{"id":321984,"date":"2026-11-19T09:13:09","date_gmt":"2026-11-19T09:13:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/321984\/"},"modified":"2026-11-19T09:13:09","modified_gmt":"2026-11-19T09:13:09","slug":"uuring-lasterikka-pere-toetus-soodustas-eestis-kolmandate-laste-sundi-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/321984\/","title":{"rendered":"Uuring: lasterikka pere toetus soodustas Eestis kolmandate laste s\u00fcndi | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"<p>Aastal 2017 kehtima hakanud lasterikka pere toetus suurendas kolmanda lapse s\u00fcnni t\u00f5en\u00e4osust neli protsenti. V\u00f5rreldes meetmele eelnenud ajaga nihkus kolmanda lapse s\u00fcnd \u00fchtlasi keskmiselt viiendiku v\u00f5rra varasemaks, osutab Eesti rahvastikuteadlaste <a href=\"https:\/\/www.demographic-research.org\/articles\/volume\/55\/25\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">uuring<\/a>.<\/p>\n<p>&#8220;Me k\u00f5ik oleme kursis, et s\u00fcndimus on Eestis langenud viimastel aastatel v\u00e4ga madalale. See aga tingimata ei t\u00e4henda, et meil kehtestatud suured perepoliitilised meetmed oleksid oma m\u00f5ju kaotanud v\u00f5i kuidagi ebavajalikud,&#8221; \u00fctleb Tallinna \u00dclikooli ja Eesti demograafia keskuse nooremteadur Tanel Paas.<\/p>\n<p>&#8220;Me k\u00f5ik oleme kursis, et s\u00fcndimus on Eestis langenud viimastel aastatel v\u00e4ga madalale.&#8221;<\/p>\n<p>\u00dcks selline meede on alates 2017. aasta 1. juulist kehtima hakanud lasterikka pere toetus. Varem on teadlased hinnanud toetuse m\u00f5ju kirjeldavalt, j\u00e4lgides pidevalt muutust kolmandate s\u00fcndide arvus. Kas meede suurendas kuidagi kolmandate laste s\u00fcnnit\u00f5en\u00e4osust, sellise vaatluse pinnalt aga hinnata ei saa.<\/p>\n<p>Koos kolleegidega v\u00f5ttis Paas n\u00fc\u00fcd toetuse m\u00f5ju t\u00e4psemalt luubi alla. Nad vaatasid aastatel 1967\u20132005 s\u00fcndinud naiste registriandmeid aastatest 2005 kuni 2024. Pikk periood v\u00f5imaldas v\u00f5rrelda paarisaja tuhande \u00fche ning kahe lapsega naise s\u00fcndimusk\u00e4itumist enne ja p\u00e4rast reformi. &#8220;Kasutatud s\u00fcndmusloolise komposiitmudeliga (mixture cure model) saime hinnata, kas reformi tulemusena suurenes kolmanda lapse s\u00fcnnit\u00f5en\u00e4osus v\u00f5i t\u00f5i see lihtsalt juba planeeritud s\u00fcnnid varasemaks,&#8221; selgitab Paas.<\/p>\n<p>Toetuse m\u00f5ju v\u00e4henes ajas<\/p>\n<p>Kehtestamise aegu ehk 2017. aastal oli lasterikka pere toetus kolme kuni kuue lapsega peredele 200 eurot kuus. Seitsme v\u00f5i enama lapsega pere sai riigilt aga kuus 400 eurot lisaraha. Koos lapsetoetustega laekus riigilt kokku suisa 500 eurot kuus. Tanel Paasi hinnangul oli 2017. aastal tegu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse meetmega. &#8220;Selle aasta keskmisest brutopalgast moodustas see 41 protsenti ja alampalgast koguni 106 protsenti,&#8221; toob ta v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n<p>Hiljem on toetuse suurust paaril korral muudetud. Suuremad muutused olid 2023. aastal, kui toonane koalitsioon t\u00f5stis selle 650 ja 850 euroni. Seevastu 2024. aastal v\u00e4hendas j\u00e4rgmine valitsus toetust 200 euro v\u00f5rra ehk 450 ja 650 euroni.<\/p>\n<p>&#8220;Aastatel 2017\u20132024 v\u00f5is t\u00e4nu sellele reformile s\u00fcndida v\u00e4hemalt 2000 last rohkem, kui muidu oleks s\u00fcndinud.&#8221;<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd hindasid Paas ja kolleegid registriandmete p\u00f5hjal, kas meetme tulemusel suurenes kolmanda lapse s\u00fcnni t\u00f5en\u00e4osus v\u00f5i t\u00f5i toetus juba planeeritud s\u00fcnnid lihtsalt varasemaks. &#8220;Anal\u00fc\u00fcsi tulemused n\u00e4itasid, et kolmanda lapse s\u00fcnnit\u00f5en\u00e4osus reformi j\u00e4rel suurenes ligikaudu nelja protsendipunkti v\u00f5rra,&#8221; m\u00e4rgib nooremteadur. Samuti v\u00e4henes toetuse m\u00f5jul suurte perede vaesusn\u00e4itaja.<\/p>\n<p>V\u00f5rdlevalt vaatasid autorid \u00fche lapsega naiste s\u00fcndimusk\u00e4itumist. Mudel n\u00e4itas, et nende seas v\u00e4henes teise s\u00fcnni t\u00f5en\u00e4osus sama perioodi jooksul 1,8 protsenti. Sellegipoolest n\u00e4itavad tulemused Paasi s\u00f5nul, et lasterikka pere toetus saavutas s\u00fcndide arvu vaates oma eesm\u00e4rgi. &#8220;Aastatel 2017\u20132024 v\u00f5is t\u00e4nu sellele reformile s\u00fcndida v\u00e4hemalt 2000 last rohkem, kui muidu oleks s\u00fcndinud,&#8221; osutab ta.<\/p>\n<p>Teisalt ei saa nooremteaduri s\u00f5nul eitada, et ajas on toetuse m\u00f5ju v\u00e4henenud. P\u00f5hjus on nii Eestis kui ka mujal maailmas sama: mis tahes meedet kehtestades j\u00e4\u00e4b toetuse summa aastateks muutumatuks. Kuna hinnad ja palgad j\u00e4tkavad samal ajal kasvu, v\u00e4heneb toetuse reaalv\u00e4\u00e4rtus ajas pidevalt.<\/p>\n<p>Paasi hinnangul v\u00f5isid usaldust toetuste s\u00fcsteemi vastu v\u00e4hendada ka 2023. ja 2024. aastal tehtud muudatused. &#8220;Kui me tahaks p\u00fcsivat ja pikaajalist m\u00f5ju, oleks oluline vaadata, et nende toetuste v\u00e4\u00e4rtus aja jooksul s\u00e4iliks: kas indekseerimise v\u00f5i regulaarse t\u00f5stmise kaudu,&#8221; soovitab ta.<\/p>\n<p>Perepoliitika vajaks rohkem p\u00fcsivust<\/p>\n<p>Eesti andmete k\u00f5rval vaatasid Tanel Paas ja kolleegid rahvusvahelist teaduskirjandust, mis k\u00e4sitleb mujal maailmas kehtestatud sarnaste meetmete m\u00f5ju. Uuringute tulemused ulatuvad maailmas seinast seina: m\u00f5ju on osutunud kohati soodsaks ja p\u00fcsivaks, kohati soodsaks ja ajutiseks, ent paiguti pole m\u00f5ju \u00fcldse leitud.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dcldiselt leitakse head m\u00f5ju siiski rohkem meetmetel, mis on suunatud just kolmandate ja j\u00e4rgnevate laste s\u00fcndidele,&#8221; m\u00f6\u00f6nab nooremteadur. Niisamuti on v\u00e4hest ja kaduvat m\u00f5ju t\u00e4heldatud pigem toetustel, mis on kohalike lastekasvatamise kuludega v\u00f5rreldes v\u00e4ga v\u00e4ikesed.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dcldiselt leitakse head m\u00f5ju siiski rohkem meetmetel, mis on suunatud just kolmandate ja j\u00e4rgnevate laste s\u00fcndidele.&#8221;<\/p>\n<p>Rahvusvaheline vaade n\u00e4itas sedagi, et toetuste suurendamine v\u00f5ib s\u00fcndmust positiivselt m\u00f5jutada. Toetuste v\u00e4hendamine v\u00f5ib aga m\u00f5juda s\u00fcndimusele negatiivselt. &#8220;M\u00f5nes uuringus on isegi leitud, et toetuste v\u00e4hendamise halb m\u00f5ju v\u00f5ib olla suuremgi kui nende kehtestamisele j\u00e4rgnev soodne m\u00f5ju,&#8221; osutab Paas.<\/p>\n<p>Uuringu tulemuste valguses soovitab ta poliitikakujundajatel k\u00f5ik perepoliitika muudatused h\u00e4sti ja ettevaatusega l\u00e4bi m\u00f5elda. Toetused peavad tema s\u00f5nul olema nii piisavalt suured kui ka stabiilsed. &#8220;Kui soovime, et toetustel oleks pikaajaline m\u00f5ju, peavad nad ajaga sammu pidama ja peredel peab olema kindlus meetmete p\u00fcsimises,&#8221; m\u00e4rgib ta.<\/p>\n<p>V\u00f5rreldes n\u00e4iteks m\u00f5nede Aasia riikide s\u00fcndimusn\u00e4itajatega on Eestil Paasi s\u00f5nul veel kukkumisruumi. Soovides aga siinset olukorda parandada, tuleb perepoliitikat tema s\u00f5nul pidevalt arendada ja t\u00e4iustada. &#8220;Me ei saa eeldada, et p\u00e4rast seda, kui oleme \u00fche suure kuluka meetme kehtestanud, ongi meil perepoliitika valmis ja v\u00f5ime selle teema k\u00f5rvale l\u00fckata,&#8221; s\u00f5nab nooremteadur.<\/p>\n<p>Tanel Paas ja kolleegid kirjutavad oma uuringust ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.demographic-research.org\/articles\/volume\/55\/25\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Demographic Research<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aastal 2017 kehtima hakanud lasterikka pere toetus suurendas kolmanda lapse s\u00fcnni t\u00f5en\u00e4osust neli protsenti. V\u00f5rreldes meetmele eelnenud ajaga&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":321985,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[16419,26,27,37,33,118010,35,34,36,31,32,21,2235,3704,23139,44119,37966,18719,11299,28,29,16420,19,47841,25,3830,407,118009,23,24,22,20,30],"class_list":["post-321984","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-allan-puur","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-demograafia-keskus","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-iive","tag-lapsed","tag-lapsetoetus","tag-lapsetoetused","tag-lasterikka-pere-toetus","tag-lastetoetus","tag-lastetoetused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mark-gortfelder","tag-news","tag-paljulapselise-pere-toetus","tag-populaarseimad-lood","tag-sundimus","tag-tallinna-ulikool","tag-tanel-paas","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321984","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=321984"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/321984\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/321985"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=321984"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=321984"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=321984"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}