{"id":322198,"date":"2026-11-19T13:48:08","date_gmt":"2026-11-19T13:48:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/322198\/"},"modified":"2026-11-19T13:48:08","modified_gmt":"2026-11-19T13:48:08","slug":"psuhholoog-igal-kolmandal-vahipatsiendil-on-vaimse-tervisega-raskusi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/322198\/","title":{"rendered":"Ps\u00fchholoog: igal kolmandal v\u00e4hipatsiendil on vaimse tervisega raskusi"},"content":{"rendered":"<p>Kuigi v\u00e4hk on praeguseks paljudel puhkudel ravitav, on inimestel j\u00e4tkuvalt eelarvamusi, hirme ja isegi h\u00e4bi. Hea on kui patsient tunneb isiklikult kedagi, kes on v\u00e4hist tervenenud, aga eriti vanemate patsientide jaoks v\u00f5ib see n\u00e4ida l\u00f5pliku diagnoosina, millest v\u00e4lja ei tulda. Raviarst k\u00fcll selgitab olukorda ja v\u00f5imalusi, aga tihti minnakse diagnoosi kuuldes nii lukku, et k\u00fcll kuuldakse, aga ei kuulata ja see on \u0161okiseisundi puhul normaalne. Seet\u00f5ttu on t\u00e4htis p\u00e4rast esmase paanika v\u00f5i tardumise m\u00f6\u00f6dumist k\u00fcsida \u00e4ra k\u00f5ik vastuseta k\u00fcsimused, sest kogemuslikult taandub akuutne kriis p\u00e4rast raviplaani saamist, mil inimene juba teab, mis temaga juhtuma hakkab. <\/p>\n<p>Paljud patsiendid tajuvad siis, et saavad hakkama, sest siht on paigas. Samas v\u00f5ib kriis j\u00e4\u00e4da ka kestma v\u00f5i tulla hiljem tagasi, see s\u00f5ltub hulgast asjaoludest. Ravi k\u00e4igus v\u00f5ib ette tulla tagasil\u00f6\u00f6ke ja kaasneda k\u00f5rvalm\u00f5jusid, aga vaimse tervise probleeme v\u00f5ib tekitada ka ajutine t\u00f6\u00f6st k\u00f5rvale j\u00e4\u00e4mine v\u00f5i p\u00fc\u00fcd teha ravi k\u00f5rvalt endises mahus t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n<p>\u0160okk paranemisest<\/p>\n<p>Kui diagnoosi saamise hingevalu on eeldatav ja \u00fcmbritsevatele arusaadav, siis m\u00e4rksa keerukam on m\u00f5ista, et paljusid patsiente tabab tagasil\u00f6\u00f6k p\u00e4rast ravi l\u00f5ppemist, siis kui onkoloog \u00fctleb, et j\u00e4rgmine kontroll on alles m\u00f5ne aja p\u00e4rast. <\/p>\n<p>Kui seni on patsient teinud kohati ebainimlikke pingutusi tervenemise nimel, v\u00f5ib sellele j\u00e4rgnev pingelangus tuua kaasa ootamatu stressi, millega toime ei tulda ja mida ei pruugi ka l\u00e4hedased m\u00f5ista. Tihti ei m\u00f5ista patsiendid isegi, sest m\u00f5istus \u00fctleb, et k\u00f5ik on h\u00e4sti, aga meeleolu alaneb, \u00e4revus p\u00fcsib, negatiivsed m\u00f5tted ja hirmud v\u00f5tavad uuesti v\u00f5imust. M\u00f5nikord ei julgeta sellest r\u00e4\u00e4kidagi.<\/p>\n<p>Oluline on teada, et v\u00e4hipatsientidele ja nende pereliikmetele on tehtud vaimse tervise abi k\u00e4ttesaadavaks. Neil on v\u00f5imalik arsti saatekirjata ja riigi rahastusel p\u00f6\u00f6rduda haigla ps\u00fchholoogi poole nii ravi alguses, kestel kui ka p\u00e4rast ravi l\u00f5ppu, j\u00e4lgimise perioodil. Seda r\u00e4\u00e4gitakse juba esmasel arsti vastuv\u00f5tul, aga kuna alguses on infot palju ja m\u00f5tted keerlevad diagnoosi ja raviplaani \u00fcmber, v\u00f5ib see teadmine kergelt kaotsi minna. Seet\u00f5ttu on nii raviprotsessi kaasatud \u00f5ed kui teised spetsialistid koolitatud abivajadust m\u00e4rkama ja abi pakkuma. \u00d5nneks on \u00fchiskonnas eelarvamusi \u00fcha v\u00e4hem ja ps\u00fchholoogi poole p\u00f6\u00f6rdumist ei peeta enam tabuks.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kida tuleb<\/p>\n<p>M\u00f5ned diagnoosi saanutest r\u00e4\u00e4givad sellest avatult ja avalikult, teised pelgavad teada anda isegi pereliikmetele. \u00d5iget valemit pole olemas, aga ps\u00fchholoogid julgustavad siiski l\u00e4hedasi teavitama, \u00fchelt poolt selleks, et neilt vajadusel tuge otsida, teisalt seet\u00f5ttu, et nad m\u00f5istaksid, miks on nende jaoks v\u00e4hem aega, miks v\u00f5ib muutuda k\u00e4itumine v\u00f5i v\u00e4limus. Kui olulised jutud j\u00e4\u00e4vad r\u00e4\u00e4kimata, tekivad nende asemele spekulatsioonid. See puudutab ka alaealisi lapsi, kellele ei pea r\u00e4\u00e4kima detailidest, k\u00fcll v\u00f5iksid nad teada, et nende vanem on pikemalt haige, peab ravil k\u00e4ima ega jaksa ajutiselt k\u00f5igis m\u00e4ngudes kaasa l\u00fc\u00fca. Seda, kas r\u00e4\u00e4kida haigusest kolleegidele ja tuttavatele, peab iga\u00fcks ise otsustama. Osad inimesed tunnevad, et r\u00e4\u00e4kimine aitab, teised pelgavad paaniliselt kaastundlikke pilke ja t\u00e4iendavaid k\u00fcsimusi. Iga\u00fchel on \u00f5igus oma arvamusele, aga p\u00e4ris \u00fcksinda ei tohiks keegi seda teekonda l\u00e4bi teha.<\/p>\n<p>M\u00f5nikord on l\u00e4hedastel sama raske kui patsiendil. Laste haigestumise puhul on perekonnal raskemgi. Patsiendil on raviplaan ja selge teekond, l\u00e4hedane tunneb ennast abituna. Sel puhul on oluline endale sisendada, et k\u00f5ige t\u00e4htsam on olla k\u00f5rval ja toeks. Vajaduse korral saavad ka patsiendi perekonnaliikmed p\u00f6\u00f6rduda ps\u00fchholoogi juurde saatekirjata, mida sageli ei teata.<\/p>\n<p>Hirm j\u00e4\u00e4b alles<\/p>\n<p>Harva tuleb ps\u00fchholoogidel tegeleda ka sellega, et patsiendid keelduvad ravist, nad kardavad kas kaotada oma senist v\u00e4limust, kogeda ravi ebameeldivaid k\u00f5rvaln\u00e4hte v\u00f5i usuvad alternatiivraviga terveks saavat. Ps\u00fchholoog aitab sel hetkel teha piltlikult \u00f6eldes tulu-kulu anal\u00fc\u00fcsi, sest ravi k\u00f5rvalm\u00f5jusid saab leevendada, aga haigus ravita \u00e4ra ei l\u00e4he.<\/p>\n<p>Hirm on inimlik ja see j\u00e4\u00e4b reeglina alles ka p\u00e4rast ravi l\u00f5ppu. Ps\u00fchholoogid aitavad tervise\u00e4revusega hakkama saama, \u00f5petatavad kasutama selleks vajalike oskuseid ja toimetulekutehnikaid. Enamasti aitab kognitiivteraapia hirmud kontrolli alla saada, aga m\u00f5nikord on patsientidel tarvis ka p\u00e4rast v\u00e4hiravi l\u00f5ppu antidepressantide tuge. Iga teekond on erinev, oluline on sel teel mitte peljata abi k\u00fcsida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi v\u00e4hk on praeguseks paljudel puhkudel ravitav, on inimestel j\u00e4tkuvalt eelarvamusi, hirme ja isegi h\u00e4bi. Hea on kui&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":322199,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[74312,375,3312,378,2881,679,74313,26,27,2206,37,33,35,635,2717,34,36,31,32,21,25590,49066,28,29,1602,19,57441,45893,25,74311,74310,6007,11018,14307,11393,46207,373,28124,3155,387,74314,1999,23,24,22,20,5282,30,19593],"class_list":["post-322198","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-adblue","tag-ai","tag-apple","tag-auto","tag-autojuht","tag-autoleht","tag-autotund","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-chatgpt","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektriauto","tag-elisa","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hubriidauto","tag-jaarada","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklus","tag-news","tag-operatsioonisusteem","tag-pistikhubriid","tag-populaarseimad-lood","tag-rehv","tag-rehvitakso","tag-samsung","tag-smart-id","tag-soiduk","tag-starlink","tag-sulearvuti","tag-tehisintellekt","tag-tehnoulevaatus","tag-tele2","tag-telefon","tag-telefoninumbri-otsing","tag-telia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valguskaabel","tag-viimased-uudised","tag-xiaomi"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/322198","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=322198"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/322198\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/322199"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=322198"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=322198"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=322198"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}