{"id":32202,"date":"2025-10-31T19:47:22","date_gmt":"2025-10-31T19:47:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32202\/"},"modified":"2025-10-31T19:47:22","modified_gmt":"2025-10-31T19:47:22","slug":"me-koik-nutsime-opetajate-leht","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32202\/","title":{"rendered":"Me k\u00f5ik nutsime \u2026 &#8211; \u00d5petajate Leht"},"content":{"rendered":"<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u201eMinu pere ja muud klounid\u201c on v\u00e4ga selge film, otsi lahtiseks ei j\u00e4\u00e4.<\/li>\n<li>Nii tugev armastus, mida klounipere loos n\u00e4eme, ei murdu olmelistes raskustes ega tagantj\u00e4rele tarkuses.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u201cMinu pere ja muud\u00a0klounid\u201d<\/p>\n<p>Re\u017eiss\u00f6\u00f6rid Heilika Pikkov ja Liina S\u00e4rkinen<\/p>\n<p>Operaatorid Taavi Arus ja Heilika Pikkov\u00a0<\/p>\n<p>Originaalmuusika Ann\u00a0Reimann, helire\u017eii Horret Kuus\u00a0<\/p>\n<p>1h 23 min<\/p>\n<p>Kinodes alates 26. septembrist<\/p>\n<p>3. novembri eriseansil S\u00f5pruse kinos toimub p\u00e4rast seanssi vestlus\u00a0Peaasi.eekoolitaja\u00a0ja\u00a0vanemlusn\u00f5ustaja Umberto Dorus Geertsi ning Toomas Trossi vahel.\u00a0<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/10\/piipjatuut8.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-2Ll9hDCV\" data-rl_title=\"Film sisaldab isiklikku arhiivi kuuluvaid vahvaid kaadreid nn klounip\u00f5lve algusaegadest.\" data-rl_caption=\"Kaader filmist\" title=\"Film sisaldab isiklikku arhiivi kuuluvaid vahvaid kaadreid nn klounip\u00f5lve algusaegadest.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"576\" data-id=\"244662\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/piipjatuut8-1024x576.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-244662\"\/><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/10\/piipjatuut7.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-2Ll9hDCV\" data-rl_title=\"Portreteeritavate lugu haarab vaatajat kogu filmi v\u00e4ltel.\" data-rl_caption=\"Kaader filmist\" title=\"Portreteeritavate lugu haarab vaatajat kogu filmi v\u00e4ltel.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"576\" data-id=\"244660\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/piipjatuut7-1024x576.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-244660\"\/><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/10\/piipjatuut6-scaled.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-2Ll9hDCV\" data-rl_title=\"N\u00e4itlejate peres kasvab ka autismidiagnoosiga Siim. Fotol koos isa Toomasega rattas\u00f5idul, taamal v\u00e4ntab ema Haide.\" data-rl_caption=\"Kaader filmist\" title=\"N\u00e4itlejate peres kasvab ka autismidiagnoosiga Siim. Fotol koos isa Toomasega rattas\u00f5idul, taamal v\u00e4ntab ema Haide.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"821\" data-id=\"244658\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/piipjatuut6-1024x821.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-244658\"\/><\/a><\/p>\n<p>N\u00e4itlejate peres kasvab ka autismidiagnoosiga Siim. Fotol koos isa Toomasega rattas\u00f5idul, taamal v\u00e4ntab ema Haide.<\/p>\n<p>Kaader filmist<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/10\/piipjatuut4.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-2Ll9hDCV\" data-rl_title=\"\" data-rl_caption=\"Kaader filmist\" title=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"576\" data-id=\"244654\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/piipjatuut4-1024x576.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-244654\"\/><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/10\/piipjatuut3.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-2Ll9hDCV\" data-rl_title=\"\" data-rl_caption=\"Kaader filmist\" title=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"576\" data-id=\"244652\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/piipjatuut3-1024x576.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-244652\"\/><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/10\/piipjatuut2-scaled.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-2Ll9hDCV\" data-rl_title=\"Meie teatrite v\u00f5rk ja nende rahastamise s\u00fcsteem p\u00e4rineb suures osas N\u00f5ukogude ajast. Uutel truppidel ei ole kerge l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seda.\" data-rl_caption=\"Kaader filmist\" title=\"Meie teatrite v\u00f5rk ja nende rahastamise s\u00fcsteem p\u00e4rineb suures osas N\u00f5ukogude ajast. Uutel truppidel ei ole kerge l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seda.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"571\" data-id=\"244650\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/piipjatuut2-1024x571.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-244650\"\/><\/a><\/p>\n<p>Meie teatrite v\u00f5rk ja nende rahastamise s\u00fcsteem p\u00e4rineb suures osas N\u00f5ukogude ajast. Uutel truppidel ei ole kerge l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n<p>Kaader filmist<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.opleht.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/8\/2025\/10\/piipjatuut5.jpg\" data-rel=\"lightbox-gallery-2Ll9hDCV\" data-rl_title=\"Filmis on \u00fcks peaosat\u00e4itja\u00a0\u2013 oma vanematega samav\u00e4\u00e4rselt\u00a0\u2013 n\u00e4itleja\u00adpaari t\u00fctar Emma, kelle l\u00e4bisaamine emaga oli kohati pingeline.\" data-rl_caption=\"Kaader filmist\" title=\"Filmis on \u00fcks peaosat\u00e4itja\u00a0\u2013 oma vanematega samav\u00e4\u00e4rselt\u00a0\u2013 n\u00e4itleja\u00adpaari t\u00fctar Emma, kelle l\u00e4bisaamine emaga oli kohati pingeline.\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"576\" data-id=\"244656\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/piipjatuut5-1024x576.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-244656\"\/><\/a><\/p>\n<p>Filmis on \u00fcks peaosat\u00e4itja\u00a0\u2013 oma vanematega samav\u00e4\u00e4rselt\u00a0\u2013 n\u00e4itleja\u00adpaari t\u00fctar Emma, kelle l\u00e4bisaamine emaga oli kohati pingeline.<\/p>\n<p>Kaader filmist<\/p>\n<p>\u00d5petajate p\u00e4eva hommik 2025. Abituriendid on teinud oma pedagoogidele \u00fcllatuskingituse ja viinud meid kinno vaatama Heilika Pikkovi ja Liina S\u00e4rkineni dokumentaalfilmi \u201eMinu pere ja muud klounid\u201c ning korraldanud kohtumise autoritega. Filmis avaneb s\u00fcdamliku klounipaari, n\u00e4itlejate Haide M\u00e4nnam\u00e4e ja Toomas Trossi ning nende kolme lapse\u00a0\u2013 Emma, Anni ja Siimu\u00a0\u2013 elamise lugu. Kui poolteist tundi hiljem kolleegidega S\u00f5pruse kinost v\u00e4ljume, teen l\u00fchikese, t\u00f5en\u00e4oliselt ka teatraalse liialdusega kokkuv\u00f5tte: \u201eMe k\u00f5ik nutsime.\u201c<\/p>\n<p>Iga kunstiteos (film, etendus, kontsert, raamat, maal ja minu poolest ka koolitund) s\u00fcnnib eelk\u00f5ige vastuv\u00f5tja peas. Miks olime \u00f5petajatega tol oktoobrip\u00e4eval nii vastuv\u00f5tlikud \u2026 ja osav\u00f5tlikud? K\u00fcllap m\u00e4ngis kaasa suhteliselt varane kellaaeg (pea ei olnud veel p\u00e4eva m\u00fcrast v\u00e4sinud). Aga kindlasti l\u00f5i fooni ka t\u00e4nutunne oma \u00f5pilaste ees, kes olid meile sellise rahuliku hommikupooliku korraldamisega vaeva n\u00e4inud. \u00d5petajana on v\u00f5imalik kaua t\u00f6\u00f6tada, kui ammutada j\u00f5udu laste ja nende vanemate ning kolleegide heasoovlikkusest.<\/p>\n<p>Seda armastust ei h\u00e4vita ka ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs<\/p>\n<p>Vaatasin enne selle artikli kirjutamist veel kord filmi \u00fcle arvutist ja kuigi \u00fcldine t\u00e4helepanu oli katkendlikum kui kinosaalis, siis olin isegi \u00fcllatunud, et pisar tuli ikka silma samal kohal. See episood on \u00fcsna filmi l\u00f5pus. Pere vanim t\u00fctar Emma, Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi \u00f5pilane, laulab talvises kirikus: \u201eSa tead, et ma tean, et sa tead, \/ et andsin sul rohkem, kui peaks,\u00a0\/ ju armastus eal \/ ei tee ainult head.\u201c Ema kuulab teda. On pandeemiaaeg, publik kannab maske. V\u00e4lja paistavad \u00fcksnes silmad. Ema l\u00e4bisaamine t\u00fctrega on viimasel ajal olnud pingeline. P\u00e4rast kontserti seisab ta lillekimbuga eeskoja nurgas ja ootab, et saaks t\u00fctart \u00f5nnitleda. Kui nad siis kohtuvad \u2026 Jah, las vaataja tunnetab n\u00fc\u00fcd ise, mida sellest k\u00f5igest j\u00e4reldada.\u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cKui palju v\u00f5i v\u00e4he teame sellest, kui keeruline on m\u00f5ne lapse kodune elu?<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Ants Lauter olevat eelmise sajandi keskel lavakunstistuudios n\u00e4itlejaks p\u00fcrgijatele \u00f5petanud, et s\u00f5nad on sageli mitte m\u00f5tete v\u00e4ljendamiseks, vaid m\u00f5tete varjamiseks. Arvan, et ka laulu \u201eArmastus (eal ei tee ainult head)\u201c s\u00fcgavam tagam\u00f5te\u00a0\u2013 nii originaalis kui ka filmis\u00a0\u2013 on s\u00f5nadele vastupidine. Nii tugev armastus, mida klounipere loos n\u00e4eme, ei murdu olmelistes raskustes, arenevate isiksuste p\u00f5rkumises, kahtlustes ega tagantj\u00e4rele tarkuses. Seda ei suuda h\u00e4vitada ka ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n<p>Film v\u00f5ib m\u00f5juda teraapiliselt<\/p>\n<p>Kinos k\u00e4inud \u00f5petajate meeleliigutuse p\u00f5hjused olid arvatavasti mitmesugused. Nii m\u00f5nelgi v\u00f5is tekkida isiklik seos selle pinnalt, kui raske on \u00fchendada t\u00f6\u00f6d ja pereelu. Koolit\u00f6\u00f6 v\u00f5tab \u00f5petajalt palju, palk on kasin ja isiklikele lastele rahuldaval tasemel olme tagamiseks rabatakse mitmel ametikohal. Oma lastega koosolemiseks j\u00e4\u00e4b kahetsusv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4he aega. K\u00f5ik see v\u00f5ib tekitada s\u00fc\u00fctunnet. Film ja sellest r\u00e4\u00e4kimine (kas v\u00f5i kolleegidega) v\u00f5iks m\u00f5juda teraapiliselt. Tasub meenutada ka iseenda lapsep\u00f5lve: mis tegi meid \u00f5nnelikuks v\u00f5i \u00f5nnetuks?<\/p>\n<p>K\u00fcllap tunnevad \u00f5petajad l\u00e4hedust ka n\u00e4itleja elukutsega: laval (klassi ees) tuleb k\u00f5rvale j\u00e4tta koduse elu mured. Era- ja avaliku elu kontrastist on loodud palju kunstiteoseid, isegi oopereid. Georg Ots laulab klounifilmiga h\u00e4sti seostuvas \u201ePajatsite\u201c proloogis: \u201eN\u00e4itlejast m\u00f5eldakse alati nii: ah, k\u00f5ik nende pisarad laval on valed, nende ahastus ning ka s\u00fcdamepiin ikka on teeseldud. \/\u2026\/ Te, kes te n\u00e4ete meis ainult veiderdajaid, narre, ainult hetkeks vaid hinge meil vaatke: ka meilgi, n\u00e4itlejail, on s\u00fcda ja tunded, meidki k\u00f6idab arm ja ka valu, me k\u00f5ik sama rada ilmas r\u00e4ndame.\u201c \u00d5petajatel ja n\u00e4itlejatel tasub seejuures muidugi m\u00f5elda ka sellele, et need ametid ei ole tegelikult nii unikaalsed, kui endale m\u00f5nikord tundub. Eraelumurede k\u00f5rvalej\u00e4tmisega peab hakkama saama iga\u00fcks, kelle t\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab teiste inimestega kokkupuudet: olgu selleks poem\u00fc\u00fcja v\u00f5i peaminister.\u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cKummitama j\u00e4i k\u00fcsimus, kes on need t\u00e4iskasvanud, kellele Haide ja Toomas said oma laste kasvatamisel toetuda, kui nad olid pikemat aega \u00e4ra? Kas t\u00f5esti abistas vaid vanem t\u00fctar?<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Murede k\u00f5rvalej\u00e4tmine on igap\u00e4evane mure. \u00d5petajate p\u00e4eva puhul anname koolis \u00fcle kolleegipreemiaid\u00a0\u2013 et erilisuse h\u00f5ngu hoida, siis igal aastal mitte enam kui kaks. Otsus ei s\u00fcnni pelga h\u00e4\u00e4letamise teel, vaid kirjutame m\u00f5nerealisi komplimente kolleegide kohta. K\u00f5ik need t\u00e4helepanuavaldused j\u00f5uavad preemiast s\u00f5ltumatult ka adressaadini. Sel aastal lahkus pensionile meie pedagoogilise korpuse vanem, aga h\u00e4id s\u00f5nu kirjutati temagi kohta. Kui need edasi saatsin, vastas ta: \u201ePidage ikka r\u00f5\u00f5muga oma ametit, mille olete valinud! Ainult r\u00f5\u00f5mus meel viib v\u00e4simuse ja paha tuju!\u201c S\u00f5num ei ole keeruline, aga mind k\u00f5netab selle r\u00f5huasetus: \u201er\u00f5\u00f5mus meel\u201c ja \u201eoma valik\u201c. Need m\u00e4rks\u00f5nad iseloomustavad ka Haide M\u00e4nnam\u00e4ed ja Toomas Trossi ning ilmselt filmi autoreidki. V\u00e4iketeatrit pidada ega filmi teha ei ole kerge. Kui aga meenutada, et keegi ei ole meid selleks sundinud, siis on h\u00f5lpsam edasi minna.\u00a0<\/p>\n<p>V\u00e4iketeatritel on raske<\/p>\n<p>Film k\u00e4sitleb riivamisi ka Eesti kultuuripoliitikat. Meie teatrite v\u00f5rk ja nende rahastamise s\u00fcsteem p\u00e4rineb suures osas N\u00f5ukogude ajast. Uutel truppidel ei ole pehmelt \u00f6eldes kerge l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4seda. Ehkki on m\u00f5istetav, et k\u00f5iki eraalgatusi ei suuda \u00fchiskond kunagi kinni maksta, siis avalikust rahast \u00fclalpeetavad asutused (sealhulgas koolid) v\u00f5iksid empaatiliselt m\u00f5elda, kui m\u00e4\u00e4ratult palju raskem on raha teenida kui seda kulutada.\u00a0<\/p>\n<p>Dokumentaalide maailm ei ole mulle ka seestpoolt p\u00e4ris v\u00f5\u00f5ras. Olen seisnud stsenaristina kolme filmi (\u201eKirjad Islandilt\u201c, \u201eRisti aarded\u201c ja \u201eK\u00f5ik s\u00fcnd\u00fc V\u00f5rol\u201c) valmimisel re\u017eiss\u00f6\u00f6r Ruti Murusalu k\u00f5rval. Kui Rutiga senini vahel uute teoste, eriti portreefilmide \u00fcle m\u00f5tteid vahetame, on meie sagedasim kahetsus: \u201eEi ole v\u00f5imalik peategelastele kaasa elada.\u201c \u201eMinu pere ja muud klounid\u201c on selles suhtes haruldane teos: portreteeritavate lugu haarab meid kogu filmi v\u00e4ltel. Alati toimivat retsepti vaataja kaasahaaramiseks ilmselt ei ole, aga arvan, et seekord on \u00fcsna suur osa peategelaste siirusel. Kui nad juba on filmitegijad oma ellu lubanud, siis enam ei ole midagi kaotada: olgu see film sel juhul nii aus kui v\u00f5imalik, siis saab vaataja ehk sellest midagi ka \u00f5ppida! \u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cTasub meenutada ka iseenda lapsep\u00f5lve: mis tegi meid \u00f5nnelikuks v\u00f5i \u00f5nnetuks?<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Pean oluliseks ka seda, et filmis oleks n\u00e4htav loo ja selle kesksete kujude areng. Kui portreteeritavate seas on lapsi, siis on see juba a priori lihtsam: kasvav inimene muutub ka ilma v\u00e4liste vapustuste m\u00f5juta \u201en\u00e4htavamalt\u201c kui keskealine v\u00f5i eakas. Autorid on suutnud filmi nii komponeerida, et k\u00f5ik asjaolud ei ole juba teose alguses liiga selged, vaid avanevad j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Nii p\u00fcsib teatav pinge, mis k\u00f6idab vaataja t\u00e4helepanu. Samas pean iga filmi puhul oluliseks ka seda, et liiga palju otsi ei j\u00e4\u00e4ks lahti. \u201eMinu pere ja muud klounid\u201c on \u00fcldiselt v\u00e4ga selge. Vaid \u00fcks k\u00fcsimus j\u00e4i mind ja kolleege kummitama: kes on need t\u00e4iskasvanud, kellele Haide ja Toomas said oma laste kasvatamisel toetuda, kui nad olid pikemat aega \u00e4ra, n\u00e4iteks v\u00e4lisreisil? Kas t\u00f5esti ei olnud peale vanema t\u00fctre kedagi, kes ulataks abistava k\u00e4e?<\/p>\n<p>Rohkelt \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu<\/p>\n<p>\u00d5petajatel on filmis niisiis rohkesti \u00e4ratundmisr\u00f5\u00f5mu. Kui aga iseennast k\u00f5rvale j\u00e4tta, siis peaks teos panema m\u00f5tlema ka \u00f5pilaste ja nende perede peale. Ikka ja j\u00e4lle tasub endale meelde tuletada: kui palju v\u00f5i v\u00e4he teame sellest, kui keeruline on m\u00f5ne lapse kodune elu?<\/p>\n<p>Inimese\u00f5petuse raames on filmi juba n\u00e4inud ka meie kooli 10. klasside \u00f5pilased. K\u00fcsimused, mis \u00f5petaja neile arutamiseks kaasa andis, olid j\u00e4rgmised. Mis emotsiooni tekitas v\u00f5i kandis iga pereliige? Kuidas otsustada, millal esiplaanile seada paarisuhe, t\u00f6\u00f6 (ettev\u00f5te) v\u00f5i lapsed? Mida tehti selles peres v\u00e4ga \u00f5igesti, mida valesti? Mil m\u00e4\u00e4ral muudab puudega lapse kasvatamine perekonna d\u00fcnaamikat? Kas Emma on v\u00f5itja v\u00f5i kaotaja?\u00a0<\/p>\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>\u201cV\u00e4iketeatrit pidada ega filmi teha ei ole kerge. Kui aga meenutada, et keegi ei ole meid selleks sundinud, siis on h\u00f5lpsam edasi minna.<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>Soovitan kindlasti seda filmi koos \u00f5pilastega vaadata. MT\u00dc Peaasi eestvedamisel on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud ka p\u00f5hjalikud \u00f5ppematerjalid. Tulles aga tagasi artikli alguse juurde, m\u00f5tlen, kui t\u00e4htis on p\u00fchenduda publiku h\u00e4\u00e4lestamisele kinos. Ehk oleks tark alustada v\u00e4ikese meelerahu- ja t\u00e4helepanuharjutusega (n\u00e4iteks Vaikuseminutite repertuaarist)? Nii on lootust, et suudame \u00f5petajatena tekitada lastes eelduse samasuguseks vastuv\u00f5tlikkuseks, nagu tundsime ise sel oktoobrikuu alguse seansil.<\/p>\n<p>VAATA TREILERIT<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eMinu pere ja muud klounid\u201c on v\u00e4ga selge film, otsi lahtiseks ei j\u00e4\u00e4. Nii tugev armastus, mida klounipere&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32203,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,6136],"class_list":{"0":"post-32202","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-slaider"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115470509258062853","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32202","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32202"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32202\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32203"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32202"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32202"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32202"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}