{"id":321950,"date":"2026-11-19T08:16:11","date_gmt":"2026-11-19T08:16:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/321950\/"},"modified":"2026-11-19T08:16:11","modified_gmt":"2026-11-19T08:16:11","slug":"kaia-vask-tookusega-meil-probleeme-ei-ole-kull-aga-palgaga-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/321950\/","title":{"rendered":"Kaia Vask: t\u00f6\u00f6kusega meil probleeme ei ole, k\u00fcll aga palgaga | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Eesti miinimumpalga ostuj\u00f5ud on Euroopa Liidu madalaim, parem palk v\u00f5ib aidata ettev\u00f5tetel t\u00f6\u00f6tajaid hoida ning suunab t\u00f6\u00f6andjaid otsima v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6korralduse parandamiseks, kirjutab Kaia Vask.<\/p>\n<p>Kujutage ette palgap\u00e4eva, raha laekub kontole, kuid on juba ette \u00e4ra jagatud. \u00dc\u00fcr, k\u00fcte, elekter, toit ja k\u00fctus v\u00f5ivad neelata suurema osa t\u00f6\u00f6tasust. Inimene k\u00e4ib iga p\u00e4ev t\u00f6\u00f6l ja teeb oma t\u00f6\u00f6d korralikult. Ta ei ela \u00fcle oma v\u00f5imete, ometi ei taga tema sissetulek perele hakkamasaamist j\u00e4rgmise palgap\u00e4evani. Kas see on t\u00f5esti k\u00f5ik, mida Eestis ausa t\u00f6\u00f6 eest vastu antakse?<\/p>\n<p>T\u00e4ist\u00f6\u00f6ajaga t\u00f6\u00f6tava inimese miinimumpalk on t\u00e4navu 1. aprillist 946 eurot kuus. See on brutopalk, millest l\u00e4hevad maha maksud ja muu, nii et t\u00f6\u00f6taja pangakontole laekub tunduvalt v\u00e4iksem summa. Samal ajal on tarbijahinnad t\u00e4navu oktoobris aastataguse ajaga v\u00f5rreldes 4,2 protsenti t\u00f5usnud ning eriti kalliks on muutunud eluase ja transport.<\/p>\n<p>Need on v\u00e4ljaminekud, mida pole v\u00f5imalik paremate aegade ootuses edasi l\u00fckata. Ilma katuseta pea kohal ei saa Eesti kliimas suurema osa aastast hakkama ja transpordikulu on paljudele paratamatu, sest statistikaameti andmetel k\u00e4is juba kolm aastat tagasi neli inimest k\u00fcmnest t\u00f6\u00f6l m\u00f5nes teises omavalitsuses.<\/p>\n<p>Eesti miinimumpalga ostuj\u00f5ud on Euroopas k\u00f5ige madalam<\/p>\n<p>Eesti miinimumpalga ostuj\u00f5ud on Euroopa Liidu (EL) madalaim. Eurostati juulikuise v\u00f5rdluse j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4b see alla k\u00f5igi 22 liikmesriigi n\u00e4itajale, kus kehtib riiklik alampalk. Teisis\u00f5nu saab Eesti miinimumpalgaga t\u00f6\u00f6taja tasuda ja tarbida v\u00e4hem kui \u00fcheski teises neist riikidest.<\/p>\n<p>Eesti inimesed on t\u00f6\u00f6turul aktiivsed. Naiste t\u00f6\u00f6h\u00f5ive oli eelmisel aastal EL-i k\u00f5rgeim ja meeste oma \u00fcle keskmise. T\u00f6\u00f6kusega meil seega probleeme ei ole, k\u00fcll aga t\u00f6\u00f6 eest saadava palgaga. Riigis, kus t\u00f6\u00f6tamist v\u00e4\u00e4rtustatakse, ei peaks t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6 t\u00e4hendama pidevat muret selle p\u00e4rast, kuidas j\u00e4rgmise palgap\u00e4evani hakkama saada.<\/p>\n<p>Eriti murelikuks teeb mind noorte olukord. Kujutame ette noort, kes on leidnud t\u00e4iskohaga t\u00f6\u00f6 ja soovib vanematekodust v\u00e4lja kolida. Ta vaatab \u00fc\u00fcrikorterite kuulutusi, arvutab kokku tagatisraha, esimese kuu \u00fc\u00fcri ja muud kulud ning m\u00f5istab, et omaette elamine k\u00e4ib talle \u00fcle j\u00f5u.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6koht peaks andma noorele v\u00f5imaluse iseseisvuda ja tulevikuplaane teha. Kui suur osa palgast kulub \u00fcksnes \u00fc\u00fcrile, toidule ja t\u00f6\u00f6les\u00f5idule, j\u00e4\u00e4b v\u00e4he v\u00f5imalusi ootamatuteks kuludeks v\u00f5i tuleviku tarbeks raha k\u00f5rvale panemiseks. Iseseisva elu edasil\u00fckkamine ei pruugi seega olla noore vaba valik, vaid paratamatus.<\/p>\n<p>M\u00f5nes peres saavad vanemad t\u00e4iskasvanud noort \u00f5pingute ajal toetada. Teistes peredes ei ole see v\u00f5imalik, sest vanemate endi sissetulek katab vaevu igap\u00e4evased kulud. Nii v\u00f5ivad kahe \u00fchtviisi tubli ja t\u00f6\u00f6ka noore v\u00f5imalused kujuneda juba iseseisva elu alguses v\u00e4ga erinevaks.<\/p>\n<p>T\u00e4navu avaldatud Eurostudenti uuring n\u00e4itab, et \u00f5pingute k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tamine on Eestis paljudele \u00fcli\u00f5pilastele j\u00e4tkuvalt \u00e4raelamise k\u00fcsimus. Kasvanud on nende \u00fcli\u00f5pilaste hulk, kes ei saaks t\u00f6\u00f6tamata k\u00f5rgharidust omandada. \u00d5ppimise k\u00f5rvalt t\u00f6\u00f6tamine annab k\u00fcll t\u00f6\u00f6kogemust, aga j\u00e4tab ka \u00f5ppimiseks v\u00e4hem aega.<\/p>\n<p>Eestis kehtib noortele sama riiklik alampalga m\u00e4\u00e4r kui teistele t\u00f6\u00f6tajatele. See on oluline p\u00f5him\u00f5te, mida tuleb hoida. Palga suurus ei tohi s\u00f5ltuda t\u00f6\u00f6taja vanusest.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6andjate mure on m\u00f5istetav, kuid palgat\u00f5usust v\u00f5idavad k\u00f5ik<\/p>\n<p>M\u00f5istan ka t\u00f6\u00f6andjate muresid. Palgat\u00f5us v\u00f5ib suurendada ettev\u00f5tte kulusid, n\u00f5uda otsuste hoolikamat kaalumist ning eriti v\u00e4iksematel ettev\u00f5tetel v\u00f5ib olla keeruline muutustega kiiresti kohaneda, kuid meie ettev\u00f5tluse tulevik ei saa s\u00f5ltuda sellest, kui kaua suudavad inimesed v\u00e4ikese palgaga hakkama saada.<\/p>\n<p>Eesti senine kogemus ei toeta v\u00e4idet, et miinimumpalga t\u00f5us toob v\u00e4ltimatult kaasa t\u00f6\u00f6kohtade kadumise. Tartu \u00dclikooli RAKE uuring n\u00e4itas, et varasemate alampalgat\u00f5usude m\u00f5ju t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele oli valdavalt statistiliselt ebaoluline v\u00f5i hoopis positiivne. See ei t\u00e4henda, et palkade t\u00f5stmine oleks alati riskivaba, aga senised andmed ei anna alust pidada t\u00f6\u00f6kohtade kadumist riikliku miinimumpalga t\u00f5stmise paratamatuks tagaj\u00e4rjeks.<\/p>\n<p>&#8220;Vaja on ettev\u00f5tjate otsuseid ja investeeringuid ning ka riigi tuge, et v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted suudaksid muutustega kaasa minna.&#8221;<\/p>\n<p>Palgakasvu ja tootlikkuse seos toimib m\u00f5lemas suunas. Parem palk v\u00f5ib aidata ettev\u00f5tetel t\u00f6\u00f6tajaid hoida ning suunab t\u00f6\u00f6andjaid otsima v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6korralduse parandamiseks, inimeste oskuste arendamiseks ja uude tehnoloogiasse investeerimiseks. See k\u00f5ik ei juhtu siiski iseenesest. Vaja on ettev\u00f5tjate otsuseid ja investeeringuid ning ka riigi tuge, et v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted suudaksid muutustega kaasa minna.<\/p>\n<p>K\u00f5rgem palk elavdab ka majandust. Kui v\u00e4iksema sissetulekuga inimesel j\u00e4\u00e4b p\u00e4rast palgap\u00e4eva rohkem raha k\u00e4tte, saab ta rohkem kulutada kaupadele ja teenustele. Nii j\u00f5uab osa rahast meie ettev\u00f5teteni tagasi. V\u00f5idavad k\u00f5ik.<\/p>\n<p>Ameti\u00fchingud ootavad 23. novembril t\u00f6\u00f6andjatelt konkreetset ja t\u00f6\u00f6tajate panuse suhtes \u00f5iglast riikliku t\u00f6\u00f6tasu alamm\u00e4\u00e4ra pakkumist. See annaks v\u00f5imaluse j\u00f5uda kokkuleppeni ning kehtestada uus miinimumpalk tavap\u00e4rasel ajal, 1. jaanuaril 2027. aastal.<\/p>\n<p>T\u00e4navu hakkas 946-eurone miinimumpalk kehtima alles 1. aprillist. See t\u00e4hendas t\u00f6\u00f6tajatele saamata j\u00e4\u00e4nud eurosid ja riigieelarvele v\u00e4iksemat maksutulu. Kuna hilinemine kahjustaks nii t\u00f6\u00f6tajaid kui ka riigi eelarvet, ei tohiks selline praktika 2027. aastal korduda.<\/p>\n<p>L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel otsustatakse sedagi, kas v\u00e4ikese palgaga t\u00f6\u00f6tajad ja nende pered saavad j\u00e4rgmisel aastal veidi kindlamalt tulevikku vaadata ning kas noortel on v\u00f5imalik t\u00e4nu t\u00f6\u00f6tamisele vanematekodust v\u00e4lja kolida v\u00f5i v\u00e4hendada t\u00f6\u00f6koormust ja p\u00f6\u00f6rata suuremat t\u00e4helepanu \u00f5pingutele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti miinimumpalga ostuj\u00f5ud on Euroopa Liidu madalaim, parem palk v\u00f5ib aidata ettev\u00f5tetel t\u00f6\u00f6tajaid hoida ning suunab t\u00f6\u00f6andjaid otsima&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":321951,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[5669,22310,7898,131,130,37,33,35,34,36,7900,118007,1323,674,2808,5616,5712],"class_list":["post-321950","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-alampalk","tag-ametiuhingud","tag-ametiuhingute-keskliit","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kaia-vask","tag-miinimupalk","tag-palk","tag-too","tag-tooandjad","tag-toojoud","tag-tootajad"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117642119509682056","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321950","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=321950"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321950\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/321951"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=321950"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=321950"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=321950"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}