{"id":323376,"date":"2026-11-21T08:22:14","date_gmt":"2026-11-21T08:22:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/323376\/"},"modified":"2026-11-21T08:22:14","modified_gmt":"2026-11-21T08:22:14","slug":"aivar-haller-ja-lauri-beekman-uhiskondlik-normaalsus-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/323376\/","title":{"rendered":"Aivar Haller ja Lauri Beekman: \u00fchiskondlik normaalsus | Arvamus"},"content":{"rendered":"<p>Ajalugu n\u00e4itab, et \u00fchiskondlikud pimekohad p\u00fcsivad k\u00f5ige kauem siis, kui need teenivad kellegi majanduslikku kasu v\u00f5i v\u00e4ljakujunenud mugavust. Inimesele on omane evolutsioonilise arenguprotsessi k\u00e4igus normaliseerida ajastusse sobivaid t\u00f5ekspidamisi ja hoiakuid ning nendest tulenevaid k\u00e4itumisi. Sel moel ilmneb \u00fchiskondlik normaalsus, mis j\u00e4rgnevalt kehastub seadusandluses.<\/p>\n<p>Normaalne orjapidamine<\/p>\n<p>Oli aeg, kui orjapidamine oli \u00fchiskondlik norm ja tavap\u00e4rane osa majandustegevusest. Euroopas keelustati ja kriminaliseeriti orjapidamine l\u00f5plikult 1950. aastal vastu v\u00f5etud<a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/et\/akt\/222062021004?leiaKehtiv\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> Euroopa inim\u00f5iguste konventsiooniga<\/a>. Paraku eelnes sellele inimkonna ajaloos pikk ja piinarikas, inimlikke kannatusi t\u00e4is epohh.<\/p>\n<p>Miks v\u00f5ttis muutus nii pikalt aega, kui Londoni kirikukogu keelas orjakaubanduse juba aastal<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Council_of_London_in_1102\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> 1102<\/a>, Prantsusmaal tehti seda<a href=\"https:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Louis_X_of_France\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> 1315<\/a>. ja Rootsis 1335. aastal? Ilmselt oli peamine p\u00f5hjus selles, et \u00fcldine arusaamine k\u00f5igi inimeste v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsusest, inimlikkusest ja inimv\u00e4\u00e4rsest elust juurdus aeglaselt. Teine pidur oli asjaolu, et orjandus oli valitsejatele ehk otsustajatele majanduslikult v\u00e4ga kasulik.<\/p>\n<p>\u00d5nneks ei v\u00f5ta k\u00f5ik \u00fchiskondlikud protsessid aega sajandeid. Veel 150 aastat tagasi oli naine Euroopas oma mehe vallasvara (<a href=\"https:\/\/www.britannica.com\/topic\/coverture\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">coverture<\/a>). Eestis toimus murrang 1936. aasta tsiviilseadustikuga, mis andis naisele teov\u00f5ime ning l\u00f5plik juriidiline v\u00f5rdsus kehtestati n\u00f5ukogude perekonnaseadustega. \u0160veits oli \u00fcks viimaseid Euroopa riike, mis kehtestas soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse abielus (1988). S\u00fcda ja m\u00f5istus tegid rahu.<\/p>\n<p>Normaalne viinajoomine<\/p>\n<p>J\u00e4tkame normaalsusega, aga vahetame fookust. Alkoholi pruukimine ja selle tagaj\u00e4rjed on Eesti rahvuseeposes &#8220;Kalevipoeg&#8221; \u00fcks k\u00f5ige saatuslikum motiiv, mis t\u00fc\u00fcrib s\u00fcndmustiku traagiliste p\u00f6\u00f6rdepunktideni. Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjeldab alkoholi kui &#8220;kurja hullutajat&#8221;, mis &#8220;v\u00f5tab mehelt m\u00f5istuse ja toob kaasa v\u00e4givalla&#8221;.<\/p>\n<p>18. ja 19. sajandil oli viina p\u00f5letamine Eesti m\u00f5isnike peamine sissetulekuallikas. Teraviljast toodetud viina m\u00fc\u00fcdi kohalikes k\u00f5rtsides, mis viis maarahva laiaulatusliku joomarluseni, kuna k\u00f5rtsid olid peamised sotsiaalsed kogunemiskohad. &#8220;T\u00f5de ja \u00f5igus&#8221; I osa, IV peat\u00fckk: &#8220;Pearu oli marus: puruks aetud \u00f5uev\u00e4rav ei andnud rahu. Kui mitu korda oli ta selle v\u00e4rava t\u00fckkideks kihutanud ja siis kodus naist ja lapsi t\u00fcmitanud&#8230; nagu tuleks ta ainult selleks k\u00f5rtsist koju. \/-\/ Pearu m\u00e4ratses ja peksis. Naine kannatas ja vaikis, ainult pealtvaatajaiks olnud lapsed karjusid.&#8221;<\/p>\n<p>Normaalne lapsevanem<\/p>\n<p>Alkohol ja tubakatooted on t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fched k\u00f5ige suurema potentsiaaliga vabas m\u00fc\u00fcgis olevad tooted, mis v\u00f5ivad negatiivselt m\u00f5jutada meie kodu- ja pereelu. Kui alkoholi tarvitamisel on tegemist juba teatud joobetasemega, siis erinevad seadused m\u00e4\u00e4ratlevad piiranguid mingitele tegevustele, kuid lapsevanema roll loomulikult nende alla ei kuulu. Ka purupurjus olekus on inimene lapsevanem ja seega ka oma laste eest vastutav. Kui h\u00e4sti see \u00f5nnestub, on omaette teema.<\/p>\n<p>&#8220;P\u00fchap\u00e4eval isaga plaanitud ja lubatud kalaleminek j\u00e4\u00e4b \u00e4ra, kuna eelmisel \u00f5htul oli isa s\u00f5pradega k\u00f5rtsis.&#8221;<\/p>\n<p>Sageli t\u00e4hendab purjus vanem ka millegi olulise tegemata j\u00e4tmist. Laps ei pruugi saada otseselt kahjustatud, kuid lapsevanem on lihtsalt olulises hetkes puudu. P\u00fchap\u00e4eval isaga plaanitud ja lubatud kalaleminek j\u00e4\u00e4b \u00e4ra, kuna eelmisel \u00f5htul oli isa s\u00f5pradega k\u00f5rtsis ja hommikul ei ole ta lihtsalt veel vormis. &#8220;Isa on v\u00e4sinud.&#8221;<\/p>\n<p>Laps harjub ja lepib. Mis tal muud \u00fcle j\u00e4\u00e4b. Kuid sellel harjumisel on ilmselt oma negatiivne m\u00f5ju. Just sellistele, pealtn\u00e4ha v\u00e4ikestele muutustele vanemluses juhib t\u00e4helepanu ka t\u00e4navu avaldatud Norra<a href=\"https:\/\/partner.sciencenorway.no\/alcohol-children-and-adolescents-family\/we-need-to-rethink-what-is-safe-when-it-comes-to-parental-alcohol-use\/2673254\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> teadus\u00fclevaade<\/a>, milles anal\u00fc\u00fcsiti 68 varasemat uuringut vanemate alkoholitarvitamise ja vanemliku k\u00e4itumise seostest.<\/p>\n<p>Uurijad leidsid seose alkoholi tarvitamise ning muu hulgas vanema t\u00e4helepanelikkuse v\u00e4henemise, sagedasemate konfliktide ja lapse ning vanema suhte halvenemise vahel. Oluline on seejuures, et jutt ei k\u00e4i alkoholis\u00f5ltuvusega vanematest vaid nn m\u00f5\u00f5dukatest alkoholi tarbijatest. Uuringu juhtautori Barbara Carvalho s\u00f5nul ei ole valdaval enamikul vanematel, kelle alkoholitarvitamine lapsi negatiivselt m\u00f5jutab, alkoholiga seotud diagnoosi.<\/p>\n<p>Normaalne lapsep\u00f5lv<\/p>\n<p>M\u00f5ni lugeja v\u00f5ib tahta tuua n\u00e4iteid, kuidas sellistes oludes, kus laps ongi pidanud hakkama varakult suuremat vastutust v\u00f5tma, kasvavad tugevamad ja eluga paremini hakkama saavad noored.<\/p>\n<p>Selliseid lapsi kahtlemata on, aga vaatamata raskele olukorrale h\u00e4sti hakkama saamine ei t\u00e4henda, et raske olukord oli lapsele eakohaselt vajalik v\u00f5i kasulik. T\u00e4navu<a href=\"https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/abs\/pii\/S0190740926001726\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> juunis avaldatud s\u00fcstemaatiline \u00fclevaade<\/a>, mis koondas 69 vanemlikustamise ehk lapsele t\u00e4iskasvanu rolli ja vastutuse nihkumist k\u00e4sitlenud uuringut, seostas sellist lapsep\u00f5lvekogemust muu hulgas suurema ps\u00fchholoogilise ja emotsionaalse pinge, keerulisemate peresuhete, identiteedi kujunemise probleemide ning suurema riskik\u00e4itumise ohuga.<\/p>\n<p>Sama tuleb veel selgemalt esile uuringutes, mis k\u00e4sitlevad lapsi, kelle vanematel on alkoholiga juba t\u00f5sisemad probleemid. 2025. aastal avaldatud 25 uuringut koondanud<a href=\"https:\/\/link.springer.com\/article\/10.1007\/s40653-025-00776-0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\"> \u00fclevaates<\/a> vaadeldi peresid, kus vanema alkoholitarvitamist kirjeldati kui probleemi, s\u00f5ltuvust v\u00f5i h\u00e4iret. Nendes peredes kasvavatel lastel leiti sagedamini emotsionaalseid ja k\u00e4itumisprobleeme ning raskusi koolis ja suhetes.<\/p>\n<p>Osa lapsi tuleb vaatamata sellele hiljem v\u00e4ga h\u00e4sti toime, kuid teadlased selgitavad seda erilise vastupidavusega, mitte alkoholi tarvitamise v\u00f5i selle p\u00f5hjustatud varase vastutuse positiivse m\u00f5juga. Neid lapsi n\u00e4ivad aitavat eelk\u00f5ige kaitsvad tegurid, n\u00e4iteks usaldusv\u00e4\u00e4rne kaine vanem v\u00f5i teine usaldusv\u00e4\u00e4rne t\u00e4iskasvanu, head suhted s\u00f5prade ja vanavanematega ning laiem sotsiaalne tugi.<\/p>\n<p>Normaalne t\u00f6\u00f6kogemus<\/p>\n<p>Hiljutise diskussiooni k\u00e4igus, kus poliitikud arutasid alkoholi k\u00e4itlemise vanusepiiri langetamist, v\u00e4ljendasid selle idee toetajad, et noori ei tohiks &#8220;kasvatada vati sees&#8221; ja nende &#8220;v\u00f5imalusi piirata&#8221;. Et kui me lubame neid juba 16-aastaselt valima, miks me ei peaks lubama neid alkoholi m\u00fc\u00fcma. Ja nende loosungite tuules otsustas riigikogu muuta alkoholiseaduse paragrahvi, mille eesm\u00e4rgiks on kaitsta alaealisi alkoholi tarvitamise eest.<\/p>\n<p>Riikliku alkoholipoliitika vanusepiirangute eesm\u00e4rgiks ei ole ainult piirata teatud vanusest noorematel alkoholi tarvitada, vaid seada selged piirid alkoholi \u00e4rilisele poolele, et alaealistele ei tohi alkoholi m\u00fc\u00fca, pakkuda ega reklaamida. Tundub iseenesest m\u00f5istetav, et see laieneb ka selge keeluna kasutada alaealisi alkoholi m\u00fc\u00fcmisel.<\/p>\n<p>Need piirangud on ja olid m\u00f5eldud t\u00e4iskasvanutele. See viimane muudatus avas seega n\u00fc\u00fcd ukse, mis v\u00f5imaldab t\u00e4iskasvanutel asetada alaealiste \u00f5lgadele vastutus t\u00e4isealiste alkoholi tarvitamise osas.<\/p>\n<p>Seejuures on k\u00f5ige kurvem asjaolu, et noorte endi siiras soov ja initsiatiiv saada t\u00f6\u00f6kogemusi ning teenida suvel malevas taskuraha, on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4iskasvanute sisulise ja s\u00fcsteemse toetuseta. Malevakohad jagatakse kiirematele registreerijatele loetud minutite jooksul. Kuigi SA \u00d5pilasmalev ja kohalikud omavalitsused pingutavad igal aastal r\u00fchmade avamise nimel, p\u00f5rkuvad nad ettev\u00f5tjate v\u00e4hese huvi ja rangete regulatsioonide otsa.<\/p>\n<p>Normaalne otsustamine ja vastutamine<\/p>\n<p>T\u00f5si, laste ja noorte kasvamise loomulik osa on vastutuse v\u00f5tmine ning iseseisvumine, aga iga vastutus ja sellega kaasnev koorem ei ole arenguks vajalik ega kasulik. Noorele v\u00f5ib ja tuleb anda v\u00f5imalus t\u00f6\u00f6tamiseks ja otsustamiseks ning sellega kaasneb eksimine ja \u00f5ppimine, kuid t\u00e4iskasvanute alkoholitarvitamise piiride valvamine ei tohiks olla \u00fcks neist \u00fclesannetest. Ei kodus ega t\u00f6\u00f6l.<\/p>\n<p>Meil on vaja noori, kes oskavad vastutada iseenda valikute eest ja saavad j\u00e4rk-j\u00e4rgult hakkama \u00fcha keerulisemate \u00fclesannetega, aga eakohases arenguprotsessis peavad lapsed tundma ennast kaitstuna ja turvaliselt. Kui nende \u00f5lgadele pannakse rohkem vastutust, siis peab see olema eakohane ega tohiks tuleneda sellest, et nende \u00fcmber olevad t\u00e4iskasvanud ei ole lihtsalt enam v\u00f5imelised ise vastutama.<\/p>\n<p>V\u00f5ib-olla ongi k\u00f5ige lihtsam p\u00f5him\u00f5te, et lapse \u00fclesanne ei ole \u00f5ppida toime tulema t\u00e4iskasvanute alkoholitarvitamisega. T\u00e4iskasvanute \u00fclesanne on korraldada oma k\u00e4itumine ja meie \u00fchised reeglid nii, et lapsel oleks v\u00f5imalik olla laps ning noorel turvaliselt t\u00e4iskasvanuks kujuneda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ajalugu n\u00e4itab, et \u00fchiskondlikud pimekohad p\u00fcsivad k\u00f5ige kauem siis, kui need teenivad kellegi majanduslikku kasu v\u00f5i v\u00e4ljakujunenud mugavust.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":323377,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[47426,1403,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3704,11581,28,29,81252,19,1218,81681,16421,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-323376","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aivar-haller","tag-alkohol","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lapsed","tag-lastekaitse","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lauri-beekmann","tag-news","tag-noored","tag-opilasmalev","tag-perekonnad","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117653468019266672","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/323376","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=323376"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/323376\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/323377"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=323376"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=323376"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=323376"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}