{"id":321190,"date":"2026-11-18T08:14:12","date_gmt":"2026-11-18T08:14:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/321190\/"},"modified":"2026-11-18T08:14:12","modified_gmt":"2026-11-18T08:14:12","slug":"vanad-valgud-kinnitavad-muinasaja-eesti-laste-hauapanuste-soolist-eripara-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/321190\/","title":{"rendered":"Vanad valgud kinnitavad muinasaja Eesti laste hauapanuste soolist erip\u00e4ra | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Umbes k\u00fcmne-aastaste Eesti muinasaja t\u00fcdrukute ja poiste hauapanused muutuvad v\u00e4ikelaste omadest keerukamaks ning sooliselt eristavaks, osutab Tartu \u00dclikoolis valmiv <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/doktorantide-ettekandepaev\/\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">doktorit\u00f6\u00f6<\/a>. Kui varem on maetud laste sugu oletatud pelgalt hauast leitud esemete p\u00f5hjal, siis n\u00fc\u00fcd annavad sugu peegeldavad vanad valgud selle kohta ammendava vastuse.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dcldiselt on lapsed olnud arheoloogias tagaplaanil. Kuna lastematuseid on m\u00f5nev\u00f5rra v\u00e4hem ja nad ei j\u00e4ta arheoloogilisse materjali suurt j\u00e4lge, on arvatud, et lapsed on olnud v\u00e4heolulised,&#8221; \u00fctleb Tartu \u00dclikooli arheoloogia nooremteadur Karin Ranna\u00e4\u00e4r. Viimaste k\u00fcmnenditega on lapsed siiski samuti uurijate huviorbiiti t\u00f5usnud.<\/p>\n<p>&#8220;Minu esialgsetest tulemustest tundub, et umbes k\u00fcmne aasta vanus on murdepunkt, kus muutub hauapanuste hulk ja keerukus.&#8221;<\/p>\n<p>N\u00e4iteks anal\u00fc\u00fcsis Keiti Randoja oma bakalaureuset\u00f6\u00f6s Pada ja Kukruse laste hauapanuseid juba 2012. aastal. Toona v\u00f5is poisse ja t\u00fcdrukuid eristada \u00fcksnes esemete eneste p\u00f5hjal. N\u00fc\u00fcd on lisandunud proteoomika ehk v\u00f5imalus m\u00e4\u00e4rata vanu valke uurides t\u00e4pselt maetute sugu.<\/p>\n<p>Oma valmivas doktorit\u00f6\u00f6s panebki Ranna\u00e4\u00e4r Randoja h\u00fcpoteesid proovile, m\u00e4\u00e4rates vanade valkude p\u00f5hjal Pada kivikalmesse maetud laste soo. Kukruse leiukoha 19 last plaanib ta vaadata nende v\u00f5rdlusmaterjalina. &#8220;Minu esialgsetest tulemustest tundub, et umbes k\u00fcmne aasta vanus on murdepunkt, kus muutub hauapanuste hulk ja keerukus,&#8221; toob Ranna\u00e4\u00e4r v\u00e4lja.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3885937\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3885937hb49ct24.png\"\/>Pada LXVII &#8211; 67. matus, mis kuulub umbes k\u00fcmne-aastasele poisile, talle on kaasa pandud viskeodaots. Autor\/allikas: Toomas Tamla, 1988.<\/p>\n<p>Odaotsad ja ehted<\/p>\n<p>K\u00f5igist Pada ja Kukruse matustest moodustavad lapsed ligikaudu \u00fche kolmandiku. Luustiku p\u00f5hjal pole v\u00f5imalik nende sugu m\u00e4\u00e4rata, sest lastel pole sootunnused veel piisavalt v\u00e4lja arenenud. Seni on neid eristatud ainult hauapanuste p\u00f5hjal. &#8220;Oletus on olnud, et poistel on rohkem relvi ja t\u00f6\u00f6riistu ning t\u00fcdrukutel rohkem ehteid,&#8221; m\u00e4rgib Karin Ranna\u00e4\u00e4r.<\/p>\n<p>Tema ise asub seda oletust kontrollima paleoproteoomika ehk vanade valkude abil. &#8220;Hambaemailist v\u00f5etakse anal\u00fc\u00fcsid. Nende abil saab m\u00e4\u00e4rata, kas lapsel on olnud XY- v\u00f5i XX-kromosoom, mille p\u00f5hjal saab m\u00e4\u00e4rata lapse soo,&#8221; kirjeldab ta. Nii v\u00f5ib valgu- ja esemematerjali v\u00f5rdluses selguda, kas vahel on poistele hauda kaasa pandud hoopis t\u00fcdrukute asju ja vastupidi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3885940\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3885940ha47at24.jpg\"\/>Pada XXIII &#8211; 23. matus, mis kuulub umbes k\u00fcmne-aastasele poisile. Tema \u00f5lale on hauapanusena pandud kirves. Autor\/allikas: Toomas Tamla, 1987.<\/p>\n<p>V\u00e4iksematele lastele hauda kaasa pandud esemed on pigem lihtsad ja m\u00f5lemast soost lastel samad. &#8220;P\u00f5hilised hauapanused on ikkagi ehted ja r\u00f5ivastusega seotud esemed. R\u00f5ivastus oli kaunistatud pronksnaastude ja -spiraalidega. Palju on ka kaelaehteid, k\u00e4ev\u00f5rusid ja helmeid,&#8221; loetleb Ranna\u00e4\u00e4r.<\/p>\n<p>&#8220;Oletus on olnud, et poistel on rohkem relvi ja t\u00f6\u00f6riistu ning t\u00fcdrukutel rohkem ehteid.&#8221;<\/p>\n<p>Mida vanemaks lapsed said, seda mitmekesisemaks muutusid nende hauapanused. N\u00e4iteks kasvas hauda s\u00e4ngitatud t\u00fcdrukutel ehete rohkus alates umbes k\u00fcmnendast eluaastast ja need muutusid t\u00e4iskasvanud naiste hauapanustega sarnasemaks.<\/p>\n<p>Poistele pandi umbes samast vanusest alates hauda kaasa t\u00f6\u00f6riistu, aga ka odaotsi. Ranna\u00e4\u00e4r oletab \u00fche v\u00f5imalusena, et poisid juba harjutasid relvadega v\u00f5itlemist, sest ees ootas s\u00f5dalase elu. &#8220;Teine variant on lihtsalt, et hauda pandi kaasa odaots m\u00f5ttega, et kui poiss oleks saanud t\u00e4iskasvanuks, oleks temast v\u00f5inud saada s\u00f5dalane,&#8221; arutleb ta.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3885949\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3885949h2851t24.jpg\"\/>Pada XXXVII &#8211; 37. matus, mis kuulub umbes 12-aastasele t\u00fcdrukule, kes on maetud v\u00f5rdlemisi uhkete ehetega. Autor\/allikas: Toomas Tamla, 1987.<\/p>\n<p>Lapsed kui v\u00e4ikesed t\u00e4iskasvanud<\/p>\n<p>Kahe leiukoha materjal on \u00fcldiselt sarnane. Padas kaevati l\u00e4bi 171 matust, Kukrusel aga ainult 46. &#8220;Kukrusel on tegelikult v\u00e4ga rikkalikud matused. Lihtsalt kuna nende hulk on nii palju v\u00e4iksem, v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ekslik mulje, et seal oli Padaga v\u00f5rreldes v\u00e4hem mitmekesisust,&#8221; osutab Karin Ranna\u00e4\u00e4r.<\/p>\n<p>&#8220;Me matuste p\u00f5hjal ei n\u00e4e, kuidas lapsed maailma n\u00e4gid. Me n\u00e4eme seda, kuidas matjad n\u00e4gid lapsi.&#8221;<\/p>\n<p>Lapsi on \u00fcldiselt kalmistutel suhteliselt v\u00e4he, kuid kuhu neid veel maeti, v\u00e4\u00e4riks nooremteaduri s\u00f5nul omaette uurimist. M\u00f5lemal kalmistul on nad maetud t\u00e4iskasvanutega kokku, ilma mingi omaette matusekombestiku v\u00f5i matmisalata.<\/p>\n<p>See n\u00e4itab Ranna\u00e4\u00e4re s\u00f5nul, et kui varasema arusaama j\u00e4rgi peeti lapsi \u00fchiskonna ebaoluliseks osaks, siis tegelikkuses n\u00e4hti neis sisuliselt v\u00e4ikesi t\u00e4iskasvanuid. &#8220;Muidugi peame arvestama, et me matuste p\u00f5hjal ei n\u00e4e, kuidas lapsed maailma n\u00e4gid. Me n\u00e4eme seda, kuidas matjad n\u00e4gid lapsi,&#8221; t\u00f5deb ta.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3885952\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/3885952ha5f7t24.png\"\/>Pada LXVI &#8211; 66. matus, mis kuulub umbes viie-aastasele lapsele. Tema hauapanused on v\u00f5rreldes vanemate lastega tagasihoidlikumad, aga kaela \u00fcmber on n\u00e4ha kaelakett, k\u00e4es k\u00e4ev\u00f5ru, \u00fcks v\u00f5ru on ka jala juures. Autor\/allikas: Toomas Tamla, 1987.<\/p>\n<p>Karin Ranna\u00e4\u00e4r pidas ettekande &#8220;Children&#8217;s Grave Goods and Biological Sex in Late Iron Age Estonia: A Case Study of Pada and Kukruse&#8221; Eesti juurte tippkeskuse <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eestijuured\/doktorantide-ettekandepaev\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">doktorantide ettekandep\u00e4eval<\/a>. Doktorit\u00f6\u00f6 valmimist toetab Euroopa Komisjoni rahastatud projekt &#8220;<a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1610199064\/Toiduidentiteedid:%20mitmekesiste%20ja%20d%C3%BCnaamiliste%20sotsiaalsete%20identiteetide%20tuvastamine%20biomolekulaararheoloogiaga\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Toiduidentiteedid: mitmekesiste ja d\u00fcnaamiliste sotsiaalsete identiteetide tuvastamine biomolekulaararheoloogiaga<\/a>&#8220;.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Umbes k\u00fcmne-aastaste Eesti muinasaja t\u00fcdrukute ja poiste hauapanused muutuvad v\u00e4ikelaste omadest keerukamaks ning sooliselt eristavaks, osutab Tartu \u00dclikoolis&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":321191,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,104685,21,117829,117827,3704,28,29,117828,18688,117826,19,117825,103646,25,2424,23,24,22,20,103647,30],"class_list":["post-321190","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-hauapanus","tag-headlines","tag-karin-rannaaar","tag-kukruse-matus","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-luustikud","tag-matmine","tag-muinasaeg","tag-news","tag-pada","tag-paleoproteoomika","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanad-valgud","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117636449361966993","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321190","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=321190"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321190\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/321191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=321190"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=321190"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=321190"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}