Mehed peavad s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste riski v\u00e4hendamiseks treenima ligi kaks korda rohkem kui naised, selgus v\u00e4rskest uuringust. Tulemused viitavad, et tervisesoovitused peaksid tulevikus senisest enam arvestama soolisi erip\u00e4rasid.<\/p>\n
Uuringu viisid l\u00e4bi doktor Jiajin Chen ja tema kolleegid Hiina Xiameni \u00dclikoolist, kes kasutasid Suurbritannia biopanga projektis osalenud vabatahtlike aktiivsusanduritega kogutud andmeid. Anal\u00fc\u00fcs h\u00f5lmas 80 243 inimest, kellel polnud uuringu alguses s\u00fcdamehaigusi. Naistel, kes liigutasid end n\u00e4dalas 150 minuti jagu, v\u00e4henes s\u00fcdamehaiguste risk v\u00f5rreldes normi t\u00e4itmata j\u00e4tnutega 22 protsendi v\u00f5rra. Meeste puhul oli vahe 17 protsenti.<\/p>\n
Riski ulatuslikumaks maandamiseks pidid mehed tegema aga m\u00e4rksa rohkem t\u00f6\u00f6d. N\u00e4dalas 250 minutit m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega trenni teinud naistel v\u00e4henes s\u00fcdamehaiguste risk umbes 30 protsenti. Meestel avaldus samav\u00e4\u00e4rne m\u00f5ju alles siis, kui nad treenisid v\u00e4hemalt 530 minutit ehk pea \u00fcheksa tundi n\u00e4dalas.<\/p>\n
Maailma Terviseorganisatsioon soovitab t\u00e4iskasvanutel liikuda v\u00e4hemalt 150 minutit m\u00f5\u00f5duka v\u00f5i 75 minutit intensiivse koormusega n\u00e4dalas ja teha j\u00f5utrenni v\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas. Uuringu autorid leiavad aga, et sellised \u00fcldised soovitused ei arvesta piisavalt sugudevahelisi erinevusi.<\/p>\n
K\u00f5ige silmatorkavam, kuid statistiliselt n\u00f5rgem erinevus ilmnes nende seas, kellel juba oli s\u00fcdamehaigus. Enam kui 5000 inimese p\u00f5hjal sai \u00f6elda, et treeningusoovituse t\u00e4itnud naiste surmarisk oli v\u00f5rreldes v\u00e4hem aktiivsete naistega 70 protsenti v\u00e4iksem, meestel aga vaid 20 protsenti v\u00e4iksem. Teisis\u00f5nu oli riskir\u00fchma kuuluvate naiste trennist l\u00f5igatav kasu \u00fcle kolme korra suurem.<\/p>\n
Samas r\u00f5hutab t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et kuigi naised saavad samast treeninguajast meestest suuremat kasu, on nad keskmiselt siiski v\u00e4hem aktiivsed. Muu hulgas t\u00e4idavad nad ka harvem soovitusliku liikumisnormi. Uuringu vanemautor professor Yan Wang r\u00f5hutas, et regulaarne f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus on kasulik m\u00f5lemale soole, kuid lisas, et eriti oluline on innustada naisi rohkem liikuma.<\/p>\n
Teadlased pole veel kindlad, miks treening naistele suuremat kasu toob, kuid \u00fche v\u00f5imalusena toovad nad v\u00e4lja erinevused suguhormoonides, lihaskiudude koostises ja energiakasutuses.<\/p>\n
Chen nentis kolleegidega, et nende valimil olid ka omad probleemid. Projektiga liitusid enamasti euroopa p\u00e4ritolu ja tervislikuma eluviisiga uurimisalused, kes elasid riigi j\u00f5ukamates piirkondades. N\u00f5nda pole selge, et saadud tulemused on sedav\u00f5rd tugevad ka teistsuguse etnilise p\u00e4ritolu, teiste rahvuste v\u00f5i sotsiaalmajanduslike r\u00fchmade puhul.<\/p>\n