{"id":322816,"date":"2026-11-20T09:56:22","date_gmt":"2026-11-20T09:56:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/322816\/"},"modified":"2026-11-20T09:56:22","modified_gmt":"2026-11-20T09:56:22","slug":"meelis-kiili-kui-projekt-hakkab-juhtima-strateegiat-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/322816\/","title":{"rendered":"Meelis Kiili: kui projekt hakkab juhtima strateegiat | Arvamus"},"content":{"rendered":"<blockquote>\n<p>&#8220;Mis ei ole hea mesilasperele, ei ole hea ka mesilasele.&#8221; Marcus Aurelius<\/p>\n<\/blockquote>\n<p>K\u00f5ik, mis tundub loogiline, ei ole alati enesestm\u00f5istetav. V\u00f5i nagu professor Peeter Lorents on \u00f6elnud, peavad kestvatel rumalustel olema mingid targad p\u00f5hjused.<\/p>\n<p>P\u00fc\u00fcan j\u00e4rgnevalt m\u00f5ne n\u00e4ite varal avada oma n\u00e4gemust ja m\u00f5ttek\u00e4iku sellest, kus ja miks v\u00f5ivad otsustusloogikad lahkneda riigi huvidest.<\/p>\n<p>Oluline on m\u00f5ista, et strateegilised dokumendid kujundavad prioriteete ja ressursside kasutamist. Sestap peab otsustamise j\u00e4rjekord olema selge kus poliitika m\u00e4\u00e4ratleb riigi huvid ja soovitud l\u00f5ppseisundi, strateegia eesm\u00e4rkide saavutamise viisid ning projekt valitakse p\u00e4rast alternatiivide hindamist. Kui projekt valitakse enne strateegiat, muutub dokument paratamatult tehtud otsuse \u00f5igustuseks.<\/p>\n<p>Eesti julgeolekupoliitika alustes n\u00e4hakse ette investeeringuid strateegilisse taristusse, nimetades eraldi Rail Balticut. Kuid Rail Baltic on konkreetne projekt ehk vahend, mitte iseseisev julgeolekupoliitiline eesm\u00e4rk.<\/p>\n<p>Riigikogu riigikaitsekomisjonis pakkusime v\u00e4lja vajadusp\u00f5hise s\u00f5nastuse, mis l\u00e4htus majanduse toimimisest, varustuskindlusest, s\u00f5jalisest liikuvusest ja transporditaristu l\u00e4bilaskev\u00f5imest, andmata \u00fchelegi projektile ette eelisseisundit. Ettepanekut ei arvestatud. Rail Baltic v\u00f5ib olla strateegiliselt oluline, kuid kas selle t\u00e4htsus tuleneb alternatiivide anal\u00fc\u00fcsist v\u00f5i annab strateegias nimetamine projektile eelisseisundi?<\/p>\n<p>Sama vastuolu ilmneb energiajulgeolekus. Riigi l\u00e4htekoht peab olema energias\u00fcsteemi ja just s\u00fcsteemi toimimine rahuajal, kriisis ja s\u00f5jas ehk varustuskindlus, juhitavad tootmisv\u00f5imsused, reservid, s\u00f5ltuvus v\u00e4lis\u00fchendustest ning taristu kaitstus ja taastamisv\u00f5ime. Alles seej\u00e4rel saab valida sobiva tehnoloogilise lahenduse.<\/p>\n<p>Kuid valitsuse tekst seab eraldi eesm\u00e4rgiks taastuvenergia integreerimise kiirendamise. Taastuvenergia ei ole probleem, kuid selle arendamine ei taga iseenesest elektrivarustust v\u00e4lis\u00fchenduste katkemisel v\u00f5i tootmisv\u00f5imsuste kahjustumisel.<\/p>\n<p>Komisjonis tegime ettepaneku siduda taastuvenergia arendamine salvestuse, juhitava reservi ja julgeolekuriskide hindamisega ning r\u00f5hutasime siseriiklike juhitavate tootmisv\u00f5imsuste vajalikkust. Ka seda ei arvestatud. Lisaks juhtisime t\u00e4helepanu, et energiataristu planeerimine ei tohi kahjustada radarite, signaalluure ega passiivseire toimimist. \u00dche valdkonna kasu ei tohi n\u00f5rgestada riiki tervikuna.<\/p>\n<p>Kes strateegilisi valikuid kujundab? Julgeolekupoliitika alused koostab valitsus ja kinnitab riigikogu, kellel pole v\u00f5imalust teksti \u00fcksikuid valikuid vahetult muuta. Sisuliselt on see &#8220;v\u00f5ta v\u00f5i j\u00e4ta&#8221; menetlus. Ettepanekute tagasil\u00fckkamine ei t\u00f5enda eksimust, aga peab olema kontrollitav, kes otsustas, millise anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal ja miks alternatiivid k\u00f5rvale j\u00e4eti.<\/p>\n<p>&#8220;Otsustusloogika taga v\u00f5ib olla puudulik strateegilise juhtimise p\u00e4devus, teadlik poliitiline eelistus v\u00f5i ka era- ja grupihuvide m\u00f5ju.&#8221;<\/p>\n<p>Tuleb eristada t\u00f5endusp\u00f5hist poliitikakujundamist ja poliitiliste otsuste \u00f5igustamiseks t\u00f5endite valimist v\u00f5i kujundamist. Esimesel juhul s\u00fcnnib otsus anal\u00fc\u00fcsi tulemusena, teisel juhul otsitakse juba tehtud otsusele sobivaid p\u00f5hjendusi. Sellise otsustusloogika taga v\u00f5ib olla puudulik strateegilise juhtimise p\u00e4devus, teadlik poliitiline eelistus v\u00f5i ka era- ja grupihuvide m\u00f5ju. Neid v\u00f5imalusi peab suutma eristada.<\/p>\n<p>H\u00fcpoteetiline kaasus: kaks aegrida<\/p>\n<p>Kujutame ette demokraatlikku riiki, kus poliitik t\u00f5useb j\u00e4rjest m\u00f5jukamatele valitsuspositsioonidele, m\u00f5jutades energeetikat, taristut, Euroopa Liidu rahastust, planeeringuid ja investeerimiskeskkonda. Tal on ka seaduslik majanduslik seos investeerimisettev\u00f5ttega, mis iseenesest pole \u00f5igusvastane.<\/p>\n<p>Asetame n\u00fc\u00fcd k\u00f5rvuti kaks aegrida. Esimesel on avaliku v\u00f5imu otsused ehk strateegiliste prioriteetide muutmine, toetusskeemide loomine, Euroopa Liidu vahendite suunamine, regulatsioonide muutmine ning suured taristu- ja energiaprojektid. Teisel aga poliitikuga seotud majandustegevus ehk millistesse sektoritesse kapital liigub, millal investeeringud tehakse ning kuidas muutuvad varade maht, k\u00e4ive ja investeerimisportfelli struktuur.<\/p>\n<p>Oletame, et valitsus t\u00f5stab \u00fche energiatehnoloogia strateegiliseks prioriteediks, muudab regulatsioone ja suunab sinna toetusi ning taristuinvesteeringuid. Samal ajal suureneb poliitikuga seotud investeerimisstruktuuri aktiivsus ettev\u00f5tetes, mille v\u00e4\u00e4rtust need otsused m\u00f5jutavad.<\/p>\n<p>Kas see t\u00f5endab ametiseisundi kuritarvitamist? Otseselt mitte. Ka poliitik kui investor v\u00f5ib l\u00e4htuda avalikust teabest ning poliitika v\u00f5ib olla riigile kasulik, kuid kas investeering j\u00e4rgnes avalikule otsusele v\u00f5i oli investoril ligip\u00e4\u00e4s teistele turuosalistele k\u00e4ttesaamatule teabele v\u00f5i v\u00f5imalus m\u00f5jutada investeerimiskeskkonda endale soodsas suunas?<\/p>\n<p>Peidetud v\u00e4\u00e4rtusahel<\/p>\n<p>Suure taristuprojekti strateegias nimetamine suurendab selle poliitilist kindlust ja v\u00f5ib parandada maa, ehituse, logistika, finantseerimise ning allt\u00f6\u00f6v\u00f5tuga seotud ettev\u00f5tete v\u00e4ljavaateid. Seega ei pruugi v\u00f5imalik majanduslik kasu tekkida projektist endast, vaid selle \u00fcmber kujunevas v\u00e4\u00e4rtusahelas.<\/p>\n<p>Seet\u00f5ttu ei piisa ainult projektiga otseselt seotud osaluste uurimisest, vaadata tuleb ka kaudseid majanduslikke seoseid ning seda, kas kahe aegrea vahel on ajaline ja valdkondlik kokkulangevus. S\u00e4\u00e4rane kokkulangevus ei ole iseenesest t\u00f5end, kuid v\u00f5ib anda p\u00f5hjuse k\u00fcsida t\u00e4iendavaid selgitusi.<\/p>\n<p>Kolmas m\u00f5\u00f5de on otsustusv\u00f5rgustik. Poliitikul on \u00f5igus valida usaldusv\u00e4\u00e4rseid n\u00f5unikke, aga kui sama v\u00e4ike ring liigub temaga \u00fchest ministeeriumist teise ning kontrollib strateegilist planeerimist, regulatsioone ja investeeringute suunamist, tuleb hinnata tegelikku m\u00f5ju, mitte \u00fcksnes ametinimetusi. Lisakiht tekib siis, kui v\u00f5tmeisiku kaasamiseks muudetakse kvalifikatsioonin\u00f5udeid v\u00f5i asutuse struktuuri. Kes muudatuse algatas, miks seda tehti ja millised olid tagaj\u00e4rjed?<\/p>\n<p>\u00dckski neist asjaoludest eraldi ega ka nende koosesinemine ei t\u00f5enda veel korruptsiooni, kuid kontrollitavad seosed v\u00f5ivad \u00f5igustada parlamentaarset j\u00e4relevalvet. Nii ongi seatud, et v\u00f5imalikke \u00f5igusrikkumisi uurivad p\u00e4devad asutused, parlament aga kontrollib otsuste p\u00f5hjendatust.<\/p>\n<p>Selleks vajamegi strateegilistes dokumentides selget eesm\u00e4rkide ja vahendite eristamist, realistlike alternatiivide v\u00f5rdlust, kontrollitavat otsustusahelat, majanduslike huvide ja tegelike m\u00f5jutajate l\u00e4bipaistvust ning sisulist parlamentaarset kontrolli.<\/p>\n<p>Riigikogu komisjonide regulaarsed valdkondlikud raportid aitaksid v\u00f5rrelda eesm\u00e4rke tulemustega ja kujundada institutsionaalset m\u00e4lu. Kontroll ei peaks algama alles siis, kui probleem j\u00f5uab ajakirjandusse v\u00f5i \u00f5iguskaitseorganite huviorbiiti.<\/p>\n<p>Meelis Kiili on parteitu riigikogu liige, kes<a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1610152099\/meelis-kiili-ja-leo-kunnas-kandideerivad-keskerakonna-nimekirjas-riigikokku\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> on andnud teada<\/a>, et kandideerib 2027. aasta riigikogu valimistel Keskerakonna nimekirjas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"&#8220;Mis ei ole hea mesilasperele, ei ole hea ka mesilasele.&#8221; Marcus Aurelius K\u00f5ik, mis tundub loogiline, ei ole&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":322817,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,7603,54112,34,36,31,32,21,498,22309,28,29,11153,19,25,2268,17752,640,118258,19794,23,24,22,20,1012,30],"class_list":["post-322816","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-energiajulgeolek","tag-energiasusteem","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-julgeolek","tag-julgeolekupoliitika","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meelis-kiili","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rail-baltic","tag-riigikaitsekomisjon","tag-riigikogu","tag-strateegiline-juhtimine","tag-taristu","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117648174949542837","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/322816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=322816"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/322816\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/322817"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=322816"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=322816"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=322816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}