{"id":32169,"date":"2025-10-31T18:57:09","date_gmt":"2025-10-31T18:57:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32169\/"},"modified":"2025-10-31T18:57:09","modified_gmt":"2025-10-31T18:57:09","slug":"kersna-alaveri-probleem-pole-psuhholoogiline-vaid-psuhhiaatriline-suusatamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32169\/","title":{"rendered":"Kersna: Alaveri probleem pole ps\u00fchholoogiline, vaid ps\u00fchhiaatriline | Suusatamine"},"content":{"rendered":"

Kinosaalides ja teleekraanidel on viimastel n\u00e4dalatel saanud n\u00e4ha kaht dokumentaalfilmi suusatreener Mati Alaverist. Legendaarne ajakirjanik Vahur Kersna \u00fctles, et huvilistel tasub minna vaatama m\u00f5lemat filmi, sest need l\u00e4henevad dopinguskandaalile erinevate nurkade alt.<\/p>\n

Oktoobri l\u00f5pus esilinastusid v\u00e4ikese vahega kaks dokumentaalfilmi Mati Alaverist: 17. oktoobril n\u00e4idati esmakordselt Delfi Meedia toodetud filmi “Kindral” ning 22. ja 29. oktoobril n\u00e4idati “Pealtn\u00e4gija” asemel ETV kanalitel dokumentaali “Mati Alaver – valgusest varju”.<\/p>\n

Kersna r\u00e4\u00e4kis reedel Raadio 2-le, et on m\u00f5lemat filmi n\u00e4inud ning need r\u00e4\u00e4givad samal teemal kaks v\u00e4ga erinevat lugu. “Ma ei taha kindlasti neid v\u00f5rrelda selles m\u00f5ttes, et kumb on parem v\u00f5i kumb on halvem. Me ei saa v\u00f5rrelda n\u00e4iteks sokke ja kindaid,” s\u00f5nas ta. “Pealtn\u00e4gija materjal andis \u00fche pildi, nad keskendusid \u00fchtedele asjadele ja see Delfi toode oli t\u00e4iesti teistsugune.”<\/p>\n

Alaver on m\u00f5istagi eestlaste jaoks vastuoluline inimene, kes ohverdas \u00fclima eesm\u00e4rgi nimel k\u00f5ik, et kuskilt murdosasekundeid v\u00f5ita. Kas ta oli halb inimene v\u00f5i hoopis hull geenius, kes oli edu saavutamise nimel k\u00f5igeks valmis?<\/p>\n

“Adolf Hitler oli ka fenomen, Jossif Stalin oli fenomen, Vladimir Putin on ka fenomen,” \u00fctles Kersna. “Nad on keskendunud \u00fchele eesm\u00e4rgile, suurele maailmavallutuse eesm\u00e4rgile ja milliseid ohvreid selle nimel tuuakse, ei ole t\u00e4htis.”<\/p>\n

“Priit Pullerits nimetab oma arvustuses<\/a> seda v\u00e4ljendiga “s\u00f5ge fanatism”. Seda ta on. Kui sul on suur eesm\u00e4rk elus ja sa p\u00fc\u00fcdled selle poole, j\u00e4ttes endas selja taha musta maa, siis kas see on \u00f5ige? Kas see on see, mille p\u00f5hjal me inimesele p\u00fcstitame kuldseid ausambaid?” s\u00f5nas Kersna. “See film ja see lugu ise, mida on v\u00f5rreldud antiiktrag\u00f6\u00f6diaga, tekitab v\u00e4ga palju k\u00fcsimusi. See on ka p\u00f5hjus, miks nii palju on ilmunud erinevaid arvamusi. \u00dched arvavad nii, teised natukene teistmoodi, see tekitab m\u00f5tteid ja see ongi v\u00e4ga hea.”<\/p>\n

“M\u00f5ned asjad me \u00fchiskonnas v\u00f5iksime r\u00e4\u00e4kida v\u00e4hemalt enda jaoks selgeks. Kui okei on see, et suure eesm\u00e4rgi nimel sa tood eetika moraali ohvriks. Kui okei on \u00fchiskonnas sulitsemine ja valetamine nii-\u00f6elda \u00f5ilsa eesm\u00e4rgi nimel?”<\/p>\n

Vahur Kersna Autor\/allikas: Margarita Mironova-Malkin<\/p>\n

Kui mujal maailmas on dopinguga patustanud sportlased ja treenerid oma suu puhtaks r\u00e4\u00e4kinud ja \u00fchiskond on neile suuresti andestanud, siis Kersna s\u00f5nul on naiivne arvata, et Mati Alaver palub eestlastelt andestust. “See on see p\u00f5hjus, miks “Pealtn\u00e4gija” film j\u00e4i nii kauaks venima,” \u00fctles Kersna.<\/p>\n

“Alaver ei tule v\u00e4lja ja me n\u00e4gime m\u00f5lemast filmist, milline metodoloogiline valetaja ta on. See ei ole ps\u00fchholoogiline, see on ps\u00fchhiaatriline probleem ja ps\u00fchhiaatria t\u00f6\u00f6maa teda anal\u00fc\u00fcsida ja selgitada, mis inimene see on. Pealtn\u00e4gija filmi \u00fcks suur pluss minu jaoks oli ka see, et nad v\u00f5tsid ette selle, kust Alaver on tulnud, missugune inimene ta on, milline on tema see olemus, me k\u00f5ik oleme ju noorusest p\u00e4rit. Sealt saab ka natukene selgemaks, miks ta niimoodi tegi.”<\/p>\n

“Eestlased parema meelega unustavad, nad unustavadki selle \u00e4ra. Nad pigem unustavad selle h\u00e4bi, kuidas tuhanded ja tuhanded inimesed juubeldasid, r\u00f5\u00f5mustasid, tantsisid ja laulsid selle k\u00f5ige peale, nende v\u00f5itude peale, mis nagu me n\u00fc\u00fcd teame, ei olnud ausal teel saavutatud. Unustame kogu selle loo ja, ja need ajakirjanikud, kes omal ajal t\u00f5id selle v\u00e4lja, nad tunnistavad ju filmis, millise s\u00f5imulaviini alla nad sattusid, kuidas neid \u00e4hvardati.”<\/p>\n

Telelegend \u00fctles, et unustamine on lihtsalt k\u00f5ige kergem valik. “Inimestele on vaja kangelasi, neile on vaja muinasjuttu. See on andeksandmatu tegelikult meie ps\u00fc\u00fches,” \u00fctles ta. “L\u00e4hme eluga edasi, unustame \u00e4ra, et see niimoodi on, las Alaver ja Veerpalu toimetavad kuskil omaette.”<\/p>\n

“See on neile piisav karistus – see h\u00e4bi, mida nad elu l\u00f5puni peavad endas kandma. Ma ei tea, kui raske koorem see nende jaoks on, see s\u00f5ltub\u00a0nende ps\u00fchholoogilisest \u00fclesehitusest, aga k\u00fcllap nad sellega hakkama saavad. Kui senimaani on saanud, k\u00fcllap saavad ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu.”<\/p>\n

* * *<\/p>\n

“Mati Alaver \u2013 valgusest varju” on traagiline lugu p\u00f6\u00f6rasest vaimustusest ja r\u00e4ngast pettumusest, mille telgitagustes peitub palju pooltoone ning fakte, mida \u00fcldsus esimest korda kuuleb. Autor-stsenarist Mihkel K\u00e4rmas, re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Raivo Maripuu, Vladlen Pobjar\u017ein, toimetajad Kristjan Pihl, Taavi Eilat, Maarja V\u00e4rv, Merilin P\u00e4rli, Uljana Kuzmina, produtsent Piret Priisaar.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kinosaalides ja teleekraanidel on viimastel n\u00e4dalatel saanud n\u00e4ha kaht dokumentaalfilmi suusatreener Mati Alaverist. Legendaarne ajakirjanik Vahur Kersna \u00fctles,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32170,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,11110,19,25,23,24,22,20,13658,30],"class_list":{"0":"post-32169","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-mati-alaver","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-vahur-kersna","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115470312717523119","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32169\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}