{"id":322878,"date":"2026-11-20T11:23:15","date_gmt":"2026-11-20T11:23:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/322878\/"},"modified":"2026-11-20T11:23:15","modified_gmt":"2026-11-20T11:23:15","slug":"naiste-noorus-ja-viljakus-taandusid-euroopa-iluideaalides-juba-ammuilma-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/322878\/","title":{"rendered":"Naiste noorus ja viljakus taandusid Euroopa iluideaalides juba ammuilma | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Uues uuringus n\u00e4idati \u00fcle 1500 uurimisalusele naiste portreesid aastatest 1650 kuni 1950. Kokku hindasid nad Prantsuse ja Inglise kunstnike maalidel kujutatud 606 k\u00f5rgklassi naise kehakuju.<\/p>\n<p>Ilmnes, et naiste tajutav talje-puusa suhe kasvas iga k\u00fcmnendi kohta keskmiselt 0,002 \u00fchiku v\u00f5rra. Kuigi hinnanguline kehakaal p\u00fcsis kolm sajandit \u00fcsna sama, pidasid katseisikud hilisematel maalidel kujutatud naiste kehi v\u00e4hem k\u00fctkestavaks.<\/p>\n<p>Uued tulemused kummutavad levinud arusaama, et kurvikas liivakellafiguur hakkas sirgema silueti ees taanduma alles 20. sajandi massimeedia m\u00f5jul. Uuringu juhtautori, Northumbria \u00dclikooli ps\u00fchholoogi Jeanne Bovet&#8217; ja kolleegide s\u00f5nul hakkas iluideaal muutuma juba v\u00e4hemalt 18. sajandil, mis annab tunnistust pikaajalisest kultuurilisest arengust.<\/p>\n<p>Sale talje ja laiad puusad on bioloogiliselt m\u00e4rk noorusest ning viljakusest. Sestap n\u00e4itab nende joonte j\u00e4rkj\u00e4rguline kadu p\u00f6\u00f6ret Euroopa ilumeeles. Autorite s\u00f5nul t\u00f5rjusid nii kunst kui ka \u00fchiskond nooruse ning v\u00e4lised m\u00e4rgid sigimisv\u00f5imest ajapikku tagaplaanile. \u00dcha enam hakati soosima k\u00fcpsemat v\u00e4limust.\u00a0<\/p>\n<p>Teadlased j\u00f5udsid muutuse j\u00e4lile kolme suure kunstikogu varal, kust nad valisid uurimiseks v\u00e4lja 486 maali, millel oli kokku kujutatud 606 k\u00f5rgklassi naist. T\u00f6\u00f6r\u00fchm keskendus Prantsusmaa ja Inglismaa kunstikoolkondadele, sest need riigid kujundasid omaaegset Euroopa moodi. Samuti oli kummastki riigist v\u00f5tta rikkalik valik t\u00e4ispikki portreid.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm jagas 1525 t\u00e4iskasvanud vabatahtlikku kolme r\u00fchma, kes hindasid maale \u00fcksteisest s\u00f5ltumata. Esimene r\u00fchm m\u00e4\u00e4ras h\u00e4gustatud n\u00e4oga portreedelt naiste kehakuju ja kaalu \u00fcheksa v\u00f5rdlussilueti j\u00e4rgi. Teine r\u00fchm hindas keha atraktiivsust ja hindas, kas naine on juba s\u00fcnnitanud. Kolmas r\u00fchm m\u00e4\u00e4ras aga \u00fcksnes n\u00e4o p\u00f5hjal modelli vanuse.\u00a0<\/p>\n<p>Vanem n\u00e4gu ja sirgem piht<\/p>\n<p>Kolme r\u00fchma hinnangud kinnitasid, et naiste tajutav talje-puusa suhe kasvas kolme sajandi jooksul statistiliselt olulisel m\u00e4\u00e4ral. Kuna naise kehakuju muutub vanuse ja kehakaaluga, kontrollisid teadlased eraldi, kas sirgem piht v\u00f5is tuleneda pelgalt vanematest v\u00f5i kogukamatest modellidest.<\/p>\n<p>Kui t\u00f6\u00f6r\u00fchm arvestas mudelis naiste n\u00e4o p\u00f5hjal hinnatud vanuse ja kehakaaluga, oli sajandite m\u00f6\u00f6dudes talje-puusa suhte statistiliselt oluline kasv endiselt n\u00e4ha. Kontroll n\u00e4itas sedagi, et maalitud naiste hinnanguline kaal ei muutunud kolme sajandi jooksul pea \u00fcldse.\u00a0<\/p>\n<p>Mida sajand edasi, seda kehvemaid hindeid uurimisalused naiste kehade atraktiivsusele andsid. Kui teadlased arvestasid mudelis naiste tajutava vanusega, kadus k\u00fctkestavuse langus \u00e4ra \u2013 see osutab kahe n\u00e4itaja tihedale seosele.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6r\u00fchm kontrollis ka 233 nimeliselt teada oleva modelli tegelikku vanust hetkel, mil kunstnik neid maalis. Selgus, et tegelikult polnud hilisemad modellid statistiliselt oluliselt vanemad. Uurijate s\u00f5nul v\u00f5isid kunstnikud seet\u00f5ttu hilisematel sajanditel kujutada naisi k\u00fcpsemana v\u00f5i siis n\u00e4itasid modellid end r\u00f5ivaste ja meigiga ise vanemana.\u00a0<\/p>\n<p>Korsett kui omaaegne fotofilter<\/p>\n<p>R\u00f5ivamoe ja portreekunsti muutus langeb Euroopas ajaliselt kokku suurte demograafiliste ja majanduslike p\u00f6\u00f6retega. Alates varauusajast paranes sealne elatustase, v\u00e4henes imikusuremus ning haridus t\u00f5i \u00fcha suuremat majanduslikku kasu. Inimesed abiellusid hiljem ja said v\u00e4hem lapsi, kuid panustasid igasse lapsesse rohkem aega ja ressursse. Uuringu autorite s\u00f5nul v\u00e4hendas selline muutus survet r\u00f5hutada naiste v\u00e4limuses noorust ja suurt sigimisv\u00f5imet.\u00a0<\/p>\n<p>Soovides kontrollida seost sigimisv\u00f5ime ja iluideaali vahel, v\u00f5rdles t\u00f6\u00f6r\u00fchm portreede andmeid ka Prantsusmaa ja Inglismaa ajaloolise s\u00fcndimusega. Prantsusmaal hakkas s\u00fcndimus p\u00fcsivalt langema juba veidi enne 1800. aastat, Inglismaal p\u00fcsis s\u00fcndimus k\u00f5rge kuni 1880. aastateni.<\/p>\n<p>Eraldi vaadatuna k\u00e4is m\u00f5lemas riigis madalam s\u00fcndimus k\u00e4sik\u00e4es suurema talje-puusa suhtega. Kui teadlased lisasid mudelisse kalendriaasta, kadus s\u00fcndimuse eraldiseisev m\u00f5ju \u00e4ra. Autorite s\u00f5nul ei luba andmed seet\u00f5ttu eristada s\u00fcndimuse langust teistest samaaegsetest \u00fchiskondlikest muutustest.\u00a0<\/p>\n<p>\u00dchtlasi pakub uuring uut vaatenurka ka sajandeid kestnud korsettide, puusapatjade ja krinoliinide moele. Varem on teadlased selgitanud ebapraktilisi ja kohevaid r\u00f5ivaid eesk\u00e4tt sooviga r\u00f5hutada \u00fchiskondlikku staatust ning j\u00f5ukust.<\/p>\n<p>Uue uuringu autorite s\u00f5nul ei seleta aga \u00fcksnes staatus, miks r\u00f5hutasid need r\u00f5ivad just kitsast pihta ja laiu puusi. Evolutsioonilisest vaatenurgast toimisid korsetid ja puhvis seelikud t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul nagu t\u00e4nap\u00e4eva meik v\u00f5i fotofiltrid: need v\u00f5imendasid m\u00e4rke bioloogilisest noorusest ja viljakusest.\u00a0<\/p>\n<p>Sujuv maitsemuutus<\/p>\n<p>Uurijaid huvitas seegi, kas kehakuju muutused k\u00f5ikusid l\u00e4bi sajandite moets\u00fcklite r\u00fctmis. Nende anal\u00fc\u00fcsimiseks kandis t\u00f6\u00f6r\u00fchm graafikutele olulised poliitilised ja tehnoloogilised verstapostid. N\u00e4iteks v\u00f5tsid nad arvesse Prantsuse revolutsiooni, terasest korsetiaasade tulekut ja krinoliiniraami s\u00fcndi.<\/p>\n<p>\u00dckski ajaloos\u00fcndmus ei tekitanud naiste tajutavas kehakujus j\u00e4rsku h\u00fcpet. Samas j\u00e4\u00e4b andmestik autorite s\u00f5nul aastate kaupa liiga h\u00f5redaks, et tuvastada l\u00fchiajalisi murranguid t\u00e4ie kindlusega. Pigem viitab sujuv suund aeglasele kultuurilisele p\u00f6\u00f6rdele kui \u00fcksikutele poliitilistele vapustustele.\u00a0<\/p>\n<p>Andmestiku h\u00f5reduse k\u00f5rval toovad autorid oma t\u00f6\u00f6 juures v\u00e4lja mitu piirangut. Kuna portreed valmisid \u00fcksnes Prantsusmaa ja Inglismaa k\u00f5rgklassi tellimusel, ei kajasta tulemused madalamate \u00fchiskonnakihtide ega v\u00e4ljaspool Euroopat elanud rahvaste ilumeelt.<\/p>\n<p>Teiseks m\u00e4\u00e4rasid muuseumide ja kollektsion\u00e4\u00e4ride valikud, millised maalid \u00fcldse s\u00e4ilisid. Siinkohal ei saa t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul aga n\u00fc\u00fcdisaegsed kuraatorieelistused tekitada kolme sajandi pikkust selget nihet sirgema piha ja vanemate n\u00e4gude eelistamisele. Autorite s\u00f5nul tasub tulevikus uurida skulptuure, kirjandust ja lihtrahvast kujutavaid \u017eanrimaale, et n\u00e4ha, kas sama nihe ilmnes laiemalt.\u00a0<\/p>\n<p>Uuring ilmus ajakirjas <a href=\"https:\/\/royalsocietypublishing.org\/rspb\/article\/293\/2083\/20262007\/484209\/The-cultural-evolution-of-female-body\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Proceedings of the Royal Society B<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uues uuringus n\u00e4idati \u00fcle 1500 uurimisalusele naiste portreesid aastatest 1650 kuni 1950. Kokku hindasid nad Prantsuse ja Inglise&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":322879,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[81630,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,118295,86220,118296,190,28,29,95,24516,2957,19,39629,25,23,24,22,20,30,18769,92,93,94],"class_list":["post-322878","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-atraktiivsus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilu-ideaalid","tag-iluideaalid","tag-kehakuju","tag-kunst","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-maalikunst","tag-naised","tag-news","tag-noorus","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-viljakus","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117648516901833285","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/322878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=322878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/322878\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/322879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=322878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=322878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=322878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}