![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068667h8e00t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Annela Anger-Kraavi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nCambridge’i ja Varssavi \u00dclikooli professor, Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisprofessor Annela Anger-Kraavi, p\u00fc\u00fcame intervjuus l\u00f5igata lahti seda, mis puudutab kliimat ja rohep\u00f6\u00f6ret ning r\u00e4\u00e4gime, mida me saaksime Eestis ja Euroopas teha, et kliimamuutus ei oleks nii j\u00e4rsk. V\u00f5i tuleb meil kliimamuutusega hoopis kohaneda. Kui palju on veel t\u00e4na vaja inimestele seletada, et kliima muutub ja inimese tegevusel on selles oma roll?<\/p>\n
Kliimamuutused toimuvad p\u00e4riselt, seega on ikka vaja seletada. Levib palju m\u00fc\u00fcte, ka Eestis, ning Eesti on \u00fcks k\u00f5ige kliimaskeptilisemaid riike Euroopas. Aeg-ajalt v\u00f5tab \u00fcks v\u00f5i teine, on ta siis teadlane v\u00f5i poliitik, s\u00f5na ning \u00fctleb, et seda pole olemas, et s\u00fcsinikdioksiid on ju taimedele v\u00e4ga hea, et taimed vajavad seda toiduks ja mida te r\u00e4\u00e4gite.<\/p>\n
Inimkond teab umbes kakssada aastat, et s\u00fcsinikdioksiid (CO2) on \u00f5hus v\u00e4ga v\u00e4he, p\u00e4rast j\u00e4\u00e4aega on see stabiilselt olnud 260-280 \u00fchiku vahel miljonist. Veemolekulid v\u00f5etakse v\u00e4lja. See on ju v\u00e4ga v\u00e4ike, aga ilma selleta oleks maakera aastane keskmine temperatuur miinus kaheksateist kraadi.<\/p>\n
Seda, et s\u00fcsinikdioksiidimolekulidel, nagu teistelgi kasvuhoonegaasidel, on omadus, et nad suudavad soojust salvestada ja seda lahti lasta, ning et see v\u00f5ib probleem olla, teatakse palju v\u00e4hem, alates 1960.-1970. aastatest, kui hakati n\u00e4gema, et on seos suureneva s\u00fcsinikdioksiidi koguse ja ekstreemsete ilmastikun\u00e4htuste vahel. Ekstreemsed ilmastikun\u00e4htused on kogu aeg olnud, aga n\u00fc\u00fcd nad lihtsalt sagenevad ning on palju intensiivsemad.<\/p>\n
Miks paljud \u00fctlevad, et kliimamuutus pole p\u00e4ris, on see, et aetakse segi, mis on inimtekkeline ja mis looduslik. Kui me need kaks asja \u00e4ra lahutame, kui kliimamuutustest r\u00e4\u00e4givad teadlased, kes neid uurivad, siis nemad r\u00e4\u00e4givad ainult inimtekkelisest osast. Mis on inimtekkeline? Me v\u00f5tame maa alt v\u00e4lja fossiilseid k\u00fctuseid \u2013 p\u00f5levkivi, kivis\u00fcsi, naftat \u2013 ja p\u00f5letame neid, p\u00f5lemisprotsessi k\u00e4igus lisame atmosf\u00e4\u00e4ri CO2, n\u00fc\u00fcd on s\u00fcsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosf\u00e4\u00e4ris suurenenud poolteist korda.<\/p>\n
Tegelik mure ei ole ju planeedi p\u00e4rast, vaid elu p\u00e4rast, mida meile meeldib elada. Ausalt \u00f6eldes, kui inimene selle protsessi tagaj\u00e4rjel v\u00e4lja sureks, oleks see teadaolevalt kuues massv\u00e4ljasuremine, aga siin j\u00e4\u00e4ks lihtsalt vaikseks, planeedil on sellest t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik. Mille p\u00e4rast me muretseme, on meie ise, see, kuidas meile meeldib elada, milline loodus meile meeldib. See on tegelikult ju suhteliselt isekas.<\/p>\n
Praeguseks on soojenemine natuke \u00fcle \u00fche kraadi, 1,2 \u00b0C. J\u00e4llegi v\u00f5ib k\u00fcsida, et mis siis on, kui temperatuur soojeneb 1,2 \u00b0C \u2013 seda on ju nii v\u00e4he. Kuid m\u00f5elge enda peale, kui kehatemperatuur on 36,5 \u00b0C ja see l\u00e4heb \u00fcles 1,2 \u00b0C, siis ei ole eriti hea olla. S\u00fcsteem on samasugune, soojus paneb energiat juurde ja kliimas\u00fcsteemi k\u00e4itumine muutub ning sellep\u00e4rast me r\u00e4\u00e4gime kliimamuutustest.<\/p>\n
Minule on j\u00e4\u00e4nud mulje, et kui r\u00e4\u00e4gitakse sellest, millest teie praegu r\u00e4\u00e4kisite, siis sellele ei j\u00e4rgne paraku selget ja l\u00e4bim\u00f5eldud osa, mida me saame teha, et me ei h\u00e4vitaks iseennast enne, kui kliimamuutused meid h\u00e4vitavad.<\/p>\n
See tuleb ideoloogiap\u00f5hisusest. Kliimamuutusi k\u00e4sitletakse ideoloogia p\u00f5hjal, et n\u00fc\u00fcd see k\u00f5ik tuleb, k\u00f5ik l\u00f5peb, kohe on elu v\u00e4ga halb, kahjud on suured, majandus kukub kokku ning te peate k\u00f5ik tegema midagi. Kuid puudub dialoog. Kui Eestit vaadata, siis inimeste ja ettev\u00f5tete ning seadusandja ja ametnike vahel puudub rahulik dialoog.<\/p>\n
Jah, kliimamuutused on p\u00e4ris probleem, aga mida me koos teha saame, et asja rahulikult v\u00f5tta, selle asemel \u00f6eldakse, et kui me kohe tervet riiki tuulikutega ei kata, on kogu majandusel hirmus halb. Kui praegu vaadata, siis ega inimestel ja ettev\u00f5tetel majanduslikult tegelikult v\u00e4ga h\u00e4sti ei l\u00e4he. Ning lisame paanika, et paneme igale poole tuulikud. K\u00f5ik n\u00e4evad, kui palju on elektri hind kallimaks l\u00e4inud, k\u00f5ik n\u00e4evad, mis on tagaj\u00e4rg ning sellisel juhul on v\u00e4ga raske inimesele \u00f6elda, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb k\u00f5ik veel kallimaks.<\/p>\n
Vaatame ka ettev\u00f5tteid, kes peavad oma t\u00f6\u00f6kohad \u00e4ra kaotama, kuna selle poliitikaga need ei sobi \u2013 tekib vastuseis. See vastuseis on t\u00e4iesti loogiline, kui puudub dialoog, puudub arutelu, kus arvestataks eriarvamustega ja kui tehakse kliimapoliitikat ideoloogiap\u00f5hiselt.<\/p>\n
Lihtsam on minna Br\u00fcsselisse, kus enamik kliimamuutuste v\u00e4hendamise ja nendega kohanemise eesm\u00e4rke seatakse ja \u00f6elda, et me oleme k\u00f5igega n\u00f5us, ilma, et vaataksime, mida see meie inimestele ja ettev\u00f5tetele t\u00e4hendab. Eriti kui m\u00f5tleme s\u00f5jale Ukrainas ja Eesti v\u00e4ga suurtele kaitsekulutustele, r\u00e4\u00e4gitakse viiest protsendist, kuid on kuulda veel suuremaid numbreid, siis teine viis protsenti sisemajanduse koguproduktist oleks vaja panna kliimamuutuste vastasele v\u00f5itlusele.<\/p>\n
See ei ole odav, need on v\u00e4ga suured struktuursed muutused, just nimelt majanduse struktuursed muutused. Kliimapoliitika ei ole mitte midagi muud kui majanduspoliitika.<\/p>\n
Viimastel n\u00e4dalatel on j\u00e4lle hakatud r\u00e4\u00e4kima, et ETS1 (ELi heitkogustega kauplemise s\u00fcsteem) ja n\u00fc\u00fcd kehtima hakkav ETS2 (ELi heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi laiendus) k\u00e4ivad meile \u00fcle j\u00f5u. Oleme v\u00f5tnud kohustusi, mida me t\u00e4ita ei suuda ja n\u00fc\u00fcd hakkame uuesti l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima, mis tegelikult jahutab entusiasmi ja optimismi \u00fcle\u00fcldse edasi liikuda ning minu jaoks naeruv\u00e4\u00e4ristab eesm\u00e4rke, mis me oleme suure hurraaga endale v\u00f5tnud.<\/p>\n
Viimased eesm\u00e4rgid v\u00f5eti 2022. aastal ja n\u00fc\u00fcd k\u00e4ib nende \u00fcmberr\u00e4\u00e4kimine. Kuni siiani oli Euroopas kokku lepitud kliimamuutuste v\u00e4hendamise ja kohanemise eesm\u00e4rke suhteliselt kerge t\u00e4ita. P\u00e4rast N\u00f5ukogude Liidu kokku kukkumist oli Eestis see suhteliselt juba olemas, midagi ei olnud vaja sisuliselt teha.<\/p>\n
2030. aasta eesm\u00e4rkide s\u00e4ttimisel mindi sama teed ja \u00f6eldi lihtsalt jah. On ju ilus minna Br\u00fcsselisse ja \u00f6elda jah, k\u00f5ik on rahul ja \u00f5nnelikud. Need eesm\u00e4rgid seatakse enamuse liikmesriikide toetusel, mitte nii, et peab olema konsensus. Seega kui Eesti oleks \u00f6elnud ei, siis tuleks neid t\u00e4ita niikuinii, kuid miks on oluline \u00f6elda ei, kui sa tead, et sa ei suuda neid t\u00e4ita \u2013 sa saad p\u00e4rast paberil n\u00e4idata, et meie \u00fctlesime juba siis, et ei suuda eesm\u00e4rke t\u00e4ita.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida, mis ETS1 ja ETS2 on, siis tegemist on Euroopa Liidu emissioonikaubanduss\u00fcsteemiga, ETS1 kuuluvad suured ettev\u00f5tted, mis kasutavad fossiilk\u00fctuseid oma tegevuseks, Eestis elektrijaam, paberit\u00f6\u00f6stus, tsement. Kaugk\u00fcttejaamad, mis annavad soojust majadele, hoiavad inimestel toasooja, ja transport ehk k\u00fctusem\u00fc\u00fcjad tulevad j\u00e4rgmisest aastast ETS2, mis on emissioonikaubanduss\u00fcsteemi teine osa.<\/p>\n
Eesti oli aastal 2022 n\u00f5us ETS2 tulekuga. K\u00fcll k\u00fcsiti vaikselt, \u00e4kki saaks aasta hiljem, aga ei saanud. Aga mis on huvitav, 2040. aasta eesm\u00e4rk Euroopa Liidule on v\u00e4hendada \u00fcheksak\u00fcmmend protsenti emissioone v\u00f5rreldes 1990. aasta tasemega ning sellele on Eesti jah \u00f6elnud. Keskkonnaminister ja kliimaministri saadikud on Br\u00fcsselis \u00f6elnud, et jah, me oleme sellega n\u00f5us.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd tekib k\u00fcsimus, et kui me ei ole nende valdkondlike eesm\u00e4rkidega n\u00f5us, mismoodi me siis t\u00e4idame seda suurt eesm\u00e4rki. Meie praegused poliitikud ja ametnikud saadavad vastuk\u00e4ivaid s\u00f5numeid.<\/p>\n
Mida teeb ETS2, ta t\u00f5stab k\u00fctuse hinda. Iga\u00fcks, kes s\u00f5idab autoga, kasutab fossiilk\u00fctuseid \u2013 bensiini, diislit \u2013 ning hind l\u00e4heb \u00fcles, sest k\u00fctusem\u00fc\u00fcjad peavad selle skeemi osa olema. Kallimaks l\u00e4heb ka n\u00e4iteks kaugk\u00fcte, kui ta ei tule puidumassist.<\/p>\n
Me olime selle k\u00f5igega n\u00f5us?<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Ja n\u00fc\u00fcd \u00fctleb peaminister, et me p\u00fc\u00fcame mingeid erisusi l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida?<\/p>\n
Jah, aga Eesti pole ainuke. Kuusteist riiki on.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd vist juba lausa \u00fcheksateist.<\/p>\n
Majandusel ei l\u00e4he praegu kogu Euroopas h\u00e4sti ja probleem on konkurentsiv\u00f5imes. Kui vaadata, mida teeb Hiina Ameerika \u00dchendriikidega, siis Euroopa Liidu konkurentsiv\u00f5ime on k\u00f5vasti langenud. Kui me muudame t\u00f6\u00f6stuse sisendeid \u2013 elekter, teatud toorained \u2013 veel kallimaks, siis ka tooted l\u00e4hevad veel kallimaks v\u00f5rreldes teistega. Inimesed eelistavad tihti seda, mis on odavam, kuigi v\u00f5ime \u00f6elda, et meie tooted on kliimas\u00f5bralikumad.<\/p>\n
V\u00f5tame n\u00e4iteks Saksamaa elektriautot\u00f6\u00f6stuse v\u00f5i autot\u00f6\u00f6stuse \u00fcldiselt. Nad on p\u00e4ris h\u00e4das, sest Hiinast tuleb konkurents, aga nemad peavad k\u00e4rpima emissiooni, autode heited peavad 2035. aastaks minema nulli. Saksamaa on sellega v\u00e4ga h\u00e4das.<\/p>\n
23. oktoobril oli Euroopa Liidu \u00fclemkogu, see on peaministrite kohtumine. Ma oleks v\u00e4ga tahtnud olla seal k\u00e4rbes seina peal, seda ei saa otse j\u00e4lgida, kuna teemad on v\u00e4ga tundlikud, k\u00e4ivad arutelud kinniste uste taga. Kui lugeda sealt tulnud j\u00e4reldusi, on n\u00e4ha, et Saksamaa saab ilmselt autodele seatava eesm\u00e4rgi edasil\u00fckkamise. Peaministrid palusid komisjonil vaadata \u00fcle ETS2 ja teha seda sujuvamaks. Mida see t\u00e4hendab, me veel ei tea, aga s\u00f5num sinna kindlasti l\u00e4ks.<\/p>\n
On kindel mure majanduse p\u00e4rast ja tundub, et Saksamaa ja Prantsusmaa said, mida nad tahtsid. Me ei tea, mida neile lubati. Kindlasti lubati raha. Prantsusmaa tahtis tehnoloogia neutraalsust ning p\u00f5hjust pole raske \u00e4ra arvata, sest Prantsusmaal on tuumajaamad ja nad tahavad ehitada neid rohkem. Mida ta selleks soovib? Kahjuks ma polnud k\u00e4rbes seinal, aga ma arvan, et sai kaubeldud rohkem raha tuumajaamade ehitamiseks.<\/p>\n
Mis oli nendes j\u00e4reldustes h\u00e4sti huvitav, et riigid avaldasid muret, et teised sektorid peavad hakkama LULUCF-i emissioone katma. Alati on olnud vastupidi, LULUCF on sektor, Euroopa kliimaeesm\u00e4rkide metsa ja maa kasutamise raamistik, kus on oldud mures, et nemad peavad teiste sektorite emissiooni katma. Oli huvitav vaadata, kuidas n\u00fc\u00fcd on s\u00f5nastus muutunud. Miks ta muutunud on? On teada, et enamik, kui mitte k\u00f5ik, ei suuda t\u00e4ita 2030. aasta LULUCFi eesm\u00e4rki, mis ka 2022. aastal kokku lepiti.<\/p>\n
Olin tollal osaliselt nende l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste juures ning hoolimata sellest, et me tollase asekantsleriga \u00fctlesime, et Eesti ei suuda neid t\u00e4ita \u2013 tegin arvutused \u00fcmbriku tagak\u00fcljel olemasolevate andmete p\u00f5hjal ja oli v\u00e4ga selge, et me ei suuda neid t\u00e4ita \u2013, aga kui ta l\u00e4ks valitsuskabinetti, siis \u00fctles tollane peaminister rahulikult, et tehke \u00e4ra. N\u00fc\u00fcd on ta k\u00f5rge esindaja Euroopa Liidus, Kaja Kallas. Ta \u00fctles, et ei ole ju niimoodi, aga n\u00fc\u00fcd me n\u00e4eme, et on niimoodi.<\/p>\n
N\u00e4eme t\u00e4na, ja k\u00f5ik ka kinnitavad, et me ei suuda LULUCFi\u00a0eesm\u00e4rke t\u00e4ita, kuigi me olime nendega n\u00f5us.<\/p>\n
Me olime n\u00f5us hoolimata sellest, et me korduvalt hoiatasime, et see pole reaalne. Ka Euroopa Komisjoni enda mudelid n\u00e4itasid, et eesm\u00e4rgi t\u00e4itmine pole reaalne.<\/p>\n
Kuidas see ei ole reaalne, kui Eesti on pea \u00fcle poole metsaga kaetud?<\/p>\n
See on see, kui asju tehakse ideoloogiap\u00f5hiselt.<\/p>\n
Euroopa Komisjonis v\u00f5i Eestis?<\/p>\n
Komisjonis ja Eestis. Komisjonis oli v\u00e4ga suur surve, et see eesm\u00e4rk peab j\u00e4\u00e4ma. Miks seda vaja oli? \u00dctleme, et see on poliitiliselt pragmaatiline. Euroopa Liit on lubanud kasvuhoonegaasi emissioone v\u00e4hendada 2030. aastaks 55 protsenti. See on teadusp\u00f5hine, see on see, mida teadus meile \u00fctleb. Aga eesm\u00e4rgid seati 57 protsendile. Kust see natuke juurde tuleb? Maakasutussektorist.<\/p>\n
Miks me ei suuda seda eesm\u00e4rki t\u00e4ita \u2013 siin on v\u00e4ga lihtsad teaduslikud seletused. \u00dcks on see, et Euroopa metsa vanuseline struktuur, ma ei saa \u00f6elda, et ta on paigast \u00e4ra, kuna me oleme v\u00e4ga looduss\u00f5bralikud riigid, siis on vana metsa palju, mis on ju positiivne. Kui sa aga tahad kliimaeesm\u00e4rke t\u00e4ita, on vaja kiiresti kasvavat metsa, mis seob s\u00fcsinikku. Mets ja maakasutus on looduslik s\u00fcsinikuringe, mis aitab s\u00fcsinikdioksiidi \u00f5hust rohkem v\u00e4lja v\u00f5tta. Ehk lootus oli sellele, et mets aitab mingil m\u00e4\u00e4ral kompenseerida teiste majandussektorite heidet. Metsa struktuur on aga vana, j\u00e4relikult sidumine v\u00e4heneb, kuna vanad puud kasvavad v\u00e4hem.<\/p>\n
Kas peaksime siis rohkem vanu puid raiuma ja kasvatama noori?<\/p>\n
See loogika nii \u00fctleb, aga kui r\u00e4\u00e4kida looduskaitsjatega, siis vanal metsal on oma looduslik funktsioon, ta on osa \u00f6kos\u00fcsteemist. Siit paistab juba vaikselt vastuolu.<\/p>\n
Kolmas asi, mis vajab veel t\u00f5estamist, aga esimesed m\u00e4rgid ja esimesed teadust\u00f6\u00f6d on olemas, on see, et on tekkinud CO2 k\u00fcllastumine. See t\u00e4hendab, et poolteist korda rohkem on CO2 \u00f5hus ning taimed kasutavad seda toiduks. See on teada-tuntud viis, kuidas kasvuhoonetes taimi kiiremini kasvama saada, suurendada niigi tillukest CO2 kontsentratsiooni \u00f5hus ja kasvuhoones ning siis kasvavad taimed kiiremini. Aga me ju ise ka ei saa l\u00f5putult s\u00fc\u00fca, teised elemendid \u2013 valgus, mineraalid \u2013 hakkavad kasvu piirama, tekib k\u00fcllastumine ja see on ilmselt k\u00e4es. Nii et see ka enam ei aita.<\/p>\n
Tundub, et enamik liikmesriike ei suuda LULUCFi\u00a0eesm\u00e4rke t\u00e4ita, mis t\u00e4hendab, et nad maksavad trahvi v\u00f5i me ei tea, mis t\u00e4pselt juhtub. Euroopa Komisjon ja Ursula von der Leyen on \u00f6elnud, et nad \u00fcritavad metoodikat \u00fcmber teha, \u00e4kki saab ikka kuidagi asjad klappima, aga see on ka enesepettus.<\/p>\n
Reedene intervjuu: Annela Anger-Kraavi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Eesti metsakaitsjad kogunevad tselluloosivabriku juurde, mis toodab paberit, v\u00f5i kogunevad nad m\u00f5ne tsemendi- v\u00f5i klaasitehase juurde, sest nad on v\u00e4ga suured energiakulutajad, mis t\u00e4hendab, et neil on v\u00e4ga suur CO2 j\u00e4lg, kuid samas ei kogune nad kontoritarvete poe juurde s\u00f5numiga mitte osta paberit. Nad ei kogune ka \u00f5lletehase juurde, et \u00e4rge kasutage klaaspudeleid. Me ehitame igal pool maju, mis on kas tsemendist v\u00f5i puidust.
Minul tekib arusaamatus, mille vastu nad protestivad, sest me ju tahame neid asju kasutada. Kas oleks parem, kui need korstnad on kuskil mujal, teises riigis ja me ainult ostame neid asju?<\/p>\n
Siin on j\u00e4rjekordselt tegemist ideoloogiaga, aga mitte ainult. Eestis on vastandumine, see nii-\u00f6elda metsas\u00f5da v\u00e4ga selge ja see j\u00f5uab ka Eestist v\u00e4lja, aeg-ajalt n\u00e4iteks inglise ajakirjandusse. Olen inglise ajakirjandusest lugenud, et n\u00fc\u00fcd v\u00f5eti Eestis viimane puu maha. Siis tulevad nad aga Eestisse, s\u00f5itsin omaaegse doktorit\u00f6\u00f6 juhendaga Tallinnast Saaremaale ja ta k\u00fcsis, kas siin midagi muud peale metsa ka on, et teil pole ju mitte midagi peale metsa.<\/p>\n
See, kuidas ideoloogiline s\u00f5da v\u00f5imendub v\u00e4ljapoole, n\u00e4itab, kui tugev on vastandumine. Milleks see vastandumine hea on? Ausalt, mina ei tea, sest k\u00f5ik \u00fchiskonnad, mis on l\u00f5hestunud, on igatpidi n\u00f5rgemad. Ideoloogiap\u00f5hisusel puudub normaalne dialoog \u2013 mida me siis tahame? Asendada k\u00f5ik plasttooted puidu ja paberiga, teadus \u00fctleb, et see on v\u00f5ib olla hea m\u00f5te, samas ei tohiks \u00fchtki puud maha v\u00f5tta. Kust see puit siis tuleb? Teeme puithooneid, kus s\u00fcsinik on salvestatud, puit hoiab seda. Meil on \u00fcle saja aasta vanuseid palkmaju, s\u00fcsinik, mille puu kunagi sinna orgaanilise ainena talletas, on seal praeguseni alles. Ning selle asemel v\u00f5tame maa alt v\u00e4hem fossiilseid k\u00fctuseid, mis lisavad CO2 molekule atmosf\u00e4\u00e4ri. See on ju igati hea m\u00f5te. Tundub olevat selline mitte-minu-tagaaias-m\u00f5tlemine.<\/p>\n
Arvan, et see nii-\u00f6elda metsas\u00f5da on v\u00e4ljendus millestki palju enamast, see ei ole ainult metsas\u00f5da, vaid mingil m\u00e4\u00e4ral n\u00f5ukogude p\u00e4rand, \u00fchiskond on muutunud, osa inimestest tunneb, et neid ei kuulata ja neist ei hoolita ning see on hea v\u00e4ljund selleks.<\/p>\n
Metsa ei tohi puutuda, aga huvitavaks l\u00e4heb asi siis, ka meediasse on n\u00f5udnud soostamise projektid, kus \u00fcritatakse veetaset istutatud v\u00f5i looduslikult tekkinud metsas, kus kunagi sood olid, t\u00f5sta. Ja siis tohib. Siis v\u00f5ivad puud surra. See n\u00e4itab, et tegelikult on siin rohkem tegu emotsioonidega, ideoloogiate vastandamisega.<\/p>\n
Seda k\u00fcll, aga toome siia juurde teise n\u00e4ite, kus p\u00e4randniite ei tohi lasta kinni kasvada, peame sealt k\u00f5ik \u00e4ra niitma, et sinna ei tekiks v\u00f5sa, v\u00f5sa j\u00e4rel tekib ju mets ja nii edasi.<\/p>\n
P\u00e4randniidud on inimtekkelised kooslused. Teadlaste v\u00f5i keskkonnakaitsjate grupile on see projekt, see on nende sissetulek. Tihti tundub, et loodus on kogu sellest teemast v\u00e4ljas. Viimase aja teadusuuringud n\u00e4itavad, et \u00f6kos\u00fcsteemis on liikide arv v\u00e4hem t\u00e4htis kui liikide vahelised sidemed, mis teevad s\u00fcsteemi tugevaks ja vastupidavaks kliimamuutustele. Kui see \u00e4ra l\u00f5hkuda, siis garantiid, et tekib tugev \u00f6kos\u00fcsteem, ei ole, sest kliima muutub edasi. Praegu oleme me seisus, et isegi siis, kui me l\u00f5petame fossiilk\u00fctuste tarbimise, muutub kliima pikalt edasi.<\/p>\n
Seega tekib k\u00fcsimus, miks me seda teeme. Uputamine on rahvakeelne v\u00e4ljend, aga t\u00f5stetakse veetaset metsas, kus sada v\u00f5i kakssada aastat tagasi oli soo, aga teised liigid, kes seal elavad, kannatavad. Kas on moraalne, et \u00fche liigi nimel surevad teised? Jah, v\u00f5ib-olla tekib sinna saja aasta p\u00e4rast tugev \u00f6kos\u00fcsteem. Aga see on v\u00f5ib-olla.<\/p>\n
Teine asi, mis ei ole teadusp\u00f5hine, on see, et kui mets seal enam ei kasva ja hakkab surema, siis v\u00e4heneb s\u00fcsinikdioksiidi sidumine ja on veelgi raskem LULUCFi eesm\u00e4rke t\u00e4ita. Oletust, et kliimamuutused edasi ei toimu, ei ole, sest kliimamuutused on p\u00e4riselt, hoolimata sellest, mida \u00fcks v\u00f5i teine r\u00e4\u00e4gib.<\/p>\n
Seega sellised vastuolud. M\u00e4letan, kui ma julgesin omal ajal ministeeriumis mainida, et kuulge, kui me taastame soid ja p\u00e4randniite, siis nii m\u00f5nelgi juhul l\u00f5igatakse mets maha nii, et maa muutub metsamaast rohumaaks, siis see ohustab LULUCFi eesm\u00e4rke, maakasutuse ja kliimaeesm\u00e4rgi t\u00e4itmist. Et \u00e4kki peaksime selle komisjonis t\u00f5statama. Siis \u00f6eldi mulle lihtsalt “ole tasa, sa ajad rohelised tagajalgadele”.<\/p>\n
Mis mind kogu selle ideoloogiap\u00f5hisuse juures isiklikult v\u00e4ga-v\u00e4ga h\u00e4irib, on see, et ei m\u00f5elda looduse peale. Empaatiav\u00f5ime pole ainult inimeste vahel, empaatiav\u00f5ime peaks olema ka loodusele m\u00f5eldes. Ma olen Tartu \u00dclikooli bioloogia haridusega, tegin majanduskraadi otsa ja olen \u00f5ppinud ka kliimateadust, aga meile ei \u00f5petatud \u00f6kos\u00fcsteemi kohta kunagi, et kui \u00fchel liigil l\u00e4heb v\u00e4ga h\u00e4sti, siis see t\u00e4hendab, et kogu s\u00fcsteemil l\u00e4heb h\u00e4sti.<\/p>\n
Kui me r\u00e4\u00e4kisime, kuidas saab niimoodi olla, et me tahame teatud asju kasutada, aga ei taha neid siin toota, see ei m\u00f5ju h\u00e4sti meie majandusele ning kui ei m\u00f5ju h\u00e4sti majandusele, m\u00f5jub see l\u00f5puks halvasti igale kodanikule. See, kui me viime korstnad silma alt \u00e4ra, ei tee meid kuidagi paremaks. Kuidas te suhtute nendesse, kes r\u00e4\u00e4givad tasaarengust?<\/p>\n
Eelk\u00f5ige kliimapoliitika, aga paljuski ka keskkonnapoliitika on majanduspoliitika. Kogu selle poliitika elluviimine on majanduse \u00fcmberkujundamine, uute tehnoloogiate kasutusele v\u00f5tmine, ettev\u00f5tete \u00fchest teise kohast viimine \u2013 see k\u00f5ik n\u00f5uab raha, seda ei saa tasuta teha.<\/p>\n
Tasaarengu idee iseenesest on v\u00e4ga idealistlik. See t\u00e4hendab, et majandus on j\u00f5udnud teatud tasemele, kus k\u00f5ik on h\u00e4sti, selline ideaal. Teoreetiliselt k\u00f5lab ta ju v\u00e4ga h\u00e4sti, et me lihtsalt tarbime nii palju, kui meil vaja on, oleme tasakaalupunktis.<\/p>\n
Kui me tahame liikuda \u00fchest majanduss\u00fcsteemist teise \u2013 Euroopa Liidu rohelepe ei ole p\u00f6\u00f6re, lepe on see, mis on kokku lepitud, rohe\u00fcleminek on protsess, nagu t\u00f6\u00f6stusrevolutsioon, me liigume \u00fchest majandusolukorrast teise \u2013 , siis see on v\u00e4ga kallis.<\/p>\n
Me n\u00e4eme seda juba ise, on kuulda tuuleparkide toetustest ja nii edasi, see on v\u00e4ga-v\u00e4ga kallis.<\/p>\n
Kui majanduses ei ole raha ja ettev\u00f5tetel pole kasumit, siis milline oleks olukord, kui on tasaareng? Siis seda raha ju ei ole. Kui Eesti inimestel ja ettev\u00f5tetel ei l\u00e4he praegu nii h\u00e4sti ja \u00f6elda veel, et k\u00f5ik ongi hea, kuid sa pead minema \u00fcle uuele tehnoloogiale ning igal ettev\u00f5ttel on vaja keskkonnaeksperti, siis kuskilt peab see raha ju tulema.<\/p>\n
Kust see raha tuleb? Raha tuleb ainult siis, kui ettev\u00f5tted teenivad kasumit ja saavad tagasi investeerida. See ei tule kuskilt mujalt. Seep\u00e4rast ma \u00fctlen, et see pole reaalne. Ka teadust\u00f6\u00f6d n\u00e4itavad, et selleks ajaks, kui me tahame teha j\u00e4rgmist t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni ning see pole ju ainult keskkonna oma, vaid s\u00fcsinikuvabale majandusele \u00fcleminek ning k\u00f5rval ka digitaalne revolutsioon…<\/p>\n
Mis neelab meeletult energiat.<\/p>\n
Ja ka raha. Seega nii kaua, kui on see suur muutus k\u00e4sil, ei ole v\u00f5imalik minna \u00fcle tasaarengule. See on k\u00f5ik v\u00e4ga keeruline praeguses…<\/p>\n
Ideoloogiliselt laetud.<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Kas teie arvates saavad teadlased, teadusr\u00fchmad, instituudid ja \u00fclikoolid t\u00e4na sellist rahastust, et meil on \u00f5igus vaadata teadlaste poole ja k\u00fcsida, kus on akud, mis lahendavad probleeme, kus on termotuumareaktorid, mis lahendavad probleeme ja viivad meid teistsugusele energiatootmisele ja nii edasi. Oleme justkui pannud v\u00e4ga palju vastutust uue tehnoloogilise revolutsiooni eest teadlastele, aga me ei n\u00e4e lahendusi, me ei n\u00e4e, et need kohe tuleksid.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla l\u00e4heksime tagasi t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooniaega.<\/p>\n
Aastasse 1850?<\/p>\n
Jah. Siis oli samamoodi, et olid uued tehnoloogiad, leiti s\u00fctt, tekkis t\u00f6\u00f6jaotus, aga siis oli kogu selle asja jaoks v\u00e4ga palju aega, keegi eo \u00f6elnud, et aastaks 2030 v\u00f5i peab olema eesm\u00e4rk t\u00e4idetud, 2040. aastaks see eesm\u00e4rk ja 2050. aastaks too eesm\u00e4rk.<\/p>\n
Iga\u00fcks v\u00f5ib arvutada, mitu aastat sinna j\u00e4\u00e4nud on.<\/p>\n
See on v\u00e4ga-v\u00e4ga l\u00e4hedal. Meil on suur lootus, et me suudame seda teha tehnoloogiatega, aga meil on v\u00e4ga v\u00e4he aega nende tehnoloogiate arendamiseks. Hoolimata sellest, et Ameerika \u00dchendriikide president on praegu Trump, on meil salvestustehnoloogiate raha olemas, ka Saksamaal antakse palju raha inseneriteadusele, et neid asju arendada.<\/p>\n
On suur lootus, et need tehnoloogiad on 2040. aastaks olemas. Ka Eestil on riigikogu \u00fches seisukohas kirjas, et me oleme n\u00f5us 2040. aasta eesm\u00e4rgiga vaid juhul, kui tehnoloogiad on olemas.<\/p>\n
Kuid meil on v\u00e4ga v\u00e4he aega. Salvestustehnoloogia on see, mida on k\u00f5ige rohkem vaja. See on j\u00e4lelgi majandusprobleem.<\/p>\n
Ta on ka reaalne probleem, sest elektriautode masskasutus seisab v\u00e4ga paljuski nende akude t\u00f6\u00f6ea maksumuse ja k\u00f5ikide nende asjade taga, pluss asjaolu, mis n\u00fc\u00fcd Hollandis v\u00e4lja tuli, et l\u00f5puks seisab see ka elektriv\u00f5rgu taga, mida tuleb hoopis teistsuguseks ehitama hakata ning mis k\u00fcsib j\u00e4lle raha.<\/p>\n
Jah, see on majandusprobleem. Ka probleem teadusele, sest oleks vaja rohkem katsetada, rohkem lubada teadlastel l\u00e4bi kukkuda ja uuesti proovida, et ei oleks h\u00e4bi, see on okei.<\/p>\n
Mis on Eesti nii-\u00f6elda Nokia, mis paneks Eesti majanduse uuesti k\u00e4ima? \u00c4kki m\u00f5elda sellele, et me suudaks arendada mingi tehnoloogia. Meil on v\u00e4ga tublid teadlased, aga kui v\u00f5rrelda, millist raha suudab Ameerika \u00dchendriigid v\u00f5i Hiina teadusesse panna…<\/p>\n
Mis on Eestil kindlasti puudu tehnoloogiliselt? Meil on puudu elektri salvestamine suvest talve, akuparkide tegemine on tore, aga nad katavad v\u00e4ga l\u00fchiajaliselt seda ebabilanssi. Vesisalvesti on tore, aga akuparkidega tekitame me teise probleemi, nagu ka elektriautodega, sest need on kriitilised mineraalid ja nende kaevandamine on tihtipeale \u00e4\u00e4rmiselt saastav ja m\u00f5jub v\u00e4ga halvasti kolmandatele riikidele.<\/p>\n
Lisaks mida keegi ei osanud ette n\u00e4ha, v\u00f5ib-olla m\u00f5ned oskasid, aga Hiina on saavutanud kontrolli \u00fcheksak\u00fcmne viie protsendi kriitiliste mineraalide \u00fcle ja siis m\u00e4ngib, v\u00f5ib \u00f6elda, j\u00f5uluvana, et kui tahan, annan teile, kui ei taha, krutin hinda ning ta kasutab seda praeguses keerulises geopoliitilises olukorras \u00e4ra. Meil on keeruline. Eestis neid k\u00fcll natuke on.<\/p>\n
Aga mitte sellises mahus.<\/p>\n
Jah, mitte sellises mahus. On ka Saudi-Araabias, aga Saudi-Araabias tehti lepingud nende kaevandamiseks, \u00fcllatus-\u00fcllatus, Venemaaga, Ameerika \u00dchendriikide ja Hiinaga.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068673h6a4et24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Annela Anger-Kraavi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Oleme saanud suhteliselt masendava pildi sellest, mis kliimaga toimub. Teame, et kliimamuutused leiavad aset. Oleme saanud ka teiepoolse hinnangu, et meil on liiga palju ideoloogilist aktivismi Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi tasemel, r\u00e4\u00e4kimata Eesti ametnikest ja poliitikutest, kes on v\u00f5tnud meile kohustusi, mida me ei suuda t\u00e4ita.
Samal ajal j\u00e4tkab kliima muutumist. Kui me oleme oma tegevustega kliimat viimased viissada aastat m\u00f5jutanud, siis ilmselgelt ei p\u00f6\u00f6ra me muutust p\u00e4evadega tagasi.
Mida saab tavaline keskmine inimene teha? N\u00e4iteks \u00d5ism\u00e4el korteris elav neljaliikmeline perekond, kel on k\u00fcmme aastat vana diiselauto. Kust nad saaksid kokku hoida? N\u00e4iteks peale selle, et makaronide ja hakkliha asemel s\u00fc\u00fca ainult makarone.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla alustaks ikkagi sellest, mida oleks vaja, et Eestis oleks kliimapoliitika v\u00e4hem ideoloogiline. On vaja teadmisi, see hakkab koolidest, rohkem r\u00e4\u00e4kimist, mis siis, et see tundub kordamisena. See probleem on p\u00e4ris, see eksisteerib p\u00e4riselt.<\/p>\n
Mingid inimesed on h\u00fcsteerias, teised on hakanud vastuj\u00f5una seda t\u00e4ielikult eitama ja k\u00f5ige suurem osa on t\u00f5en\u00e4oliselt kahe l\u00f5kke vahel ja \u00e4\u00e4rmiselt n\u00f5utud.<\/p>\n
Riigiametnike ja poliitikute puhul on seda v\u00f5imekust suhteliselt v\u00e4he v\u00f5rreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Vaja on teadusp\u00f5hisust, et saada aru teadusest, vaja on teadlastega p\u00e4riselt suhtlemist, nendega, kes tegelevad kliimamuutustega. On vaja arutelusid, mitte n\u00e4ilisi, vaid sisulisi.<\/p>\n
Meil on l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisv\u00f5imekus suhteliselt madal, olen olnud viisteist aastat mitte Eesti riigi meeskonnas, vadi kliimakonventsioonis Euroopa Liidu eest l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimas ning kui v\u00f5rrelda teiste riikide v\u00f5imekust ja seda, kui palju kaasatakse teadlasi, et see oleks teadusp\u00f5hine, tasakaalus, siis Eestis seda ei ole. On lihtne minna kohale ja \u00f6elda lihtsalt jah. Vaja on v\u00f5imekust, kuidas luua suhteid, kuidas neid hoida, kuidas leida liitlasi, mis on \u00fcldse oluline \u2013 seda oskust on Eestil v\u00e4he ja ega seda \u00f5petata ka.<\/p>\n
Kuid meil ju siiski kuulatakse teadlasi. Bioloogid ja \u00f6koloogid saavad palju s\u00f5na, v\u00e4ga t\u00f5hus osa tervest Eestist on looduskaitse all.<\/p>\n
Looduskaitse ja looduse seisukorra poolest on Eesti \u00fcks parimaid maailmas. Aga kuulatakse ainult \u00fcht t\u00fc\u00fcpi teadlasi. Puudub arutelu, kus saaksid s\u00f5na ka teiste erialade inimesed. Siis leiaksime tasakaalupunkti ja panna kokku teadmised, mis on parim Eesti riigile, inimestele, ettev\u00f5tetele ja ka loodusele. Ka Draghi raportis on kirjas, et peab olema tasakaal.<\/p>\n
Tulles tagasi selle juurde, mida saab inimene ise teha \u2013 Eesti inimesed on uskumatult tublid. Osaliselt tuleb selle eest t\u00e4nada rasket majanduslikku olukorda ja k\u00f5rget elektrihinda.<\/p>\n
Vaene olla on v\u00e4ga roheline.<\/p>\n
Vaene olla on suhteliselt roheline jah, jalaj\u00e4lg on ikkagi v\u00e4ike, meil on elektril suur jalaj\u00e4lg, kuna on p\u00f5levkivielekter. Meil on ajalooliselt inimese kohta keskmiselt \u00fched k\u00f5rgemad s\u00fcsinikdioksiidiga emissioonid. Aga v\u00f5tame tavalise maainimese, kes k\u00fctab maja puiduga, k\u00e4ib poes jalgrattaga, v\u00f5tab s\u00f6\u00f6gi oma aiast, ei raiska toitu \u2013 kui on rohkem kurki, l\u00e4heb see hapendamiseks. See k\u00f5ik on ju v\u00e4ga looduss\u00f5bralik, oleme ausad. V\u00f5rreldes paljude teiste arenenud riikidega, on Eesti inimene v\u00e4ga tubli.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3068658h1962t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu: Annela Anger-Kraavi Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Cambridge’i ja Varssavi \u00dclikooli professor, Tartu \u00dclikooli k\u00fclalisprofessor Annela Anger-Kraavi, p\u00fc\u00fcame intervjuus l\u00f5igata lahti seda, mis puudutab kliimat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32549,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[17015,17010,26,27,17016,17012,37,33,35,11969,34,36,7393,31,32,21,17017,17008,2354,17014,28,29,2339,17007,10538,19,17011,25,17013,17009,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-32548","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-2040-kliimaeesmargid","9":"tag-annela-anger-kraavi","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-costa-rica-elektrisusteem","13":"tag-draghi-raport","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-elektriautod","18":"tag-estonia","19":"tag-estonian","20":"tag-ets2","21":"tag-featured-news","22":"tag-featurednews","23":"tag-headlines","24":"tag-hudoenergia","25":"tag-hudroenergia","26":"tag-kliimamuutused","27":"tag-kliimapoliitika-kui-majanduspoliitika","28":"tag-latest-news","29":"tag-latestnews","30":"tag-lulucf","31":"tag-metsakaitsjad","32":"tag-metsasoda","33":"tag-news","34":"tag-parandniidud","35":"tag-populaarseimad-lood","36":"tag-soostamine","37":"tag-tasaareng","38":"tag-top-stories","39":"tag-topstories","40":"tag-uldised-uudised","41":"tag-uudised","42":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32548","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32548"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32548\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32549"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32548"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32548"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32548"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}