{"id":32573,"date":"2025-11-01T11:44:07","date_gmt":"2025-11-01T11:44:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32573\/"},"modified":"2025-11-01T11:44:07","modified_gmt":"2025-11-01T11:44:07","slug":"arvustus-hingates-ja-kuunitades-saatuse-vihmaste-katuste-poole-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32573\/","title":{"rendered":"Arvustus. Hingates ja k\u00fc\u00fcnitades saatuse vihmaste katuste poole | Teater"},"content":{"rendered":"<p>Uuslavastus<br \/>VAT teatri &#8220;T\u00f5usvad viiuldajad&#8221;<br \/>Lavastaja: Tanel Saar<br \/>Kunstnik: Pille Kose<br \/>Valgus- ja videokunstnik: Rommi Ruttas<br \/>Koreograaf: Hanna Maria Saar<br \/>Helilooja: Kristjan Kallas<br \/>Laval: Martin Mill (Ugala Teater), Luisa L\u00f5hmus, Mait Joorits, Meelis P\u00f5dersoo, Margo Teder, Mio Iida ja Kristjan Kallas<br \/>Esietendus 11. septembril 2025 Sakala 3 Teatrimaja suures saalis<\/p>\n<p>Aeg elab hetkedes, mis tunduvad v\u00e4iksed, aga j\u00e4\u00e4vad kauaks<\/p>\n<p>Priit P\u00e4rna stsenaariumil p\u00f5hinevas m\u00fc\u00fctiliste sugemetega f\u00fc\u00fcsilise teatri lavastuses p\u00f5rkuvad pehmelt jaapani keel, l\u00f6\u00f6kpillidesse r\u00fctmistatud liikumine, viiulihelid ning v\u00e4hene, aga kandev vokaal. Lavale k\u00fcllaltki minimalistliku kujundusega manatud Jaapani t\u00e4nav laternaposti ning katuseplekkidega paotab oma vihmas sahisevat mantlih\u00f5lma, n\u00e4idates elu kogu oma kurbmagusas traagikas. K\u00f5ik kordub, k\u00f5ik kordub, ajatult, maailma\u00fcleselt, perekeskis ja p\u00f5lvkondades. Lavastuse toimumise ajal ja kohal pole kandakinnitavat ega midagi muutvat rolli, lugu on aegade\u00fclene ning universaalne, mis j\u00e4tab vaatajate jaoks otsad vabalt lahti, muutes tee isiklikuks samastumiseks, viibates k\u00f5ikv\u00f5imalikuks m\u00f5tisklemiseks julgustavalt k\u00e4ega.<\/p>\n<p>Kui loo keskmes olevad kaksikud Toshiro ja Akira oma ema Aiko veripunase r\u00fc\u00fc alt ilmavalgust n\u00e4evad, j\u00e4\u00e4b neile ema rusuva, ent pigem auv\u00e4\u00e4rse varna riputatud vereva r\u00fc\u00fc k\u00f5rvale alles vaid isa, kes oma karmiv\u00f5itu viiulipoogna alt j\u00e4lgib, kuidas alguses identsete pampudena ellu maandunud poisid elukaart m\u00f6\u00f6da aina \u00fclespoole veeredes ja kasvades aina enam iseloomu n\u00e4itama hakkavad. Ka viiulim\u00e4ng saab neil aina paremini selgeks.<\/p>\n<p>Aeg liigestest on lahti<\/p>\n<p>Mida selgemaks ja talutavamaks, viimaks isegi kauniks muutuvad kaksikute viiuliharjutused, seda enam peatub nende pilk neist t\u00e4navail m\u00f6\u00f6duval rikkusel, millega neid elu \u00f5nnistanud polnud. Omavahel m\u00f6\u00f6dunud j\u00f5uka h\u00e4rra kaabut sikutades \u2013 kord leplikult ja rahulikult sellest koos kinni krabades, siis j\u00e4lle raevukalt ahnuse deemoni all viskudes \u2013 t\u00e4rkab plaan kukutada isa. Isa kukub, j\u00e4\u00e4b kukkuma igavikku. Aeg peatub. Samal ajal l\u00e4heb edasi. Salaja, tasakesi, paaniliselt, siis rahuneb.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3072375\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3072375h383at24.jpg\"\/>VAT teatri &#8220;T\u00f5usvad viiuldajad&#8221; Autor\/allikas: Rebeca Parbus<\/p>\n<p>Isaga seiskunud aja-alune elu liigub edasi, Akira hing \u00f5itseb tundliku loomeinimesena, Toshiro limpsib kurjuse l\u00e4bi saavutatud j\u00f5ukuse ning v\u00f5imu m\u00f5rkjasmagusaid hullutavaid vilju. Ent midagi on ka lahku kasvanud vendadel \u00fchist &#8211; nad armuvad samasse t\u00fcdrukusse. Teineteisele l\u00e4hemale see neid muidugim\u00f5ista ei vii, vastupidi, magusast neiust saab noorte meeste s\u00f5jakusest leekiv kiusatus. Neiust saab kiusatuse pakkuja, mustrite l\u00e4bielaja, l\u00e4biv verev joon vendade kummaliseks kiskunud elus.<\/p>\n<p>T\u00e4navail kiirustavad inimesed, kes noori lahutavad, eksitavad, kokku satutavad &#8211; on selleks nemad v\u00f5i hoopis aeg ise, mis aeg-ajalt isa meelde tuletab? Katustel rabistab vihm ning tuure koguva loo jaotab abstraktsetesse poeetilist juhatust pakkuvatesse peat\u00fckkidesse Mio Iida, kes loeb katuste kohale kuvatud tekste ette jaapani keeles, lastes siis tegevustikul taas oma t\u00e4iuslikkuseni paika seatud, puutumatult meant-to-be r\u00fctmis edasi m\u00fchiseda.<\/p>\n<p>Ta kuulab mind, kui ma ei r\u00e4\u00e4gi<\/p>\n<p>Lavastus on \u00fcles ehitatud f\u00fc\u00fcsilisele teatrile ning k\u00f5ikidele loomulikele tegevuse k\u00e4igus tekkivatele helidele, millest on v\u00e4lja j\u00e4etud ainult r\u00e4\u00e4kimine. Neiu (Luisa L\u00f5hmus) pakub aga muusikalise maiuspalana laulu, jaapanikeelset versiooni \u00fchest maailmakuulsast popphitist, mille \u00e4ratundmise j\u00e4tan siinkohal vaatajatele m\u00e4lum\u00e4ngum\u00f5istatuseks.<\/p>\n<p>R\u00fctmistatud, l\u00e4bitunnetatud \u2013 ja tahaks tekkinud aistingu p\u00f5hjal \u00f6elda, et l\u00e4bihingatud \u2013 loos toimub pidev rollide transformatsioon, r\u00e4\u00e4gime me siis n\u00e4itlejatest v\u00f5i hoopis lavakujundusest. S\u00fcndmustekeerises kasutatakse iseenesestm\u00f5istetava loomulikkusega nii loksuvat \u00fchistransporti, villa r\u00f5du, telefoniputkat kui ka magamistuba, mis pole sugugi pantomiimilikult esikohal, vaid toetavad suurep\u00e4raselt &#8220;T\u00f5usvate viiuldajate&#8221; lugu, mida ma julgeksin t\u00f5esti t\u00e4iesti ajatuks tembeldada; oli m\u00f5nus, vaat et koduselt s\u00fcllev\u00f5ttev s\u00f5\u00f5m kogeda \u00fcle pika aja midagi kergelt m\u00fc\u00fctilist ning muistendlikku, samas m\u00f5jumata kuidagi muinasjutulikult l\u00e4\u00e4ge v\u00f5i teesklevana.<\/p>\n<p>See lugu r\u00e4\u00e4gib astudes, sirutudes, joostes, peatudes ning karjudes, armastades meie k\u00f5igi elust, ajast ja selle kavalalt \u2013 kas siis olukorra jaoks hea- v\u00f5i pahatahtlikult \u2013 naeratavast kulgemisest.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"UuslavastusVAT teatri &#8220;T\u00f5usvad viiuldajad&#8221;Lavastaja: Tanel SaarKunstnik: Pille KoseValgus- ja videokunstnik: Rommi RuttasKoreograaf: Hanna Maria SaarHelilooja: Kristjan KallasLaval: Martin&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32574,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,177,17024,4656],"class_list":{"0":"post-32573","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus","15":"tag-teater","16":"tag-tousvad-viiuldajad","17":"tag-vat-teater"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115474272540525295","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32573","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32573"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32573\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32574"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32573"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32573"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32573"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}