{"id":321382,"date":"2026-11-18T12:28:10","date_gmt":"2026-11-18T12:28:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/321382\/"},"modified":"2026-11-18T12:28:10","modified_gmt":"2026-11-18T12:28:10","slug":"meelis-oidsalu-kas-balti-riikidel-voiks-olla-uhine-kaitsevagi-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/321382\/","title":{"rendered":"Meelis Oidsalu: kas Balti riikidel v\u00f5iks olla \u00fchine kaitsev\u00e4gi? | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>28. augustil teatas Rootsi, et saadab Gripeni h\u00e4vituslennukid ja s\u00f5jalaeva Soomele appi NATO idapiiri kaitsma ja et vajaduse korral antakse need vahendid otse Soome juhtimise alla. Kahe riigi esimesel \u00fchisel lennul 24. septembril tuvastasid m\u00f5lema riigi h\u00e4vitajad Soome \u00f5huoperatsioonide keskuse juhtimisel Vene s\u00f5jalennukeid Soome lahe kohal.<\/p>\n<p>See on j\u00e4rgmine etapp P\u00f5hjala kaitsekoost\u00f6\u00f6 s\u00fcvenemises, mille \u00fcks tugisambaid on 2009. aastal p\u00e4rast finantskriisi muuhulgas kulude kokkuhoiuks loodud NORDEFCO s\u00f5jalise koost\u00f6\u00f6 formaat.<\/p>\n<p>Venemaa 2014. aasta agressioon viis Soome ja Rootsi \u00fchise s\u00f5jaaja planeerimiseni ning tihendas nende operatiivkoost\u00f6\u00f6d Norraga. Nende hilisem NATO-liikmesus sidus piirkonna kaitse tihedamalt alliansi plaanidega. Selle arengu tulemuseks on parem piiri\u00fclene s\u00f5jaline liikuvus, l\u00f5imitud juhtimine ja nelja riigi ambitsioon kasutada oma ligikaudu veerand tuhandet h\u00e4vitajat \u00fche \u00f5huj\u00f5una.<\/p>\n<p>Piirkondlikku t\u00f6\u00f6jaotust toetab ka NATO staapide paiknemine. Soomes Mikkelis asub maismaaoperatsioonide staap, Norras Bod\u00f8s \u00f5huoperatsioonide ja Taanis Aalborgis erioperatsioonide oma. Rootsil on keskne roll piirkonna logistilise s\u00f5lmpunktina.<\/p>\n<p>Soome v\u00e4lispoliitika instituudi vanemteadur Matti Pesu k\u00e4sitleb oma 30. oktoobril<a href=\"https:\/\/www.foreignaffairs.com\/northern-europe\/can-nordic-model-save-nato\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Foreign Affairsis avaldatud artiklis &#8220;Kas P\u00f5hjala mudel v\u00f5iks p\u00e4\u00e4sta NATO?&#8221;<\/a> P\u00f5hjamaade kaitsekoost\u00f6\u00f6d eeskujuna alliansi tugevdamiseks v\u00e4iksemate isetoimivate kaitseklastritena. Balti riikide ja Poola jaoks t\u00f5statab see k\u00fcsimuse, millised \u00fchise tegutsemise kokkulepped peaksid olema s\u00f5lmitud juba enne kriisi.<\/p>\n<p>Pesu hinnangul v\u00f5iksid need puudutada kaugmaarelvade kasutamist ja laskemoonavarude jagamist olukorras, kui piirkonnas on tekkinud s\u00f5jalise kaitseoperatsiooni vajadus, kuid NATO \u00fchine vastus alles kujunemas.<\/p>\n<p>\u00d5huv\u00e4gede koost\u00f6\u00f6s on Balti s\u00f5jaline integratsioon NATO raames juba ositi fakt. BALTNET \u00fchendab kolme riigi \u00f5huseire- ja juhtimisv\u00f5imeid ning h\u00f5lmab ka \u00fchiselt mehitatud juhtimiskeskust Karm\u0117lavas Leedus. \u00dche riigi seire- ja juhtimis\u00fcksus saab toetada NATO \u00f5hu- ja raketikaitseoperatsioone ka teiste Balti riikide \u00f5huruumis. Operatsioonide juhtimine ise k\u00e4ib l\u00e4bi Saksamaal asuva regionaalse \u00f5hujuhtimiskeskuse.<\/p>\n<p>2015. aastal asutasid Balti riigid \u00fchise staabielemendi (B-CJSE), mille \u00fclesanne on koordineerida operatsioonitasandi kaitseplaneerimist. See on siiski tegelikkuses kolme riigi \u00fchine t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mitte p\u00e4ris staap. 2024. aasta jaanuaris allkirjastasid Eesti, L\u00e4ti ja Leedu kaitseministrid HIMARS-ite rahu- ja s\u00f5jaaegse \u00fchiskasutuse raamistiku loomise kavatsuse. Mullu oktoobris lepiti kokku sihtm\u00e4rgistamise koordineerimises, et naabrid k\u00f5ik omap\u00e4i samu vastase sihtm\u00e4rke ei r\u00fcndaks ja nii moona raiskaks.<\/p>\n<p>Ka Poolaga koost\u00f6\u00f6 tihendamist on juba alustatud. Nelja riigi kaitseministrid leppisid s\u00f5jaliste kaitseliinide arendamise koordineerimises kokku 2024. aasta septembris. Leedu ja Poola kaitsev\u00e4e juhid arutasid viimati oktoobris juba 2022. aastal s\u00f5lmitud kaitseplaani Or\u0161a elluviimist.<\/p>\n<p>Kahepoolne plaan korraldab v\u00e4gede koostegutsemist m\u00f5lemal pool piiri, sealhulgas Suwa\u0142ki koridori ja Leedu territooriumi kaitseks, ning seda plaani on \u00f5ppustel ka harjutatud koos teiste NATO liitlastega. Tegemist on alliansi kaitset t\u00e4iendava lokaalse plaaniga, mille t\u00e4psed k\u00e4ivitamis- ja juhtimistingimused pole avalikud.<\/p>\n<p>Soome eksperdi Matti Pesu k\u00e4sitlusest edasi m\u00f5eldes v\u00f5iks k\u00fcsida, kas peaksime nende s\u00f5jalise l\u00f5imimise sammudega piirduma v\u00f5i v\u00f5iksime kasv\u00f5i t\u00f5sisema m\u00f5ttem\u00e4ngu vormis l\u00e4bi planeerida sellise Balti kaitsekorralduse, mis v\u00f5imaldaks s\u00f5ja ajal r\u00e4\u00e4kida \u00fchiselt juhitud \u00fchendv\u00e4est ka siis, kui NATO kaitseoperatsiooni pole k\u00e4ivitatud. Poola kaasatus oleks sellise plaani v\u00e4ltimatu osa.<\/p>\n<p>Balti \u00fchendv\u00e4e loomise \u00fcks eeldusi oleks kokkulepe selles, millised \u00fcksused antakse \u00fchise s\u00f5jalise \u00fclema k\u00e4sutusse, millal see allutamine j\u00f5ustub ja kui ulatuslik on tema otsustus\u00f5igus. Eesti seadus v\u00f5imaldab juba praegu anda osa k\u00e4su\u00f5igusest v\u00e4lisriigi \u00fclemale ning v\u00f5tta vastu k\u00e4su\u00f5igust teise riigi \u00fcksuste \u00fcle. P\u00fcsiv \u00fchine s\u00f5jaaja juhtimiskorraldus n\u00f5uaks aga riikide vahel m\u00e4rksa ulatuslikumaid kokkuleppeid ja ka konkreetsemat plaani.<\/p>\n<p>Sellised Balti riikide ulatuses vabalt liikuvad ja ristkasutatavad s\u00f5jalised \u00fcksused v\u00f5iksid s\u00e4ilitada oma rahvusliku koosseisu, keele ja traditsioonid. M\u00e4\u00e4rav oleks see, kas \u00fchine \u00fclem saab talle antud \u00fclesande t\u00e4itmiseks v\u00e4gesid tegelikult k\u00e4sutada v\u00f5i peab iga olulise otsuse jaoks kolmest pealinnast uue loa saama.<\/p>\n<p>Nii ulatusliku \u00fchendamise puhul oleks p\u00f5hjendatud s\u00f5lmida kolme riigi ratifitseeritud kaitseleping, mis m\u00e4\u00e4raks \u00fchise juhtimise alla koondatud v\u00e4e \u00fclesande, poliitilise juhtimise ja ka s\u00f5jalise k\u00e4suliini.<\/p>\n<p>Ilmselt k\u00f5ige raskem kokkulepe puudutaks Balti lokaalse kaitseplaani aktiveerimist. \u00dcks v\u00f5imalik mudel oleks valitsuste \u00fchine poliitiline n\u00f5ukogu, mis kinnitab kaitseplaanid. R\u00fcnnak \u00fche osalise vastu peaks k\u00e4ivitama \u00fchise kaitse, mitte l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised selle \u00fcle, kas ja millega h\u00e4tta sattunud naabrit konkreetses olukorras \u00fcldse abistada.<\/p>\n<p>Teine Balti \u00fchendv\u00e4e toimimise eeltingimus oleks usutav pikaajaline rahastamine. \u00dchist v\u00e4ge ei saa planeerida nii, et \u00fcks osaline saab igal eelarveaastal oma panust \u00fchepoolselt v\u00e4hendada ja j\u00e4tta puuduj\u00e4\u00e4gi teiste kanda. Rail Balticu rahastamisraskused n\u00e4itavad, kui oluline on siduda \u00fchised pikaajalised plaanid usutava rahastuskavaga.\u00a0<\/p>\n<p>Eraldi kaitsev\u00e4gedega v\u00f5rreldes oleks \u00fchise v\u00e4e suurim v\u00f5imalik tugevus j\u00f5u kiire koondamine kogu piirkonna jaoks otsustavasse kohta. \u00dchine juhtimine saaks h\u00f5lmata \u00f5hut\u00f5rjet, kaugmaatuld, luuret, reserve ja lahinguvarusid \u00fche tervikuna ning v\u00e4ltida seda, et iga riik optimeerib oma l\u00f5iku, aga nende vahele j\u00e4\u00e4b Balti kaitsetandri tervikvaates kriitiline auk.<\/p>\n<p>\u00dchine planeerimine sunniks ka ausamalt arvestama, milline \u00fcksus on p\u00e4riselt olemas, kui kiiresti see liigub ja kelle \u00fclesannet see esimesena t\u00e4idab. NATO Balti kaitseplaani osana on sellised arvestused juba tehtud, ent Balti \u00fchendv\u00e4e m\u00f5ttem\u00e4ngus v\u00f5iks m\u00f5elda ka sellele, millele viitab Pesu oma artiklis, ehk siis piirkondlikule s\u00f5jalisele isetoimimisele.<\/p>\n<p>&#8220;Ohvitseride v\u00e4lja\u00f5pe juba toimub \u00fchiselt Tartus asuvas Balti kaitsekolled\u017eis, sellist v\u00e4lja\u00f5pet saab laiendada ka taktikalisele tasandile.&#8221;<\/p>\n<p>Teine Balti \u00fchisv\u00e4e tugevus oleks v\u00f5imalus kasvatada v\u00f5imeid, mille jaoks iga riigi spetsialiste ja raha eraldi napib. Sarnaste relvas\u00fcsteemide \u00fchine v\u00e4lja\u00f5pe, relvastuse eluts\u00fckli haldamine, side ja logistika v\u00f5iksid v\u00e4hendada dubleerimist ning koondada haruldasi oskusi. Ohvitseride v\u00e4lja\u00f5pe juba toimub \u00fchiselt Tartus asuvas Balti kaitsekolled\u017eis, sellist v\u00e4lja\u00f5pet saab laiendada ka taktikalisele tasandile.<\/p>\n<p>Kolmas Balti \u00fchendv\u00e4e eelis v\u00f5iks olla tugevam heidutus. Ette kokku lepitud juhtimine ja volitused v\u00e4hendaksid aega, mis kulub abistamisotsuse muutmiseks tegelikuks s\u00f5jaliseks tegevuseks. Kui r\u00fcnnak \u00fche riigi vastu paneks eelnevalt kokku lepitud korras liikuma k\u00f5igi kolme j\u00f5ud, oleks vastasel v\u00e4hem lootust neid poliitiliselt \u00fcksteisest eraldada.<\/p>\n<p>Balti riigid saaksid oma kohaliku kaitseklastri loomisel eeskuju otsida mitmest juba toimivast Euroopa koost\u00f6\u00f6korraldusest. Eriti l\u00e4hedal on selle Briti juhitud \u00dchendekspeditsiooniv\u00e4gi JEF, kuhu kuuluvad \u00dchendkuningriik, viis P\u00f5hjamaad, kolm Balti riiki ja Holland. JEF v\u00f5imaldab \u00dchendkuningriigil tegutseda \u00fche v\u00f5i mitme osalejaga, ootamata k\u00f5igi liikmete n\u00f5usolekut. Iga riik otsustab oma v\u00e4gede panustamise ise.\u00a0<\/p>\n<p>Belgia ja Hollandi merev\u00e4ed pakuvad veelgi s\u00fcgavama integratsiooni n\u00e4ite. Neil on \u00fchine operatiivjuhtimine ja staap Den Helderis ning pikaajaline koost\u00f6\u00f6 hoolduses ja v\u00e4lja\u00f5ppes. Belgia ja Holland tagavad vaheldumisi ka Beneluxi riikide \u00f5huturvet. Balti riikidele pakub see olulist kogemust, kuidas jaotada igap\u00e4evaseid \u00fclesandeid ja \u00fclalpidamiskulusid ning valmistada \u00fcksusi ette \u00fchise juhtimise all tegutsemiseks.<\/p>\n<p>Maav\u00e4gede l\u00f5imimisel v\u00f5iks eestlastele, l\u00e4tlastele ja leedukatele olla v\u00f5imalik eeskuju Saksamaa ja Holland. Alates 2023. aastast on k\u00f5ik kolm Hollandi maav\u00e4e lahingubrigaadi integreeritud Saksa diviisidesse, s\u00e4ilitades Hollandi riikliku otsustus\u00f5iguse nende kasutamise \u00fcle. Balti riigid v\u00f5iksid sellest v\u00f5tta \u00fcle konkreetsete \u00fcksuste p\u00fcsiva seotuse samade staapide ja naaber\u00fcksustega. Regulaarne \u00fchine planeerimine ja v\u00e4lja\u00f5pe aitavad muuta \u00fcksuste s\u00f5jaaegse allutamise harjumusp\u00e4raseks.<\/p>\n<p>Sellisel \u00fchendv\u00e4el oleks kindlasti ka riskid. Plaanide ja v\u00f5imete \u00fchendamine suurendaks vastastikust s\u00f5ltuvust. Kui t\u00f6\u00f6jaotus l\u00e4heks nii kaugele, et iga kriitilist v\u00f5imet arendab ainult \u00fcks riik, v\u00f5iks selle riigi taristu purustamine v\u00f5i \u00fchenduste katkemine halvata k\u00f5igi kolme kaitsmist. Eraldi s\u00fcsteemides on kallist dubleerimist, kuid osa sellest on s\u00f5jas vajalik ohutusvaru. Seet\u00f5ttu peaks ka Balti \u00fchendv\u00e4gi s\u00e4ilitama igas riigis eraldi mobilisatsiooni, territoriaalkaitse, esmase logistika ja iseseisva tegutsemise v\u00f5ime.<\/p>\n<p>Samuti ei kattu Balti kolmepoolne formaat k\u00f5igi s\u00f5jaliste \u00fclesannete geograafiaga. Eesti kaitse seob meid Soome lahe ja Soomega, Leedu kaitse Suwa\u0142ki koridori ja Poolaga. T\u00e4ielik \u00fchendamine oleks halb tehing, kui see muudaks nende partneritega tegutsemise keerulisemaks.<\/p>\n<p>Sellegipoolest tasuks \u00fchise Balti kaitsev\u00e4e moodustamise v\u00f5imalust t\u00f5siselt anal\u00fc\u00fcsida, v\u00f5rreldes kolme lahendust: praegusega v\u00f5rreldes tugevdatud koost\u00f6\u00f6 eraldi kaitsev\u00e4gede vahel, p\u00fcsiva \u00fchise operatiivjuhtimisega v\u00e4ekoondise moodustamine ja t\u00e4ielikult \u00fchendatud kaitsev\u00e4ed.<\/p>\n<p>Balti \u00fchendv\u00e4e m\u00f5tte l\u00e4bikaalumine teeks s\u00f5jalise koost\u00f6\u00f6 tihendamise v\u00e4ljavaated selgemaks ka siis, kui l\u00f5puks otsustatakse j\u00e4\u00e4da praeguse mudeli juurde ja s\u00e4ilitada kolm eraldi kaitsev\u00e4ge.<\/p>\n<p>K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0<a href=\"https:\/\/eestiraadio.err.ee\/vikerraadio\/1610165125\/paevakommentaar\/saatesarjast\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n<p>ERR.ee v\u00f5tab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610199349\/mailto:arvamus@err.ee\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">arvamus@err.ee<\/a>. \u00d5igus otsustada artikli v\u00f5i lugejakirja avaldamise \u00fcle on toimetusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"28. augustil teatas Rootsi, et saadab Gripeni h\u00e4vituslennukid ja s\u00f5jalaeva Soomele appi NATO idapiiri kaitsma ja et vajaduse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":321383,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[117881,117880,2332,117882,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,54345,2645,28,29,114,115,95,78552,2801,54,19,25,4624,23,24,22,20,30,2511,92,93,94],"class_list":["post-321382","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-b-cjse","tag-balti-kaitseplaan","tag-balti-riigid","tag-balti-uhendvagi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jef","tag-kaitsevagi","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lati","tag-leedu","tag-maailm","tag-matti-pesu","tag-meelis-oidsalu","tag-nato","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikaitse","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-vikerraadio","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117637447857885309","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321382","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=321382"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321382\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/321383"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=321382"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=321382"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=321382"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}