{"id":32400,"date":"2025-11-01T06:49:08","date_gmt":"2025-11-01T06:49:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32400\/"},"modified":"2025-11-01T06:49:08","modified_gmt":"2025-11-01T06:49:08","slug":"tulemas-uus-maks-elering-kinnitas-2026-aasta-tasakaalustamisvoimsuse-tasu-373-e-mwh","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32400\/","title":{"rendered":"Tulemas uus maks: Elering kinnitas 2026. aasta tasakaalustamisv\u00f5imsuse tasu 3,73 \u20ac\/MWh"},"content":{"rendered":"<p>Elering kinnitas, et alates 2026. aasta jaanuarist hakkab kehtima tasakaalustamisv\u00f5imsuse tasu suurusega 3,73 eurot megavatt-tunni kohta nii elektri tarbijatele kui tootjatele. Tasu lisatakse elektri l\u00f5pptarbija arvel eraldi reana ning kehtib selle sama m\u00e4\u00e4rana kogu j\u00e4rgmise aasta jooksul.<\/p>\n<p>Tarbijad hakkavad seda tasu esimest korda n\u00e4gema veebruariarvetel, mis katavad jaanuaris tarbitud elektrit. Keskmise, ehk 250 kilovatt-tunnise kuutarbimisega eratarbija elektriarvele t\u00e4hendab 3,73 \u20ac\/MWh tasu ligikaudu 1,2 euro suurust lisandust kuus koos k\u00e4ibemaksuga.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.minuaeg.com\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Eleringi <\/a>juhatuse esimees Kalle Kilk selgitas, et tasakaalustamisv\u00f5imsuse tasu on m\u00f5eldud sageduse hoidmiseks vajalike reservide rahastamiseks. Kujundlikult v\u00f5ib seda nimetada energias\u00f5ltumatuse hinnaks p\u00e4rast lahkumist Venemaa kontrollitavast energias\u00fcsteemist.<\/p>\n<p>Sel aastal on sagedusreservide kulud katnud Elering ise, kasutades selleks \u00fclekoormustasu. Septembri keskpaigas esitas Elering konkurentsiametile metoodika sageduse juhtimise reservide rahastamiseks, pakkudes esialgu, et tarbijad kataksid 60 protsenti ja tootjad 40 protsenti kuludest. Konkurentsiamet leidis, et tarbijad ja tootjad peaksid kulu kandma v\u00f5rdselt, mille j\u00e4rel Elering kohandas ettepaneku ning sai 30. oktoobril ametilt kinnituse \u2014 seega kannavad nii tarbijad kui tootjad edaspidi kumbki 50 protsenti.<\/p>\n<p>Kinnitatud metoodika kohaselt v\u00f5ivad tootjad ja tarbijad katta sageduse hoidmise reservide kulusid j\u00e4rgmise aasta jooksul maksimaalselt 60 miljoni euro ulatuses. Elering arvestas tasu arvutamisel kuludest maha Kiisa avariireservelektrijaama k\u00e4ivitamisest saadud tulu reservide turul. Kui sagedusreservide kulud peaksid 2026. aastal ikkagi \u00fcletama 60 miljonit eurot, kompenseeritakse \u00fclepiirne osa elektrib\u00f6rsilt laekuva \u00fclekoormustulu arvelt.<\/p>\n<p>Balti s\u00fcsteemioperaatorite t\u00e4navuses prognoosis hinnati Eleringi osa sagedusreservide hankimisel umbes 60 miljoniks euroks, kuid juba veebruarist juulini oli kulu 56 miljonit ja suvised prognoosid viitasid aastaseks kuluks pigem 100 miljonile eurole.<\/p>\n<p>Kinnitatud tasakaalustamisv\u00f5imsuse tasu kehtib kogu 2026. aasta. Kuna tasu on kulup\u00f5hine, hakkab Elering seda edaspidi muutma vastavalt reservide ostukulude tegelikele muutustele, andes pooleaastase etteteatamise.<\/p>\n<p>Lisaks tasakaalustamisv\u00f5imsuse tasule lisandub 2026. aasta jaanuarist elektri edastamise ehk v\u00f5rguteenuse arvele veel \u00fcks rida \u2014 varustuskindluse tasu. Selle tasuga kaetakse kulud, mis tagavad piisava hulga juhitavaid v\u00f5imsusi olukordades, kus taastuvenergia toodang on ilmastiku t\u00f5ttu v\u00e4ike, kuid tarbimine n\u00e4iteks talvel k\u00f5rge. Prognoosi j\u00e4rgi m\u00f5jutab see tasu keskmise kodutarbija arvet veidi \u00fcle kahe euro kuus koos k\u00e4ibemaksuga.<\/p>\n<p>\t\tPost navigation<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elering kinnitas, et alates 2026. aasta jaanuarist hakkab kehtima tasakaalustamisv\u00f5imsuse tasu suurusega 3,73 eurot megavatt-tunni kohta nii elektri&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":11800,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36],"class_list":{"0":"post-32400","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115473112465487079","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32400","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32400"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32400\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/11800"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32400"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32400"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32400"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}