Maa\u00fclikooli Polli aiandusuuringute keskus avas uued kasvuhooned ja rekonstrueeritud \u00f5unahoidla. Uus taristu aitab muuta kompleksi energiat\u00f5husamaks, teadust\u00f6\u00f6 t\u00e4psemaks ning parandab puuvilja- ja marjakultuuride s\u00e4ilitamise ja paljundamise v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Viljandimaal asuva Eesti Maa\u00fclikooli Polli aiandusuuringute keskuse tegevus on eelk\u00f5ige suunatud puuvilja- ja marjasortide aretusele ja nende kollektsioonide ehk geneetilse ressursi s\u00e4ilitamisele, r\u00e4\u00e4kis keskuse anal\u00fc\u00fcsi\u00fcksuse juht Hedi Kaldm\u00e4e ERR-ile. “Meie p\u00f5hivastutus on Eestis aretatud ja Eesti tingimustesse sobivate, siin kohanenud puuvilja- ja marjasortide s\u00e4ilitamine ja aretamine meie enda kasvatajatele ja tootjatele.”<\/p>\n
Kuni selle n\u00e4dalani olid aga Pollis tingimused n\u00e4iteks aretusmaterjali ette kasvatamiseks ja paljundamiseks viletsad. Kollektsioone hoitakse aedades kus nad on haigustele ja kahjuritele vastuv\u00f5tlikud. Aretusmaterjali kasvatamiseks ja paljundamiseks oli keskuses aga \u00fcks k\u00fctteta kilemaja.<\/p>\n
Sel n\u00e4dalal keerati Pollis aga justkui uus lehek\u00fclg, sest avati vastvalminud uus kompleks. Uude kompleksi kuuluvad muu hulgas ka kaks ligi 200 ruutmeeri suurust kasvuhoonet \u2013 \u00fcks on m\u00f5eldud just haigusvabade emataimede s\u00e4ilitamiseks, teine aga taimede ettekasvatamiseks ja laboritingimustes paljundatud taimede\u00a0 aklimatiseerimiseks.<\/p>\n
M\u00f5lemad kasvuhooned on Eestis ainulaadsed, sest on putukakindlad, \u00fctles Kaldm\u00e4e: “See t\u00e4hendab seda, et k\u00f5ik \u00f5hutusavad on varustatud putukakindlate v\u00f5rkudega ja sinna majadesse on v\u00f5imalik sisse minna ainult l\u00e4bi l\u00fc\u00fcside, kus siis tekitatakse eelnevalt \u00fcler\u00f5hk, selleks, et v\u00e4ljast ei tuleks sisse meiega koos ka kahjureid.”<\/p>\n
\u00dchest k\u00fcljest v\u00f5imaldavad seesugused kasvuhooned alustada varakevadel m\u00e4rksa varem kui kilemajas taimede ettekasvatamist, teisalt aga loob putukakindlus turvalisema ja putukate abil levitatavate haiguste eest kaitstud keskkonna, kus puuvilja- ja marjasorte s\u00e4ilitada.<\/p>\n
Kaldm\u00e4e selgitas, et putukakindlus ei t\u00e4henda, et taim juba on ilma haigusteta. “Me peame sinna sisse viima taime, mis on kontrollitud ja millel ei ole haigusi. Putukakindlus t\u00e4hendab seda, et \u00fchelt taimelt teisele ei ole v\u00f5imalik heade h\u00fcgieenitingimuste juures ka nakkust edasi viia juhul kui meil m\u00f5ni taim peaks mingil p\u00f5hjusel olema n\u00e4iteks viirushaige.”<\/p>\n
See omakorda v\u00f5imaldab aga ka kasvuhoonest v\u00e4lja jagada haigusvaba materjali nii puukoolidele, aga ka v\u00e4lismaale.<\/p>\n
“Kuna meie vastutada on puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise ressursi s\u00e4ilitamine ja selle k\u00e4ttesaadavaks tegemine teadust\u00f6\u00f6ks, siis meie k\u00e4est k\u00fcsivad materjali \u00fcle maailma ka teised uurimisasutused. Ja oluline on see sellp\u00e4rast, et meile tuleb j\u00e4rjest uusi taimehaigusi ja taimekahjureid ja kui me praegu hoiame oma taimekollektsioone aedades, siis seal nad\u00a0 ei ole haiguste ja kahjurite eest kaitstud, aga kui me saame selle l\u00e4bi labori, katseklaasi etapi tuua kasvuhoonesse ja s\u00e4ilitada teda sellisena, haigusvabana nii nagu ta meil praegu on, siis see on juba suur v\u00f5it,” r\u00e4\u00e4kis Kaldm\u00e4e.<\/p>\n
Lisaks putukakindlatele kasvuhoonetele on Polli uues kompleksis olemas ka majandushoone ja paljunduslabor.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maa\u00fclikooli Polli aiandusuuringute keskus avas uued kasvuhooned ja rekonstrueeritud \u00f5unahoidla. Uus taristu aitab muuta kompleksi energiat\u00f5husamaks, teadust\u00f6\u00f6 t\u00e4psemaks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32299,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,21,28,29,3448,16914,19,16913,16916,3424,25,10974,16915,280,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-32298","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-haridus","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maaulikool","22":"tag-marjad","23":"tag-news","24":"tag-ounad","25":"tag-polli-aiandusuuringute-keskus","26":"tag-pollumajandus","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-taimed","29":"tag-taimekasvatus","30":"tag-teadus","31":"tag-top-stories","32":"tag-topstories","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115471260294156201","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32298","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32298"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32298\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32299"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32298"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32298"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32298"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}