Erik Tikan, kellele “Sinikollane” on teine t\u00e4ispikk film, on varemgi s\u00f5jale keskendunud. Tema eelmine, samuti koost\u00f6\u00f6s Levilaga tehtud film “Estcoy-8” (2022) on eestlastest, kelle elu j\u00e4i Afganistani ning kelle peret tabas taas iseseisva Eesti \u00fcks valusamaid s\u00f5jakaotusi. Estcoy-16sse kuulunud Tikan on teemas sees \u2013 s\u00f5jale valusalt, ent ehedalt l\u00e4hedal. Eeldused ja tingimused \u00fche korraliku s\u00f5jadoki loomiseks on t\u00e4idetud, j\u00e4\u00e4b \u00fcle otsida inimene, kelle kaudu lugu lahti rullida. “Sinikollase” peategelaseks sai Erko, vabatahtlik meedik, kes v\u00f5ttis 2022. aastal oma kompsud, julguse ja auto ning s\u00f5itis Ukrainasse inimestele appi. Tikan hakkas dokumenteerima \u00fche mehe lugu, kelle sinimustvalge s\u00fcda on aastatega v\u00e4rvunud ka sinikollaseks.<\/p>\n
Filmi alguses tekib illusioon, et tegemist on videom\u00e4ngu, mitte valusa ja vastiku reaalsusega, millega ukrainlased iga p\u00e4ev rinda pistavad. N\u00e4eme nn POV-rakursist ehk minaperspektiivist filmitud tegevusjada: haavatud vanem daam, plahvatused, majja jooksmine, kiirete otsuste langetamine, sekka kuuleme ropendamist, \u00e4hkimist ja v\u00e4risevaid h\u00e4\u00e4li. \u00d5\u00f5vastav raputus, et tegemist on t\u00e4nase p\u00e4evani kestva tegelikkusega, on verd tarretav, ent m\u00f5jus. Sellest johtuvalt tundub isegi ehk liiga etteaimatav filmi kulg: on kurbust, kannatusi, hetki, mis panevad m\u00f5tlema, vabisema, \u00fchtlasi t\u00e4nulikkust tundma. Muljet v\u00f5imendavad kaadrid v\u00e4ikesest t\u00fcdrukust ja emast, paraku v\u00f5rdlemisi klassikalisest motiivist, kui isa l\u00e4heb s\u00f5tta ning naispere j\u00e4\u00e4b koju. K\u00f5ik tundub konventsionaalne, igati loogiline on ka Erko elukaaslase Jaana koduse elu kirjeldus, milles ta v\u00f5rdleb seda Ameerika m\u00e4gedega. Kuidas saakski teisiti, kui isast on saanud kangelane peaaegu et \u00fcle\u00f6\u00f6? On ju isetuse v\u00f5rdkuju see, kes on valmis j\u00e4tma oma pere, et aidata teisi. Neid, kellel peret polegi v\u00f5i kelle l\u00e4hedased on rindel. J\u00e4rjekordne illusioon \u2013 tunne, et tegemist on tugeva ja raskeid hetki trotsiva perega \u2013 hakkab siiski kiirelt ja j\u00e4rjekindlalt murenema.<\/p>\n
Jaana jutt lagunevast kooselust ja Erko t\u00f5demus, et tema j\u00e4rjepidev Eesti-Ukraina vahet s\u00f5itmine tekitab pingeid, saavad filmi keskseks teemaks. Nagu \u00fctleb teose alapealkirigi, kuulub Erko s\u00fcda kahele riigile: kui \u00fches on kodu ja pere, siis teises inimesed, kes vajavad viivitamatut abi, keda tuleb agressori h\u00e4vitamisel aidata. Kuidas siis valida? Veel enam, kuidas \u00f5igesti valida? Soov mehele kaasa elada on suur: \u00f5udsed m\u00e4lestused, s\u00fcdantsoojendavad kohtumised ja valmisolek minna s\u00f5jatsooni soosivad Erko haavatavust, meile avaneb inimene oma headuses ja hapruses. Filmi \u00fcks \u00f5\u00f5vastavamaid hetki, kui vabatahtlikud s\u00f5idavad n\u00e4iliselt p\u00e4ikese\u00adloojangu taustal, ent tegemist on taeva oran\u017eiks v\u00e4rvinud r\u00fcnnakuga Dniprole, kinnistab Erko kui julge ja isetu mehe kuvandit. Sellele hakkavad aga aina tihedama intervalliga sisse l\u00f5ikama kaadrid kodust, omap\u00e4i hakkama saada proovivast Jaanast ja lastest, kellest vanim peab isa kodust lahkumise t\u00f5ttu ruttu suureks kasvama. Nagu ilmneb ka mehe jutust, muudab Ukrainas k\u00e4imine perspektiivi elule, paika saavad nii prioriteedid kui\u00a0ka soovid. Kuid mida rohkem avatakse Jaana ja Erko kooselu, seda enam hakkab vaatajat r\u00f5huma k\u00fcsimus “mille arvelt?”. Rabedas suhtes on oma osa posttraumaatilisel stressis\u00fcndroomil, teemade v\u00e4ltimisel, keerulisel kommunikatsioonil. Tahes-tahtmata muutub peategelase kangelaslikkus k\u00fcsitavaks. Mees on valmis minema p\u00e4\u00e4stma teise riigi lapsi, aga j\u00e4tab enda omad elukaaslase kasvatada, naise \u00fcksi oma hirmude ja muredega. Olukorra teeb komplekssemaks asjaolu, et Erkol on lisaks elukaaslasele ka t\u00fcdruks\u00f5ber Da\u0161a. Jaanaga on k\u00fcll \u00fchine tee osaliselt k\u00e4idud. On p\u00f5nev, et Erko ei ole ideaalne. Et ta ongi natuke nagu “meie aja kangelane”, inimene, kellel on oma vead ja puudused, mitmeplaaniline t\u00fc\u00fcp, kelle tegutsemine on kantud soovist teisi abistada ja \u00fchtlasi kodus ootavate probleemide eest p\u00f5geneda.<\/p>\n
“Sinikollase” p\u00f5hiteema on perearmastus, lootus ja kannatlikkus. Pole kahtlustki, et Erkol on s\u00fcda \u00f5ige koha peal. Eesm\u00e4rk on, et Ukraina v\u00f5idab. Vendlust ja toetust pakkuva eestlasena teeb mees endale Ukraina t\u00e4toveeringu, kuulab ukraina muusikat, joob teiste vabatahtlikega viina. K\u00fcll aga kisub lugu miskip\u00e4rast paratamatult kiiva. M\u00f5te ja kaastunne nihkub tasapisi, ent kindlalt ukrainlastelt Jaanale ja lastele, kes on keerulises olukorras, ummikus ja \u00fcksi. Distantsilt muresid ei lahenda, ei lahkuminekut ega s\u00f5da. Seep\u00e4rast on nii Erko kui\u00a0ka vaatajad l\u00f5hkise k\u00fcna ees. Kus on fookus? Korraga on puhkenud kaks tulekahju, mees on aga otsustanud minna p\u00e4\u00e4stma seda, mis l\u00f5\u00f5mab kaugemal. Vaatajana tahaks kaasa elada ukrainlastele ja Erkole, domineerima j\u00e4\u00e4b aga \u00fche paraku k\u00fcllaltki tavalise eesti peremudeliga seotud m\u00f5ru kurbusenoot. Mida edasi, seda enam taandub taamale see, millest k\u00f5ik \u00fcldse algas \u2013 s\u00f5da Ukrainas ja inimeste abistamine meedikuna.<\/p>\n
K\u00fcsimus “kuidas hoida sidet?” kannab nii filmi kui\u00a0ka vaatajat. Umbes 75 minuti jooksul avaneb meile \u00fche perekonna lugu, mis lahendust ei leia, \u00fchendus j\u00e4\u00e4bki hakkima. Igatsedes ebastabiilsele paarisuhtele vastukaalu, m\u00f5tlen filmi kui tervikteose peale, kuid ka sel juhul pole kerge millestki konkreetsest kinni haarata. POV, dokumentalistikale omane objektiivsus, muusikavideolik montaa\u017e muusikaga, mis m\u00f5jub kohati pigem sobimatult, mitte ukrainlaste helikunsti ja filmitervikut toetavalt. Dramaatiliselt m\u00f5juvad ka filmi l\u00f5pus kaks vahelduvat stseeni: isa on otsustanud toetada vetelp\u00e4\u00e4stjana “Ironman’i” sportlasi sellal, kui kodus on pisit\u00fctrel neljas s\u00fcnnip\u00e4ev. L\u00e4bivalt on probleemiks selge keskme puudumine ja lool\u00fclide omavaheline n\u00f5rk \u00fchendus. J\u00e4\u00e4b l\u00f5puni selgusetuks, kas Erko Ukrainasse minek on kantud varjatud motiividest, soovist p\u00f5geneda, v\u00f5i l\u00e4binisti altruistlik tegu. Film l\u00f5peb j\u00e4rsult, p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngast ei visata. Lootus j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
Mitmetahuline peategelane on filmi suuremaid tugevusi. Tikan on sellesse filmi kapseldanud p\u00e4ris inimeste lood. On v\u00e4rskendav n\u00e4ha, et kangelasele ei pea suu ammuli kaasa plaksutama, vaid tema motivatsioonis saab kahelda, aga ometi seda ka imetleda. Tasub endaltki k\u00fcsida, kuidas hoida sidet nii iseenda, kodumaa kui\u00a0ka Ukrainaga. Seni, kuni on v\u00f5imalik nautida privileegi j\u00e4lgida toimuvat k\u00f5rvalt, teki alt ja soojast toast, on p\u00f5hjust olla t\u00e4nulik. Ehk soosib film endaga arupidamist, perspektiivi muutumist n\u00e4gemaks enda \u00fcmber rohkem Erkosid ja Jaanasid, kellele vajadusel tuge pakkuda, et issid-emmed ei peaks aegade l\u00f5puni Ukrainasse minema j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Erik Tikan, kellele “Sinikollane” on teine t\u00e4ispikk film, on varemgi s\u00f5jale keskendunud. Tema eelmine, samuti koost\u00f6\u00f6s Levilaga tehtud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32564,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[82],"tags":[37,33,35,173,12790,34,36,208,209,140,207,2661],"class_list":{"0":"post-32563","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-filmid","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-erik-tikan","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-film","16":"tag-filmid","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-movies","19":"tag-sinikollane"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115474225200595106","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32563","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32563"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32563\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32564"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32563"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32563"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32563"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}