{"id":32211,"date":"2025-10-31T20:01:24","date_gmt":"2025-10-31T20:01:24","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32211\/"},"modified":"2025-10-31T20:01:24","modified_gmt":"2025-10-31T20:01:24","slug":"korteriuhistud-hakkavad-saama-toetust-varjumiskohtade-kohandamiseks-3","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32211\/","title":{"rendered":"Korteri\u00fchistud hakkavad saama toetust varjumiskohtade kohandamiseks"},"content":{"rendered":"<p>Siseministeerium saatis koosk\u00f5lastusringile m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u, millega luuakse korteri\u00fchistutele toetusmeede varjumiskohtade kohandamiseks: toetusmeetme kogumaht on ligi kaks miljonit eurot ning see jaguneb j\u00e4rgmise kahe aasta peale, kirjutab BNS.<\/p>\n<p>\u201eIga korterelamu, kus on olemas v\u00f5i loodud varjumisv\u00f5imalus, suurendab oluliselt kogukonna kriisikindlust ja turvatunnet. Selle meetmega saavad korteri\u00fchistud parandada oma hoonete tehnilist v\u00f5imekust ja pakkuda elanikele kaitset ka keerulistes oludes,\u201c \u00fctles siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna n\u00f5unik Mari Tikan.<\/p>\n<p>Toetuse eesm\u00e4rk on aidata korteri\u00fchistutel kohandada oma hoonetes varjumiseks sobivaid ruume. Varjumiskoht peab asuma v\u00f5imalikult maapinna l\u00e4hedal ning pakkuma igale inimesele v\u00e4hemalt 0,75 ruutmeetrit varjumispinda. Samuti peab see olema kuiv, h\u00e4sti ventileeritud, varustatud tualetiga ning tagama ohutu sisenemise ja v\u00e4ljumise.<\/p>\n<p>P\u00e4\u00e4steameti ohutusj\u00e4relevalve osakonna varjumise ekspert Leho Lemsalu lisas: \u201eVarjumiskoht ei pea olema militaarne varjend \u2013 t\u00e4htis on, et see kaitseks elanikke ohu korral ja vastaks p\u00f5hin\u00f5uetele. Oluline on, et varjumiskohti oleks tulevikus paljudes hoonetes, seal, kus paiknevad ka inimesed, et ohu korral oleks v\u00f5imalik kiiresti varjuda.\u201c<\/p>\n<p>Toetust saavad taotleda korteri\u00fchistud, mille hoone suletud netopind on v\u00e4hemalt 1200 ruutmeetrit ja milles v\u00e4hemalt 80 protsenti korteriomanditest kuulub f\u00fc\u00fcsilistele isikutele. \u00dche taotleja maksimaalne toetussumma on 35 000 eurot. Toetus katab nii varjumiskoha kohandamise ehitus- ja rekonstrueerimist\u00f6id kui ka nendega seotud projekteerimise, konsultatsiooni ja seadmete soetamise kulusid.<\/p>\n<p>Toetatakse muu hulgas konstruktsioonide tugevdamist, avat\u00e4idete kindlustamist, varuv\u00e4ljap\u00e4\u00e4su rajamist, piisava \u00f5huvahetuse tagamist, energia varustuskindluse parandamist ja tualeti paigaldamist. Toetuse abil on v\u00f5imalik katta ka elektripaigaldiste auditi ning p\u00e4devate spetsialistide t\u00f6\u00f6 kulud.<\/p>\n<p>Toetus tuleb P\u00e4\u00e4steameti laiapindse riigikaitse eelarvest. Taotlusi menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes saab vajadusel kaasata P\u00e4\u00e4steameti eksperte. Taotluste abik\u00f5lblikkuse periood algab toetatava tegevuse elluviimise kulude tekkest ja l\u00f5peb vastava taotlusvooru aasta 30. novembril.<\/p>\n<p>P\u00e4rast koosk\u00f5lastusringi anal\u00fc\u00fcsib Siseministeerium koos P\u00e4\u00e4steameti ja Riigi Tugiteenuste Keskusega k\u00f5ik laekunud ettepanekud ning teeb vajadusel muudatusi. Siseministeerium teeb tihedat koost\u00f6\u00f6d valdkonna ekspertide ja partneritega, et toetusskeem vastaks korteri\u00fchistute vajadustele ning aitaks elanikel kriisiolukorras paremini toime tulla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Siseministeerium saatis koosk\u00f5lastusringile m\u00e4\u00e4ruse eeln\u00f5u, millega luuakse korteri\u00fchistutele toetusmeede varjumiskohtade kohandamiseks: toetusmeetme kogumaht on ligi kaks miljonit eurot&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32212,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2657,28,29,95,19,25,10131,16898,23,24,22,20,9416,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-32211","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-korteriuhistu","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-toetus","25":"tag-toetusmeede","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-varjumiskoht","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115470564166102614","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32211","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32211"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32211\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32211"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32211"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32211"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}