{"id":323292,"date":"2026-11-21T04:20:30","date_gmt":"2026-11-21T04:20:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/323292\/"},"modified":"2026-11-21T04:20:30","modified_gmt":"2026-11-21T04:20:30","slug":"unustamine-on-oppimise-ja-malu-kujunemise-vajalik-osa-psuuhika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/323292\/","title":{"rendered":"Unustamine on \u00f5ppimise ja m\u00e4lu kujunemise vajalik osa | Ps\u00fc\u00fchika"},"content":{"rendered":"<p>M\u00e4lu toimimiseks ei piisa \u00fcksnes s\u00fcndmuse kogemisest ja info talletamisest. Oluline roll on ka unustamisel, kordamisel ja meeldetuletamisel.<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli eksperimentaalps\u00fchholoogia nooremlektor Annegrete Palu s\u00f5nul on m\u00e4lestuste tekkimiseks vaja infot omandada v\u00f5i midagi kogeda. M\u00e4lu puhul saab eristada kolme etappi: salvestamine, s\u00e4ilitamine ja meeldetuletamine.<\/p>\n<p>&#8220;Selleks, et m\u00e4lestus saaks tekkida, on salvestamise etapis vaja midagi kogeda ja sellele stiimulile v\u00f5i infole t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Kui me millelegi t\u00e4helepanu ei p\u00f6\u00f6ra, siis ei saa seda ka hiljem m\u00e4letada,&#8221; selgitas ta. Samas ei j\u00f5ua kogu kogetud info pikaajalisse m\u00e4llu ning ka sinna talletatud m\u00e4lestusi ei pruugi inimene alati k\u00e4tte saada.\u00a0<\/p>\n<p>Palu s\u00f5nul v\u00f5ib ette tulla hetki, kus inimene teab, et mingi info on ta m\u00e4lus olemas, kuid see ei meenu. Seda n\u00e4htust nimetatakse keeleotsa fenomeniks. &#8220;Keeleotsa fenomen sisuliselt \u00fctleb meile seda, et sul on see info olemas. Lihtsalt see ajend ei ole piisav selle info k\u00e4ttesaamiseks,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Palu.\u00a0<\/p>\n<p>Tema s\u00f5nul vajab m\u00e4lestuse meenutamine vihjet v\u00f5i ajendit, mis selle m\u00e4lus aktiveeriks. Iga m\u00e4lestuse jaoks on erinevad vihjed v\u00f5i ajendid, kuid \u00fcks ja sama vihje v\u00f5ib esile kutsuda ka erinevaid m\u00e4lestusi.<\/p>\n<p>Nooruses kogetu j\u00e4\u00e4b paremini meelde<\/p>\n<p>Tartu \u00dclikooli arengu- ja kognitiivps\u00fchholoogia kaasprofessor Pirko T\u00f5ugu s\u00f5nul on uuringud n\u00e4idanud, et inimesed meenutavad k\u00f5ige rohkem s\u00fcndmusi teismeeast kuni kahek\u00fcmnendate keskpaigani. Tema s\u00f5nul on teismeeas m\u00e4lestuste meeldej\u00e4tmise ja meenutamisega seotud ajustruktuurid k\u00fcpsenud ning paljusid s\u00fcndmusi kogetakse esmakordselt.\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;Sellel eluperioodil l\u00f5petatakse koole, minnakse edasi \u00f5ppima, saadakse esimene t\u00f6\u00f6koht, v\u00f5ib-olla luuakse suhteid, kuid juhtub ka seda, et suhted purunevad. Toimub palju esmakordseid ja uudseid s\u00fcndmusi noore jaoks,&#8221; selgitas T\u00f5ugu.<\/p>\n<p>S\u00fcndmuste uudsus aitab neid paremini meelde j\u00e4tta. Samuti tegelevad inimesed teismeeas ja kahek\u00fcmnendates p\u00f5hjalikult enda identiteedi loomisega. Noored otsivad pidevalt vastuseid k\u00fcsimustele, nagu kes nad on ja kuidas nad k\u00e4ituvad. Seet\u00f5ttu anal\u00fc\u00fcsitakse k\u00f5iki neid s\u00fcndmusi, mida kogetakse \u00fcsna p\u00f5hjalikult ja s\u00fcndmuste m\u00f5testamine toetab omakorda nende meeles p\u00fcsimist.\u00a0<\/p>\n<p>Unustamine on \u00f5ppimise vajalik osa<\/p>\n<p>Tallinna \u00dclikooli haridusps\u00fchholoogia vanemteadur Grete Arro s\u00f5nul on unustamine \u00f5ppimise kontekstis v\u00e4ga vajalik. P\u00fcsiva m\u00e4luj\u00e4lje tekkimiseks peab inimene selle nimel pingutama ja info peab olema kuidagi oluline, et aju oleks motiveeritud seda meelde j\u00e4tma. &#8220;Kui meil on tunne, et midagi ei ole meelde j\u00e4\u00e4nud, siis \u00fcks p\u00f5hjus on see, et tegelikult me ei ole suutnud luua olukorda, kus see tunduks piisavalt oluline, et hakata seda m\u00e4luj\u00e4lge ehitama,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>Arro s\u00f5nul ei t\u00e4henda see, et inimene midagi ei m\u00e4leta tingimata seda, et m\u00e4lestus oleks kadunud. Asjad v\u00f5ivad olla h\u00e4sti salvestatud aga ligip\u00e4\u00e4s neile v\u00f5ib olla halb. Olulist rolli m\u00e4ngib see, kui h\u00e4sti on m\u00e4lestus salvestunud ja kui h\u00e4sti on inimene harjutanud selle meenutamist. Inimene ei pruugi teada, millised on m\u00e4lu meeldej\u00e4tmise strateegiad ja seda, et neid tuleb teha korduvalt.<\/p>\n<p>M\u00f5ni asi v\u00f5ib olla v\u00e4ga h\u00e4sti selgeks \u00f5pitud, aga kuna pole harjutatud selle meenutamist n\u00e4iteks k\u00fcmme v\u00f5i 20 aastat, ei pruugi inimene seda m\u00e4lust k\u00e4tte saada. Kui teadmine on m\u00e4llu h\u00e4sti j\u00e4\u00e4nud kergesti \u00f5pitaval perioodil, siis sattudes uuesti vajaduse ette seda asja teada ja hakates seda taas \u00f5ppima, v\u00f5ib see meenuda palju kiiremini. Seda seet\u00f5ttu, et ajapikku on v\u00f5imalik k\u00e4ttesaamine taastada.\u00a0<\/p>\n<p>N\u00e4iteks v\u00f5ib aastaid m\u00f5ne keelega kokku puutumatu inimene oma keele keskkonda sattudes m\u00e4rgata, et teab s\u00f5nu ja v\u00e4ljendeid, mille teadmist ta ei m\u00e4letanud. M\u00e4lestuste s\u00e4ilitamisele aitab kaasa nende teadlik meenutamine. Ei saa eeldada, et inimene m\u00e4letab k\u00f5ike, mida on \u00f5ppinud v\u00f5i kogenud, kui ta selleks midagi ei tee.\u00a0<\/p>\n<p>Arro s\u00f5nul on n\u00e4iteks p\u00e4eviku pidamine \u00fcks v\u00f5imalus oma elus\u00fcndmusi meeles pidada. &#8220;P\u00e4evik on \u00fcks vorm, kuidas hoida oma sisemist lugu endaga kaasas. Meenutamine on m\u00f5nes m\u00f5ttes s\u00fcstemaatiline tegevus ja inimesed erinevad selle poolest, kui v\u00e4ga nad tahavad seda teha,&#8221; selgitas ta.\u00a0<\/p>\n<p>Samuti on kasulik v\u00e4ikeste lastega r\u00e4\u00e4kida nende varasematest elus\u00fcndmustest. N\u00e4iteks sellest, mis juhtus eile, eelmisel n\u00e4dalal v\u00f5i s\u00fcnnip\u00e4eval. Nii loob laps enda elu ja m\u00e4lestusi, sest m\u00e4lestused ei ole asjad iseeneses. &#8220;Kui sa ei m\u00f5tle oma minevikus\u00fcndmuste peale, siis nad kaovad \u00e4ra ja sul ei ole neid enam,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Arro.<\/p>\n<p>Artikkel valmis Tartu \u00dclikooli kursusel &#8220;Publitsistika praktika&#8221;. Autorid on Tartu \u00dclikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni \u00f5ppekava magistrandid Birgit Aljaste, Matilda Touart, Anette Ama, Kristel Veerus ja Mirjam Loo.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00e4lu toimimiseks ei piisa \u00fcksnes s\u00fcndmuse kogemisest ja info talletamisest. Oluline roll on ka unustamisel, kordamisel ja meeldetuletamisel.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":323293,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[118363,26,27,37,33,35,34,36,31,32,79906,21,28,29,46252,310,19,67010,25,23,24,22,118362,20,30],"class_list":["post-323292","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-annegrete-palu","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-grete-arro","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maletamine","tag-malu","tag-news","tag-pirko-tougu","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-unustamine","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117652515957726880","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/323292","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=323292"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/323292\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/323293"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=323292"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=323292"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=323292"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}