u00f6\u00f6s heitsid Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadur Laura Lewis ja kolleegid pilgu unevaeguses inimeste ajju. T\u00f6\u00f6r\u00fchm v\u00e4rbas uuringusse 26 vabatahtlikku. Uuritavatel lasti kordam\u00f6\u00f6da kanda elektroentsefalograafi (EEG) kiivrit ja lamada seejuures funktsionaalse magnetresonantstomograafi all (fMRT).\u00a0<\/p>\n<p>Samal ajal tegi t\u00f6\u00f6r\u00fchm uuritavatega teste. N\u00e4iteks pidid uuritavad reageerima v\u00f5imalikult kiiresti, kuuldes helisignaali v\u00f5i n\u00e4hes, kuidas ekraanil kujutatud sihik muutub ruuduks. EEG ja fMRT abil said uuringu autorid j\u00e4lgida, mis katseisikute ajus samal ajal toimus.<\/p>\n<p>K\u00f5ik katseisikud tegid etteantud teste kaks korda. \u00dchel juhul olid nad enne seda kodus korralikult maganud. Teisel juhul eelnes katsele uurijate j\u00e4lgimise all laboris veedetud unetu \u00f6\u00f6. Ootusp\u00e4raselt said inimesed magamata \u00f6\u00f6 j\u00e4rel testides kehvemaid tulemusi: nad kas reageerisid stiimulitele aeglasemalt v\u00f5i ei reageerinud neile \u00fcldse.<\/p>\n<p>T\u00e4helepanu hajumisi saatsid silmn\u00e4htavad muutused ajus. Tehtud \u00fclesv\u00f5tetelt oli n\u00e4ha, kuidas kohe peale t\u00e4helepanu hajumist voolas seljaajuvedelik ajust v\u00e4lja. Umbes sekundi jooksul peale t\u00e4helepanu taastumist voolas vedelik tagasi. Niisugusi vedelikutaseme k\u00f5ikumisi n\u00e4eb ajus enamasti s\u00fcgava une faasis. Teadlased oletavad, et lainete eesm\u00e4rk on uhtuda ajust v\u00e4lja sinna p\u00e4eva jooksul kogunenud ainevahetusj\u00e4\u00e4gid ehk piltlikult \u00f6eldes aju koristada.<\/p>\n<p>Teadlased m\u00f5\u00f5tsid uuritavatel testide tegemise ajal muidki kehalisi n\u00e4itajaid. Ilmnes, et umbes 12 sekundit enne vedeliku ajust v\u00e4ljavoolu ahenesid inimeste pupillid ning \u00fches t\u00e4helepanuga taastus ka nende suurus. Lisaks m\u00e4rgib t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et\u00a0 t\u00e4helepanukao ajal aeglustus uuritavate hingamine ja s\u00fcdamer\u00fctm.<\/p>\n<p>Vastuseta k\u00fcsimused<\/p>\n<p>Uuringu valguses j\u00e4\u00e4b \u00f5hku mitu vastuseta k\u00fcsimust. Siiski n\u00e4ib olevat selge, et t\u00e4helepanu hajub just siis, kui aju p\u00fc\u00fcab teha mitut asja korraga: tegeleda \u00fchtaegu m\u00f5ttet\u00f6\u00f6ga ja reageerida v\u00e4listele stiimulitele ning teha \u00e4ra \u00f6\u00f6sel tegemata j\u00e4\u00e4nud hooldust\u00f6\u00f6d. Autorite s\u00f5nul p\u00fc\u00fcab aju piltlikult \u00f6eldes v\u00e4ikese puhkepausi v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Uuringuga mitte seotud Imperial College Londoni demetsusuuringute instituudi juhataja professor Bil Wisdeni s\u00f5nul toob leid selgelt esile unevaeguse v\u00f5imaliku m\u00f5ju ajule. Veel pole aga tema s\u00f5nul selge, kas t\u00e4heldatud muutused on head ja aju kaitsevad v\u00f5i halvad ja haiguslikud.<\/p>\n<p>Samuti uuringu taga olevatest teadlastest s\u00f5ltumatu University College Londoni neuroteadlase Ria Kodosaki s\u00f5nul paistsid muutused olevat selge struktuuriga bioloogilised s\u00fcndmused, mis meenutasid paljuski uinumist. Temagi n\u00f5ustub, et t\u00e4helepanukadu pole passiivne, vaid aju korraldab seda sihilikult, et peale pikka \u00e4rkvelolekut pisutki puhata.\u00a0<\/p>\n<p>Uurimus ilmus ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41593-025-02098-8\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Nature Neuroscience<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Magamatuse k\u00fc\u00fcsis inimestel v\u00f5ib t\u00e4helepanu tihtipeale hajuda. N\u00fc\u00fcd osutab r\u00fchm USA teadlasi, et sellised t\u00e4helepanuprobleemid langevad kokku seljaajuvedeliku&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32062,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[6601,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,16838,19,25,8938,16839,16836,23,24,22,13903,16837,3707,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-32061","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aju","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-magamatus","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-puhkus","26":"tag-seljaajuvedelik","27":"tag-tahelepanu","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-unetus","32":"tag-unevaegus","33":"tag-uni","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-world","37":"tag-world-news","38":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115469699210710202","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32061","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32061"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32061\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32062"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32061"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32061"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32061"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}