{"id":322682,"date":"2026-11-20T06:37:13","date_gmt":"2026-11-20T06:37:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/322682\/"},"modified":"2026-11-20T06:37:13","modified_gmt":"2026-11-20T06:37:13","slug":"sotsiaalministeerium-kahtleb-lausalise-tootervishoiukontrolli-otstarbekuses-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/322682\/","title":{"rendered":"Sotsiaalministeerium kahtleb lausalise t\u00f6\u00f6tervishoiukontrolli otstarbekuses | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Kui inimene l\u00e4heb uude kohta t\u00f6\u00f6le, peab t\u00f6\u00f6andja saatma inimese \u00fcldjuhul t\u00f6\u00f6tervishoiuarstile esimese nelja kuu jooksul. Edaspidi tuleb t\u00f6\u00f6tervishoiuarsti juures k\u00e4ia iga kolme aasta tagant.\u00a0<\/p>\n<p>Pea aasta aega on ligi 20 t\u00f6\u00f6tervishoiuga kokku puutuvat huvir\u00fchma k\u00e4inud koos ning arutanud sotsiaalministeeriumi eestvedamisel, milline v\u00f5iks tulevikus olla t\u00f6\u00f6tervishoiuteenus. Osapooli tabas aga halb \u00fcllatus, kui nad sotsiaalministeeriumi kirja pandud kavandi t\u00f6\u00f6versiooni n\u00e4gid.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00f6\u00f6tervishoid on praegu alakasutatud ennetusmeetmena. Seda v\u00f5iks hoopis t\u00f5husamalt kogu riigi seisukohast kasutada,&#8221; \u00fctles Eesti t\u00f6\u00f6tervishoiu teenuseosutajate liidu juhatuse liige Ulla Ilisson.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ik t\u00f6\u00f6r\u00fchmad leidsid konsensuslikult, et tegelikult peaks t\u00f6\u00f6tervishoiu rolli laiendama ja see sotsiaalministeeriumi v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud kavand hoopis kitsendab seda rolli. K\u00f5ige suurem murekoht on see, et t\u00f6\u00f6tervishoiuarst on ainus s\u00fcsteemne ja seadusega raamistatud viis, kuidas on v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6ealist elanikkonda regulaarselt tervise seisukohast monitoorida,&#8221; lausus Ilisson.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"805440\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/805440h0e2dt24.jpg\"\/>Ulla Ilisson. Autor\/allikas: Swedbank<\/p>\n<p>Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste esindaja Kristel Plangi kinnitusel ei taha ministeerium t\u00f6\u00f6tervishoiu rolli kitsendada ega koormust \u00fchest s\u00fcsteemist teise t\u00f5sta, vaid v\u00e4ltida dubleerimist.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00f6\u00f6tervishoiu puhul tahame l\u00e4htuda sellest, millistes tegevustes on t\u00f6\u00f6tervishoiul k\u00f5ige suurem ja t\u00f5endatud lisav\u00e4\u00e4rtus. Selleks on eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6 ja tervise seoste hindamine, t\u00f6\u00f6ga seotud tervisekahju ennetamine, t\u00f6\u00f6v\u00f5ime hoidmine ja t\u00f6\u00f6koha kohandamine. Uuringud n\u00e4itavad, et lihtsalt rohkemate ja k\u00f5igile \u00fchesuguste tervisekontrollide tegemine ei anna automaatselt paremat tervishoiutulemust. Kasu tekib siis, kui tegevus l\u00e4htub tegelikust riskist ja vajadusest ning avastatud probleemile j\u00e4rgneb vajalik tegevus. T\u00f6\u00f6tervishoius v\u00f5ib m\u00e4rgata ka \u00fcldisi terviseriske, kuid see ei t\u00e4henda, et neid tuleks ignoreerida. K\u00fcsimus on selles, milline tegevus on p\u00f5hjendatud teha t\u00f6\u00f6tervishoius, millal on vaja kaasata perearst v\u00f5i muu tervishoiuteenus ning kuidas tagada, et inimese teekond ei katkeks,&#8221; selgitas Plangi.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu on Plangi s\u00f5nul h\u00e4sti oluline lahendada ka see, mis juhtub p\u00e4rast probleemi avastamist. &#8220;Kui t\u00f6\u00f6tervishoius leitakse probleem, peab olema v\u00e4ga selge, kas j\u00e4rgmine samm on n\u00f5ustamine, t\u00f6\u00f6koha kohandamine, t\u00e4iendav hindamine v\u00f5i liikumine teise tervishoiuteenuse juurde,&#8221; \u00fctles Plangi.<\/p>\n<p>Teravalt kritiseeris ministeeriumi t\u00f6\u00f6versiooni ka t\u00f6\u00f6tervishoiuarstide seltsi juhatuse liige Evelyn Aaviksoo, kelle hinnangul j\u00e4\u00e4b kavand liiga kitsalt ainult t\u00f6\u00f6keskkonna ohutegurite juurde. Aaviksoo nimetas uskumatuks dokumendis k\u00f5lavat v\u00e4idet, et perioodiline tervisekontroll ei aita t\u00f6\u00f6ga seotud terviseriske piisavalt hinnata.<\/p>\n<p>&#8220;M\u00f5nikord m\u00f5ned laused tunduvad nagu kooli\u00f5pilase referaat. Perioodilises tervisekontrollis on meie eesm\u00e4rk hinnata inimese tervist mitmetasandiliselt. Me teame ja tunneme seda ettev\u00f5tet, keda teenindame. Ma juba tean, millised riskid seal on, ja n\u00fc\u00fcd vaatan neid inimesi, kes minu visiidile tulevad, l\u00e4htudes sellest, kas m\u00f5ni sealne risk v\u00f5ib tema tervist m\u00f5jutada. Arvestades, kui palju on tervishoius rahalisi ja inimressursse, peaks t\u00f6\u00f6tervishoid meie hinnangul oluliselt tugevamini toetama kogu esmatasandi k\u00e4sitlust,&#8221; s\u00f5nas Aaviksoo.<\/p>\n<p>Ulla Ilissoni s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b ennetuspotentsiaal kasutamata, kui t\u00f6\u00f6tervishoiuarst ei saa avastatud probleemiga kohapeal edasi tegeleda, vaid peab patsiendi \u00fclekoormatud perearsti juurde saatma. Ilisson kahtlustab, et vastuseisu taga on praegune rahastusmudel ja huvi hoida lisauuringute tegemise v\u00f5imalus perearstide k\u00e4es.<\/p>\n<p>&#8220;Kui on tegelikult juba tuvastatud inimesele mingisugune terviserisk, siis t\u00f6\u00f6tervishoiuarstid on ju ka eriarstiharidusega spetsialistid. Seda ressurssi oleks \u00fclimalt m\u00f5istlik kasutada riigi seisukohalt oluliselt t\u00f5husamalt,&#8221; \u00fctles Ilisson.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6tervishoiuarstina t\u00f6\u00f6tav Evelyn Aaviksoo r\u00e4\u00e4kis, et t\u00f6\u00f6tervishoiuarstid suunavad v\u00e4ga suurel hulgal juhtudest inimese perearsti juurde, kui nad leiavad, et miski vajaks edasi uurimist.<\/p>\n<p>&#8220;Samas on p\u00e4ris mitmeid olukordi, kus saaksin v\u00f5ib-olla saata inimese mingisugusele kindlale protseduurile v\u00f5i tegevusele, et ta saaks juba sealt vastuse ja me saaksime sellega edasi t\u00f6\u00f6tada. Praegu on aga olukordi, kus kirjutan perearstile epikriisi v\u00f5i saatekirja ja vabandan seal, et mul puudub v\u00f5imalus n\u00e4iteks e-konsultatsiooni teha v\u00f5i mingisugust uuringut rahastada. K\u00f5ige keerulisemad on just nimelt need olukorrad, kus mul on juba tekkinud m\u00f5te ja arusaamine, milles probleem seisneb ja millega oleks vaja edasi tegeleda. N\u00fc\u00fcd annan selle \u00fcle j\u00e4rgmisele arstile ehk perearstile, kes hakkab sedasama m\u00f5tteprotsessi l\u00e4bima ja ise j\u00e4rgmisi samme tegema,&#8221; kirjeldas Aaviksoo.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"2695861\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/11\/2695861h57dft24.jpg\"\/>T\u00f6\u00f6tervishoiuarst Evelyn Aaviksoo. Autor\/allikas: ERR<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6andjate keskliit n\u00e4eb t\u00f6\u00f6tervishoiuarsti teenust kui v\u00f5imalust inimeste t\u00f6\u00f6v\u00f5imet hoida ning haigusp\u00e4evi v\u00e4hendada. Omaette probleem on aga see, et inimeste raviteekond kipub katkema: inimesed k\u00e4ivad t\u00f6\u00f6tervishoiukontrollis, saavad teada, et m\u00f5ni haiguslik seisund hakkab v\u00e4lja kujunema ja n\u00fc\u00fcd oleks vaja teha j\u00e4rgmisi samme.<\/p>\n<p>&#8220;Seda varasemat sekkumist tihti ei juhtu, inimesed j\u00e4\u00e4vad kuidagi \u00f5hku,&#8221; nentis t\u00f6\u00f6andjate keskliidu volikogu liige ja tervise t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht Marja-Liisa Alop.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00f6\u00f6tervishoid on hea v\u00f5imalus ennetuseks ja varajaseks sekkumiseks, mis puudutab inimeste terviseprobleeme. T\u00f6\u00f6r\u00fchmades lepitigi kokku, et \u00f5ige suund on laiendatud t\u00f6\u00f6tervishoiuk\u00e4sitlus. T\u00f6\u00f6k\u00e4te nappuses, mis meil Eestis valitseb, on t\u00f6\u00f6andjate jaoks ikkagi v\u00e4ga oluline, et inimesed p\u00fcsiksid terved. T\u00f6\u00f6tervishoid kindlasti ei ole vastus kogu sellele k\u00fcsimusele, aga \u00fcks oluline l\u00fcli ja me n\u00e4eme, et see v\u00f5iks olla isegi olulisem l\u00fcli, et me saaksime potentsiaalselt sealt ka rohkem kasu, aga selleks peame mingeid muudatusi tegema.&#8221;<\/p>\n<p>Kuigi t\u00f6\u00f6tervishoiuarst saab patsiendi ka praegu otse eriarstile suunata, peab inimene selle eest ise maksma.<\/p>\n<p>&#8220;Kui ta on juba oma sotsiaalmaksu \u00e4ra maksnud, siis tekib k\u00fcsimus, milleks minna uuesti perearstis\u00fcsteemi koormama ja sedasama probleemi tuvastama,&#8221; lisas Alop. Ta m\u00e4rkis, et kuna tervena elatud aastad pole Eestis kasvanud, paneb see suure surve tervisekassa eelarvele ja k\u00f5ik ennetusv\u00f5imalused tuleks \u00e4ra kasutada.<\/p>\n<p>&#8220;See on p\u00e4ris suur surve tervisekassa eelarvele ja me teame, et tervisekassale on eelarve tasakaalu saamine v\u00e4ga suur pingutus. Seega oleks m\u00f5istlik k\u00f5ik kohad, kus saaks ennestusse panustada, \u00e4ra kasutada,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Alop.<\/p>\n<p>Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei peaks aga tervisekontroll olema eesm\u00e4rk omaette ning selle sagedus ei peaks olema k\u00f5igile t\u00f6\u00f6tajatele universaalne, vaid s\u00f5ltuma t\u00f6\u00f6koha tegelikest riskidest.<\/p>\n<p>&#8220;Kui sageli ja missuguse intervalliga inimene arstile saata, peaks tulema t\u00f5endusp\u00f5hisest materjalist. Seda ei saa \u00f6elda ei sotsiaalministeerium ega keegi teine. T\u00f5endusp\u00f5histe uuringute p\u00f5hjal tuleb v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada juhendmaterjalid, kus on \u00f6eldud, missuguse intervalliga ja missuguste riskide puhul peaks inimene teenuse juures k\u00e4ima,&#8221; leiab ministeerium.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui inimene l\u00e4heb uude kohta t\u00f6\u00f6le, peab t\u00f6\u00f6andja saatma inimese \u00fcldjuhul t\u00f6\u00f6tervishoiuarstile esimese nelja kuu jooksul. Edaspidi tuleb&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":322683,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,577,25,1792,17232,41444,23,24,22,20,30],"class_list":["post-322682","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-perearst","tag-populaarseimad-lood","tag-sotsiaalministeerium","tag-tootervishoid","tag-tootervishoiuarst","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117647392418717547","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/322682","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=322682"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/322682\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/322683"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=322682"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=322682"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=322682"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}