{"id":32597,"date":"2025-11-01T12:12:29","date_gmt":"2025-11-01T12:12:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32597\/"},"modified":"2025-11-01T12:12:29","modified_gmt":"2025-11-01T12:12:29","slug":"sirje-runge-olen-kunagi-aasta-aega-ka-kodutu-ja-rahatu-olnud-kunst","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/32597\/","title":{"rendered":"Sirje Runge: olen kunagi aasta aega ka kodutu ja rahatu olnud | Kunst"},"content":{"rendered":"

Kai kunstikeskuses avati \u00e4sja Sirje Runge \u00fclevaaten\u00e4itus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, kust leiab p\u00f5hjaliku \u00fclevaate kunstniku loomingust. Runge on samas avalikult teatanud, et maalimisega on n\u00fc\u00fcd k\u00f5ik.<\/p>\n

“Igal asjal on oma aeg. Ma l\u00f5petasin maalimisega teadlikult ja p\u00f5hjus oli see, et ma olin temast juba v\u00e4sinud,” nentis Runge, kes oli enda jaoks ammendanud juba k\u00f5ik maalikunsti v\u00f5imalused. “Ma tahtsin edasi minna keerulisemate ja mitmekihilisemate t\u00f6\u00f6de juurde ja niimoodi see juhtus,” lisas kunstnik. Runge tunnistas, et maalimisest oli raske loobuda. “Ma vaevlesin neli aastat, enne kui otsustasin, et annan oma ateljee \u00e4ra ja panen maalid lattu.”<\/p>\n

Runge jaoks oli maalimisega l\u00f5pparve tegemine kergendus, sest loomine on tema jaoks alati suur piin olnud. “See protsess on minu jaoks selline, et kui ma alustan mingit suuremat maaliseeriat \u2013 ma olen kogu aeg seeriates t\u00f6\u00f6tanud \u2013, siis see on v\u00e4ga pikk aeg ja mu peas on selline pikaajaline intuitiivne tunnetuslik protsess. Kui ma olen j\u00f5udnud sinnani, et saan hakata seda realiseerima, siis satun olukorda, kus tunnen, et pole enam mitte millekski v\u00f5imeline, ma ei oska mitte midagi ja ma ei saa mitte kunagi mitte midagi oskama. Siis pean sellest seinast l\u00e4bi minema. See on v\u00e4ga piinarikas. Kui ma juba tegema hakkan, siis on k\u00f5ik korras,” r\u00e4\u00e4kis Runge ja tunnistas, et see on nii kogu aeg. M\u00f5nes m\u00f5ttes on see kunstniku meelest isegi hea, sest n\u00e4itab kvaliteeti. “Ma ei ole endas kunagi kindel, pidevalt kahtlen. Kui ma pidevalt kahtlen, siis j\u00e4relikult minust ei tule kunagi enesekindlat totakat loojat, kellele see s\u00f5na “looja” v\u00f5ib-olla isegi ei sobi,” lausus kunstnik.<\/p>\n

Sirje Runge Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Vastupidiselt sisemistele piinadele on Runge maalidel hoopis teistsugune m\u00f5ju \u2013 need on \u00f5hulised, salap\u00e4rased ja m\u00fcstilised. “Ma olen p\u00e4ris ammu juba m\u00f5elnud, kui alustasin oma maastikega, mis p\u00e4rast minu tihedaid geomeetriaid hakkasid olema sellised t\u00fchjad ja minimalistlikumad, et ma maalin oma k\u00f5ige s\u00fcgavamate hingekihtidega. Olen endale selle k\u00fcsimuse pannud, et mida hing igatseb. Need on v\u00e4ga s\u00fcgavad, ainult intuitiivselt tunnetatavad kihid minu sees ja sealt tulevad v\u00e4lja need v\u00e4rvid ja minimalistlikud maalid,” r\u00e4\u00e4kis Runge.<\/p>\n

V\u00e4ga lihtsalt \u00f6elduna vajab hing kunstniku s\u00f5nul midagi head. See on m\u00f5iste, mida raske seletada. “Ma v\u00f5in sinna taha panna muidugi hingelise vabaduse, vaimse vabaduse, sellise vabaduse, mis ei ole tingimata seotud meie kehaga. Ilmselt ta igatseb teda,” nentis kunstnik ja m\u00e4rkis, et v\u00f5ib-olla ei saagi selles maailmas hingehead leida, vahest juhtub see hoopis p\u00e4rast keha surma. “Sellegipoolest v\u00f5ime selles elus vabaneda v\u00e4ga paljust, kuni surmani v\u00e4lja. See on see sama hingeline igatsus, et saaks j\u00e4rgmisest mullist v\u00e4lja ja j\u00e4rgmisest kastist v\u00e4lja ja j\u00f5uaks nii suurde ruumi, kus seinu enam \u00fcldse ei ole. Selline protsess, tundub mulle, toimub minu peas,” arutles Runge.<\/p>\n

Janu kunsti j\u00e4rele<\/p>\n

Runge tunnistas, et ta pole kunagi tahtnud inimest maalida ega joonistada, aga talle on meeldinud seda \u00f5ppida. “Ma olen inimest maalinud \u00fclikoolis, kunstiinstituudis. Ma olen leidnud sealt igasugu huvitavaid tehnikaid enda jaoks, aga kui v\u00f5tsin suured l\u00f5uendid ja hakkasin seda n-\u00f6 t\u00f5sisemat asja tegema, siis ikkagi igatsesin sellise t\u00fchjuse, mingisuguse suure ruumi, mingi l\u00f5pmatuse, millegi universumliku j\u00e4rele,” t\u00f5des ta.<\/p>\n

1970. aastatel olid Eesti avangardkunstnikud Runge s\u00f5nul suhteliselt erinevad. “Meil oli kaks p\u00f5lvkonda, kellel oli k\u00fcmme aastat vanusevahet. Meie looming oli ka erinev. Terve meie elu oli selline intuitiivne protest. Peale selle olid ka praktilised teadlikud protestimised ja kogu meie tegevus, ka maalimine, graafika, skulptuur, h\u00e4ppeningid olid osa protestist. Meie tegime esimesed h\u00e4ppeningid, mis \u00fcldse Eestis on tehtud. Mina ja Andres Tolts olime esimesed, kes selle t\u00fckiga hakkama said. Me tegime seda riigis, kus selliseid asju ei tohtinud teha. Saime ka v\u00e4ga palju s\u00f5imata kogu aeg. S\u00f5imamine k\u00e4is asja juurde. See oli v\u00e4ga hea m\u00e4rk, kui s\u00f5imata said,” meenutas kunstnik.<\/p>\n

Sirje Runge ja Joonas Hellerma Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Noore kunstniku olulisim tegevus oligi selles maailmas oma hingeliste vajaduste rahuldamine l\u00e4bi kunsti. Siis ei m\u00f5eldud niiv\u00e4ga tulevikule. “Kuskil 20-30 aastate vahel l\u00e4ks kogu energia tegutsemisele, elluj\u00e4\u00e4misele, kuidas raha saada, et osta k\u00f5ike seda kraami, millega kunsti teha, sest see oli ikkagi v\u00e4ga kallis. Kogu \u00fclikoolis k\u00e4imine, n\u00e4ituste tegemine. Me ei m\u00f5elnud selle peale, et meie t\u00f6\u00f6dest saab klassika v\u00f5i et keegi neid kunagi ostma hakkab,” s\u00f5nas Runge.<\/p>\n

Ka Arvo P\u00e4rdi loomingut, nagu Runge omagi, iseloomustatakse minimalismi terminites, ehkki muusikas ei taha end keegi eriti minimalistiks nimetada. Runge meenutas P\u00e4rdiga kohtumist ja m\u00e4rkis, et minimalismiprobleeme siis ei arutatud. “Mul on meeles ainult \u00fcks meie kohtumine, mis toimus rohelises, v\u00e4ljas\u00f5it rohelisse. Nii nagu Strugatskite raamat. Osalejad olid P\u00e4rt, enne seda kui ta emigreerus Eestist, Ando Keskk\u00fcla, Leo Lapin ja mina. Istusime roheluses kuskil, ma ei m\u00e4leta kus, ja r\u00e4\u00e4kisime multimeediast. See on k\u00f5ik, mis mul meeles on,” meenutas Runge.<\/p>\n

Strugatskite raamat “V\u00e4ljas\u00f5it rohelisse” sai kuulsaks t\u00e4nu Andrei Tarkovski filmile “Stalker”. Ka Tarkovskiga on Runge kohtunud, k\u00fcll mitte roheluses. “Kui Tarkovski tuli siia “Stalkerit” filmima, siis ta palus meie kinoliidust, et nad tutvustaksid teda kohalike p\u00f5randaalustega, kes olime juhuslikult meie. Nii me tutvusime. Ma olin siis umbes 25-aastane. Me k\u00e4isime vaatamas seda filmimist ja protsessi, see oli v\u00e4ga huvitav. P\u00e4rast suhtlesime temaga nii Viru hotellis kui ka Kuku klubis,” \u00fctles Runge.<\/p>\n

Sirje Runge Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Suur osa Runge loomingust asub praegu erakogudes ja muuseumites. Tema enda k\u00e4es ei ole enam eriti midagi. “Imelikul kombel on juhtunud, et minu eluajal on minu t\u00f6id ostma hakatud,” lausus ta. Runge on ise ka oma maalidele hindu m\u00e4\u00e4ranud. “See n\u00e4eb sedamoodi v\u00e4lja, et ma \u00fctlen, et hind on see ja k\u00f5ik, ei kauple. Vahel kaubeldakse, vahel ostetakse. Kui kauplemisel pole tulemusi, siis j\u00e4tan m\u00fc\u00fcmata,” nentis kunstnik.<\/p>\n

Runge on enda s\u00f5nul elus kahel korral pidanud taluma t\u00e4ielikku vaesust. “Ma olen \u00fcks aasta kodutu olnud ja siis ka rahatu muidugi. Ja natukene hiljem olen olnud ka t\u00e4iesti rahatu. Pangaarvetu. Ja pean alustama j\u00e4lle otsast peale. Saab \u00fcle, aga see on kohutav. Ma olin vabakutseline ka ja vabakutselisena teatavasti kunagi ei tea, mis tulevik toob. Aga teisel rahatuse ajal hakkasin ma juba minema t\u00f6\u00f6le EKA-sse, nii et ma hakkasin saama palka. V\u00e4ga imeline asi on see palga saamine,” muigas Runge.<\/p>\n

1970. aastad olid ka teadusliku fantastika aeg, inimesed k\u00e4isid kosmoses ja kuu peal. Runge meenutas, kuidas ta l\u00e4bi Soome televisiooni sai hakata vaatama dokumentaale nii loodusest kui ka universumist. “Ma olen \u00fcles kasvanud sir David Attenborough’ga koos, hakates vaatama tema esimesi mustvalgeid dokfilme, ja ka Monty Pythoniga koos. Mul on olnud v\u00e4ga ilus lapsep\u00f5lv, mida ma olen l\u00e4bi Soome teleka endale saanud,” kiitis Runge.<\/p>\n

Sirje Runge Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Ka oma n\u00e4itusele on kunstnik taustaks pannud kosmilised helid. “Need on need helid, mida teevad meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemi planeedid, kui nad l\u00e4bi suure ilmaruumi liiguvad. Nad on lindistatud Voyager 1 poolt, mis lasti v\u00e4lja meie planeedilt 1978. N\u00fc\u00fcd ta on juba ammu lahkunud meie P\u00e4ikeses\u00fcsteemist, aga need helid saatis meile tagasi,” r\u00e4\u00e4kis Runge, kelle arvates on loogiline, et elu on mujalgi kui vaid planeedil Maa. “Mingisugune elu on, milline, seda me ei tea. Elu v\u00f5ib omandada v\u00e4ga erinevaid vorme,” on kunstnik veendunud.<\/p>\n

Lagunemise paratamatus<\/p>\n

\u00dcks Runge viimaseid t\u00f6id oli suur pannoo “Suur Armastus”. “”Suur Armastus” just seep\u00e4rast, et minu jaoks v\u00e4ljendab see minu isiklikku armastust k\u00f5ige vastu. K\u00f5ik on seesama universum, v\u00f5ib-olla multiversum. Me ju ei tea, kas seda on ainult \u00fcks,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

See on Runge jaoks armastus, mis kogu aeg olemas. “See ei ole selline armastus, mida inimene tunneb inimese vastu seksuaalses m\u00f5ttes, sest meie inimestena armastame ju oma s\u00f5pru, oma lapsi, oma vanemaid, seal puudub see seksuaalsus. See armastus, mida mina tunnen k\u00f5ige selle vastu, mis j\u00e4\u00e4b inimkonnast v\u00e4ljapoole, see on kogu aeg olemas, see ei kao mitte kuhugi, sest see teine on kogu aeg olemas. K\u00f5ik on omavahel kuidagi seotud. Ma olen p\u00e4ris kaua olemas olnud ja selle pika aja jooksul, n\u00fc\u00fcd juba elu teises pooles, olen ma tundnud, et ma olen v\u00e4ga v\u00e4ike osakene sellest suurest tervikust, mille nimi on universum. Ja see tunne on teinud mind \u00f5nnelikuks,” tunnistas Runge.<\/p>\n

Sirje Runge Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Praeguseks on t\u00f6\u00f6 viidud Vaba\u00f5humuuseumisse keset avatud loodust ja see on endale saanud lisanimetuse “Kaunis lagunemine”. Maal j\u00e4\u00e4bki looduse keskele lagunema. “Ta on kaks korda eksponeeritud olnud, \u00fcks kord Arhitektuurimuuseumis, teine kord KUMU-s. M\u00f5lemal korral on tal olnud see kunstlik valgus peal, mis on, nagu muuseumi valgused ikka, \u00fche koha peal seisev, mitte muutuv. Olin m\u00f5elnud juba siis, et kui looduses p\u00e4ike ta peale paistaks, see liikuv valgus, siis ta oleks tegelikult k\u00f5ige \u00f5igemas kohas,” r\u00e4\u00e4kis Runge.<\/p>\n

Teisalt p\u00fc\u00fcdis kunstnik, kui n\u00e4itus oli l\u00f5ppenud ja maal rullikeeratuna hoiuruumis, ignoreerida tema olemasolu, ent see muutus v\u00f5imatuks. “Ta oli olemas ja tal oli veel \u00fclesanne. See \u00fclesanne, et ta pidi minema sinna v\u00e4lja lagunema. V\u00f5ttis t\u00fckk aega, enne kui ma j\u00f5udsin selle teostamiseni, sest see pole kerge. See on v\u00e4ga \u00f5udne m\u00f5te, et sa paned oma lapse v\u00e4lja k\u00fclma k\u00e4tte. Siis ma sain oma v\u00e4ga armsa tiimi kokku, kellele ma olen s\u00fcdamest t\u00e4nulik. Me veetsime neli aastat Vaba\u00f5humuuseumis toimetades ja l\u00f5puks sai see asi teoks,” meenutas kunstnik.<\/p>\n

Runge jaoks on lagunemine paratamatus. See kurvastab inimesi tema s\u00f5nul seet\u00f5ttu, et me ise ka vanemaks j\u00e4\u00e4des muudkui laguneme. “Ainus, mis universumis on kindel ja selge, k\u00f5ik muutub kogu aeg. V\u00e4ga kiiresti tegelikult. Minu enda isiklik lagunemine oligi see, mis k\u00e4is koos selle ideega,” s\u00f5nas ta. Runge r\u00e4\u00e4kis, kuidas korjame muuseumidesse kogu aeg kunstiteoseid, mis seal siis ruumi v\u00f5tavad. “Ma kujutasin ette umbes, et kui mingisugune X aastat on m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, siis maakera on \u00fcleni kaetud laohoonetega, kuhu on k\u00f5ikv\u00f5imalikke asju sisse topitud, et nad alles oleks, aga miks nad peaksid alles olema?” k\u00fcsis kunstnik.<\/p>\n

Sirje Runge Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Lisaks sellele, et k\u00f5ik muutub ja see on paratamatus, tuleb inimesel ka leppida faktiga, et millalgi ta sureb. “Kui keha \u00e4ra kaob, siis energia j\u00e4\u00e4b. Ma ei ole kindel mitte milleski, aga see on \u00fcks v\u00f5imalus,” \u00fctles Runge. Ta v\u00f5ib enda s\u00f5nul istuda tunde kodus ja vaadata akendest tuleva valguse m\u00e4nge. “Mul on \u00fcleval korrusel laeaknad ja valgus hakkab nende peal peegeldama ja muutuma. Tulevad erinevad valgused. \u00dched valgused on hommikul, teised \u00f5htul. Siis ka valgused pidevalt muutuvad. Selles ruumis on h\u00e4sti palju pindu, kus see valgus peegeldub. Eriti, kui on valged ajad, siis see ruum muutub kas kuldseks v\u00f5i kollaseks v\u00f5i roosaks,” r\u00e4\u00e4kis kunstnik, lisades et valguse m\u00e4ng on niiv\u00f5rd kihvt, et telekat pole vajagi.<\/p>\n

Runge on teistegagi jaganud oma t\u00e4helepanekuid, kuidas valgus meie visuaalses maailmas toimib. See on tema s\u00f5nul v\u00e4ga lihtne. “Mulle meeldivad lihtsad asjad. Minimalistina armastan ma saavutada nii-\u00f6elda maksimumtulemusi v\u00e4ga lihtsate vahenditega. Sama kehtib selle v\u00e4rvikogemusega. See on v\u00e4ga lihtne, aga see n\u00f5uab nendelt, kes sellega tegelevad, v\u00e4ga suurt keskendumist ja soovi seda teada saada,” \u00fctles Runge.<\/p>\n

Kui kaamera n\u00e4eb k\u00f5ike, siis inimene ainult seda osa ruumist, mida ta parasjagu vaatab. Sirje Runge \u00fctles, et ta on v\u00e4ga kaua vaadanud. “Kunstnik vaatab teistmoodi. Iga kunstnik omamoodi. Me ei vaata k\u00f5ik \u00fchtemoodi. Me vaatame niimoodi, kus koha peal meie isiklikud huvid ja armastused ja igatsused on. Me vaatame seda maailma meie \u00fcmber sedamoodi ja paneme sealt t\u00e4hele seda, mis meile t\u00e4htis on,” selgitas ta.<\/p>\n

Sirje Runge Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

T\u00e4navu m\u00f6\u00f6dub 50 aastat Runge diplomit\u00f6\u00f6 valmimisest, mis tegeles Tallinna kujundamisega. Enda s\u00f5nul oli kunstnikul seal igasugu hullumeelseid ideid, mis praegu tunduvad isegi veidrad. “Ma tegin seda suure r\u00f5\u00f5muga ja fantaseerisin t\u00e4iega. Suhtusin muidugi ka teostamisse nagu maalikunstnik, nii et nad on visuaalselt h\u00e4sti huvitavad. Ma r\u00e4\u00e4gin nendest korstnatest, mida ma kavandasin. Mul olid reaalsed kohad linnas loomulikult, ja pididki olema. Ma tahtsingi n\u00e4idata, kuidas t\u00e4iesti reaalne koht v\u00f5ib t\u00e4ielikult muutuda, kui seal midagi ette v\u00f5tta. See oli see koht, kus praegu on Linnahall, elektrijaama k\u00f5rval, seal oli siis park. Selles pargis oli h\u00e4sti palju pikki v\u00e4rvilisi korstnaid, kust tuli v\u00e4lja v\u00e4rviline ja h\u00e4sti l\u00f5hnav suits,” r\u00e4\u00e4kis kunstnik.<\/p>\n

Runge armastab suhelda igasuguste olenditega ja teda on n\u00e4htud isegi Tallinna loomaaias tiigrit jalutamas. “Ma olen tiigriaastal s\u00fcndinud, mis ei t\u00e4henda, et ma tingimata peaks tiigriga jalutama minema. Aga ma lihtsalt olen v\u00e4ga huvitatud suhtlemisest teiste olenditega. Seep\u00e4rast sai mindud Mati Kaalu juurde ja k\u00fcsitud, kas v\u00e4ikest tiigrit on vaja jalutada. V\u00f5ib-olla tal on puuris kitsas. Ja enn\u00e4e imet, oligi kitsas ja saigi jalutada. V\u00e4ga huvitav elamus oli,” meenutas Runge ja lisas, et see oli oluline eelk\u00f5ige tema kui inimese, mitte kunstniku jaoks. “Ma, muide, k\u00e4isin seal karupuuris ka \u00e4ra. Meepotiga. \u00d5udne. Hea, et tervelt v\u00e4lja tulin.”<\/p>\n

Noortes p\u00fcsib lootus<\/p>\n

Runge on pikalt olnud \u00f5ppej\u00f5ud ja \u00fcli\u00f5pilased on tema tunde kirjeldanud vaimustusega. Runge ise \u00fctles, et noorte kunstnikega ei tohi mingil juhul autoritaarselt \u00fcmber k\u00e4ia. “Ma tahan neile anda seda, mida mulle ei antud. Ma tahan neid julgustada, nad vabaks lasta, ma tahan neile \u00f6elda, et kunstis reegleid ei ole, usaldage k\u00f5igepealt iseennast, \u00e4rge kuulake kedagi teist. Siis tulevad nendest v\u00e4lja need individuaalsed erilised kunstnikud. Tegelikult k\u00f5ik on ju olemas, k\u00f5ik on juba \u00e4ra tehtud. Mis annab \u00fchele kunstile v\u00e4\u00e4rtuse, on see persoon, see isik, kes on selle maalinud, teinud. Tuleb olla julge ja ise aus, siis tuleb see lisav\u00e4\u00e4rtus, mis teeb teose originaalseks ja eriliseks,” on kunstnik veendunud.<\/p>\n

Sirje Runge Autor\/allikas: Ken M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n

Paljude erinevate p\u00f5lvkondade noortega t\u00f6\u00f6tamisel on Runge n\u00e4inud, et sisimas ei ole noored muutunud. “See, et lootus on ja j\u00e4\u00e4b, seda on just nende noorte inimeste pealt n\u00e4ha. Nad on ikka samasugused, nad tahavad sedasama asja, veidrat asja,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Runge armastab olla \u00fcksi, ehkki on 25 aastat abielus olnud. “Ma olen t\u00f5estanud \u00fchiskonnale, et ma olen v\u00f5imeline teise inimesega oma ruumi jagama. Piisab sellest. N\u00fc\u00fcd ma tahan olla selles ruumis \u00fcksi. Teha seda, mida ma tahan ja mitte kellegi k\u00e4est k\u00fcsida mitte midagi, mitte mingisuguseid muid asju. Kes pole \u00fcksi olnud, pole kunagi iseendaks saanud. Mul on m\u00f5lemad kogemused olemas,” r\u00e4\u00e4kis kunstnik.<\/p>\n

Praeguseks on Runge j\u00f5udnud kohta, kus tunneb r\u00f5\u00f5mu k\u00f5igest, mis olnud. “K\u00f5ik, mis mu elus on olnud, need valikud, mis ma olen teinud, kogu see kupatus, mis selja taga on, jumal t\u00e4natud, et ta selline on olnud, et ma siia olen j\u00f5udnud.” Kuna keegi ei tea, mis see hing p\u00e4riselt on, ei saa Runge \u00f6elda, kas tema hing on t\u00e4iesti vaba v\u00f5i saab selleks. “Nii-\u00f6elda intuitiivselt tunnetan, et ta on juba p\u00e4ris vabakene,” \u00fctles Runge.<\/p>\n

Elen Lotman v\u00e4ntab Rungest praegu dokumentaalfilmi, mille \u00fcks autoritest on kunstnik ise. Seal j\u00e4lgitakse Runge enda lagunemist. “Me oleme m\u00f5lemad sellised hullud naised, kangekaelsed. Ja ma v\u00e4ga loodan, et ma nii kaua ei ela, et Elen ei hakka m\u00f5tlema, millal see Runge \u00fckskord sureb, ma enam ei viitsi seda filmida,” naeris kunstnik.<\/p>\n

Kultuurisoovitus. “See on natukene \u00fcldisem soovitus, aga ta k\u00e4ib kindlasti ka kultuuri kohta, sest kultuur on igal pool, kogu aeg. Muidu inimkonda ka ei oleks, kui kultuuri pole, me k\u00f5ik teame seda. Olgem uudishimulikud, imestunud ja t\u00e4nulikud,” soovitas Sirje Runge.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kai kunstikeskuses avati \u00e4sja Sirje Runge \u00fclevaaten\u00e4itus “Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus”, kust leiab p\u00f5hjaliku \u00fclevaate kunstniku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32598,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[91],"tags":[240,37,33,35,173,34,36,11062,190,241,140,9873,10469],"class_list":{"0":"post-32597","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-kuulsused","8":"tag-celebrities","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-joonas-hellerma","16":"tag-kunst","17":"tag-kuulsused","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-plekktrumm","20":"tag-sirje-runge"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115474382430583691","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32597","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32597"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32597\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32598"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32597"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32597"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32597"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}