![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/Sirp-40_0024__art_r2-255x255.jpeg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Paavo Matsin, Baeri laulud. V\u00e4rss-brelokk-romaan. Vampiirid marionetid k\u00fc\u00fcrakad ahvid muusikandid inimeses\u00f6\u00f6jad hiina naised saabastatud kassid pott-viied arlekiinid ning tegevuskohaks lahtine tiigri k\u00f5ri see ta on armas Tartu linn oma professorite ja muu sellisega \u00fcles t\u00e4hendanud professor Paulus F\u00fcrchtegott von und zum Blut-Zwiebelfisch genannt Back istudes ajaloo kandetoolis. J\u00e4rels\u00f5na kirjutanud Kaarel von\u00a0Vanam\u00f6lder\u00a0& Madli von Vanam\u00f6lder. Illustreerinud J\u00fcri von Mildeberg, kujundanud Kristjan von M\u00e4ndmaa. Lepp ja Nagel, 2025. 94\u00a0lk.<\/p>\n
Uus Paavo Matsini raamat, juba ta teine luuleoopus Karl Ernst von Baeri radadel, on teadagi p\u00f6\u00f6rane nagu Matsini raamatud ikka. Matsin ei muutu ja see on ehk nii puudus kui\u00a0ka eelis. Keegi teine ei saa, ei suuda kokku kuhjata niisugust arhailiste reaaliate, leksika pillerkaari. Ometi on raske v\u00e4ltida kordamist. Sellest hoidumiseks varieerib Matsin keskkondi, teemasid. K\u00fcll tantsib Riia bur\u0161idega, siis Praha alkeemikute, Londoni vabam\u00fc\u00fcrlaste ja Toweri kaarnatega, k\u00fcll toob Gogoli koos \u00f5ukonnaga Viljandisse, kuhu ehitab ajaviiteks metroo, V\u00f5russe Kreutzwaldi koju aga l\u00f5bumaja, kuhu saabuvad eshatoloogilised mustad kured ja lauluisa ise peab p\u00f5genema Tamula j\u00e4rve roostikku Koidulaga am\u00fcseerima.<\/p>\n
Matsin on filoloog, eesti kirjanduse \u00f5petaja, teoloog, erilise alkeemiahuviga\u00a0\u2013 valdab teemasid. Kirjutamiseks l\u00e4heb tihti kuriteopaika kohale: Londoni, V\u00f5rru, Prahasse, kas Kongosse, ei tea, aga Barcelonasse ilmselt k\u00fcll.<\/p>\n
Sellest hoolimata on kogu kirjutatu \u00fcks Matsini epop\u00f6a.<\/p>\n
Kaks Baeri poeemi l\u00f6\u00f6vad eelnenust ivake lahku. Kui Matsini tihedat, \u00fclek\u00fcllastatud barokset (autor ise \u00fctleb \u201ebrelokset\u201c) proosat on tihti pisut v\u00e4sitav lugeda, siis v\u00e4rssi murtud tekst jookseb pigem ludinal.<\/p>\n
Kuna Matsini tegelased on m\u00e4rgilised, l\u00e4biv lugu on olemas, aga tihti kaootiline, ei tundu primaarne, kohad on dekoratsioonid, teksti viib edasi meeletu elaan ja valitseb baroklik vaim, erinevad tema tekstid traditsioonilisest romaanist \u00fcksjagu. Pigem meenutavad need mulle heliteoseid. On arhailiste fraaside kaskaad, teemade vaheldumised, kordused, s\u00f5nu kasutatakse nootide, lauseid muusikaliste fraasidena. On teemad, variatsioonid ja need korduvad, arenevad, saavad taas ja taas l\u00e4bi m\u00e4ngitud. Ka Baeri-raamat v\u00f5iks olla oratooriumi tekst v\u00f5i ooperi libreto. Realismusest on asi kaugel. Kui m\u00f5ni varasem teos on barokne trall, siis viimane pigem s\u00fcrrealistlik, pannes m\u00f5tlema, milline on ikkagi Matsini suhe Baeriga.<\/p>\n
Vana aja professorid joovad, laaberdavad ja on pidevalt deliiriumilaadses somnambuulses seisundis. Maadlevad drooniga, kes meenutab golemit, kratti v\u00f5i homunkulust, V\u00f5rtsj\u00e4rvest p\u00fc\u00fctud Liivimaa krokodilli ehk roopodolliga, lahkavad hermafrodiite, oksendavad hiigelh\u00f5\u00f5tsikusse, \u00f5givad Peterburis parun Kelchi valges hiigelkaminas istudes k\u00f5vaks keedetud Faberg\u00e9 mune jne. Iga teine rida on kummaline, t\u00e4is v\u00f5\u00f5rs\u00f5nu, erikeelseid termineid ja kunagiste professorite-aadlimeeste elust v\u00e4lja rebitud fakte, mis segatud fantaasia-m\u00e4damunadest kogelmogeliga.<\/p>\n
Tartu Postimehest lugesin Raimu Hansoni artiklit (14.\u00a0X) raamatuesitlus\u00adpidustustest Baeri monumendi juures ja et Paavo suhtub Baeri siiski lugupidavalt, Baer on Matsini alter ego ja Baeri joomalood on Matsinil hoopis autobiograafilised, kuigi kujundlikult, metafoorselt. Et asjas sotti saada, k\u00fcsisin Paavolt, kelle ta monumendi juures mattis\u00a0\u2013 kas lugeja, kirjanduse v\u00f5i kellegi kolmanda? Ja Paavo vastas. Vastus on artikli l\u00f5pus.<\/p>\n
Et Matsini v\u00f5tetest ja stiilist pisut pilti anda, esitan l\u00fchikese loetelu \u201eBaeri laulude\u201c s\u00f5nadest ja fraasidest. Kust l\u00e4heb piirjoon ajalooliste terminite ja tuletiste, omas\u00f5nade vahel, seda mina ei tea. Keegi kunagi uurib \u00fclikoolis v\u00f5i mujal, kui palju on autentsust ja kattuvusi ajastut esile manavates pildikestes ja ajalooliste persoonide elulugudega. Materjali leiduks suuremat sorti uurimist\u00f6\u00f6ks ja ma pole kindel, kas Matsinil endal on siin \u00fcldse \u00f5iget j\u00e4rge, sest ta n\u00e4ikse ammu elavat omailmas. (T\u00f5si, autor harrastab k\u00fcll teatraalseid etteasteid, kuid tavavestlustes on ta klaar ja kaine, igati adekvaatne. Pole ime, tegu on kooli\u00f5petajaga.) V\u00e4ike valik motiive, fraase ja s\u00f5nu l\u00e4bisegi:<\/p>\n
Lehek\u00fcljel 36 asub Baer s\u00f6\u00f6ma karva\u00adkattega mammutit ning n\u00e4eb kaemuses professor Schleidenit s\u00f5itmas limonade gazeuse puhinat tekitava rongiga Isengoffi v\u00f5i Sarlottengoffi;<\/p>\n
talupojad magavad oma tolmuses Ford Mustangis;<\/p>\n
professor Cichoriusel on seljas vaid katkine \u00fcli\u00f5pilase mantel ja jalas mitteKanonen-Stiefeln, vaid naistekingad, ja peagi saabub Oberpedell Schmidt oma komandoga teda kinni v\u00f5tma;<\/p>\n
saunasell Hundswott toob uurida isendi kaugelt saarelt, kus elavad line-tantsijad, kes s\u00f5idavad kastiratastega chacun \u00e0 son go\u00fbt, isendil on oran\u017e p\u00e4\u00e4su\u00adsabafrakk, kalasoomustest kravatt ja vererida taga;<\/p>\n
kraavis\u00f5itnud t\u00f5ld on imelikult silentium: occultiorumi observationes\u2019e k\u00e4igus selgub, et seal magavad l\u00e4bisegi professor Styx, Parrot vanem, Deutsch, Moier, Parrot noorem, Struve ja eradotsent K\u00f6hler, k\u00f5ik univormes.<\/p>\n
Jne, jne. \u00d6lge-m\u00f5elge ise, mida see k\u00f5ik v\u00f5iks t\u00e4hendada. Ei muud kui Matsini p\u00f6\u00f6rast elaani ja kirge niisugust kraami l\u00f5putult kuhjata ja nautida, nagu puistab varrukast riime ja ridu m\u00f5ni r\u00e4pp-battle\u2019i j\u00fcnger New Yorgi kabarees.<\/p>\n
Kellega varasemast eesti kirjandusest Matsin v\u00f5iks seostuda? Ei ma tea, kellega ise seostab, ehk vanade \u00fcrikutega, milliseid on ilmselt arhiivis tudee\u00adrinud. Esimese seosena meenub Andres Ehini luulekogu \u201eUks lagendikul\u201c ja sealt n\u00e4iteks \u201eh\u00e4marus lumev\u00e4ljadel\u201c v\u00f5i \u201edr.\u00a0l\u00fc-ming ja saatus\u201c, kus on samasugusest hoost kantud irratsionaalset s\u00f5navoogu. Siis tuleb meelde juba Ilmar Laaban. Nahaalsuselt sobiks paralleeliks Kelly Turk, julguselt ja konkreetsuselt Sveta Grigorjeva.<\/p>\n
Lugedes Tartu Postimehest, kuidas enda julgetes vulgarismides kahtlev Matsin ajaloolastelt uuris, kuidas vana aja professorid reaalselt elasid, ja sai julgustust, et p\u00f6\u00f6rasust oli piisavalt, meenus Kumu v\u00e4ljapanek Baeri munarakumudeli ja kunagiste teaduslike joonistustega, mis m\u00f5jusid osalt samuti fantasmagooriatena. Eks teaduses olidki l\u00e4bisegi t\u00f5siuuringud fantaasiast kantud h\u00fcpoteesidega. Nii klapib Matsini tekst Baeri teadust\u00f6\u00f6de j\u00e4tkuks kenasti.<\/p>\n
Baeri-poeemidega on Matsin proovinud stiilis v\u00f5i tehnikas uusi radu leida ja ajanud teksti h\u00f5redamaks-s\u00f5redamaks, loetavamaks. N\u00e4is, kuhu edasi. V\u00e4rskenduseks v\u00f5iks teha midagi hoopis erinevat. Ehk lasteraamatu, n\u00e4idendi, stsenaariumi? Kuigi, ega iga hinna eest pea.<\/p>\n
Nagu eelmistki Baeri-raamatut kaunistavad uut teost J\u00fcri Mildebergi illustratsioonid, mis k\u00f5ik p\u00f5hinevad kunagisel kahekroonisel kasutatud Baeri portreel. Mildebergi ja Matsini vaim klapib kokku: ka Mildeberg on julge, samal ajal maitsekas ja rafineeritud. Ei karda t\u00f6\u00f6delda vanu autentsusi, suudab uueneda ja hoida oma stiili, j\u00e4\u00e4da endaks.<\/p>\n
Raamatu l\u00f5petab Kaarel ja Madli Vanam\u00f6ldri stiilne ajastutruu tsensori retsensioon-p\u00e4evik-traktaat. Sealtki v\u00e4ike n\u00e4ide:<\/p>\n
\u201e[3. mai 1890. Kolmap\u00e4ew]<\/p>\n
Tr\u00fckiwalitsus saatis minu k\u00e4tte Grenszteini kaebtuse prof Paulus F\u00fcrchtegott von und zum Blut-Zwiebelfisch genannt Back peale, on \u00f5ige pikk joru, kelles 9\/10 walet ja 1\/10 walet ja t\u00f5tt segamine\u00a0[\u2014] Mis sa kuulad siis niisugusi tagaselja kaebdusi, kus kaebaja isegi ei tea mis \u00fcle kaewata.\u201c<\/p>\n
Facebookis arvab Jaakko Hallas raamatu kohta, et Paavo Matsin v\u00f5ttis luua homunkuluse ja saigi vist tehtud.<\/p>\n
Aga k\u00fcsimus: kelle matsid, Paavo Matsin? Kas matsid Baeri?<\/p>\n
Autor: \u201eMa v\u00f5in matta k\u00fcll, usuteaduse instituut on l\u00f5petatud ja paber k\u00e4es! Talaar ja k\u00e4siraamat on kodus olemas. Priskem \u00fcmbrik ikka kui hauakaevajale v\u00f5iks olla.\u201c<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.sirp.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/2\/2025\/10\/Sirp-40_0024__art_r1-scaled.jpeg\")
<\/a><\/p>\n