Bloomberg<\/a>.<\/p>\nHiljem oli ta \u00fcks soomlastest, kes teenis oma naabrite abil h\u00e4sti, kui Vene turistid \u00fcle piiri voolasid ja Imatra t\u00e4navad, poed, hotellid ja spaad t\u00e4itsid.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, umbes kaks aastat p\u00e4rast piiri sulgemist ja k\u00f5rgtehnoloogilise piiritara ehituse alustamist, vaatab Sari taas Venemaa poole hirmuga, m\u00f5tiskledes, mida t\u00e4hendavad selle hiljutised sissetungid NATO territooriumile sellele \u00e4sja s\u00f5jalise liiduga liitunud riigi kagutiivale.<\/p>\n
\u201eK\u00e4isime tara kuu aega tagasi vaatamas, see n\u00e4gi muljetavaldav v\u00e4lja,\u201d \u00fctles teise p\u00f5lvkonna r\u00f5ivam\u00fc\u00fcja Sari oma poes septembri l\u00f5pus. Varsti p\u00e4rast seda ekskursiooni algasid droonir\u00fcnnakud Poola ja Taani vastu, millele j\u00e4rgnesid jutud droonim\u00fc\u00fcrist. Sari j\u00e4reldus on, et kui \u201eaasta v\u00f5i kaks tagasi oli tara suur asi, siis varsti ei aita see enam \u00fcldse\u201d.<\/p>\n
L\u00f5una-Karjalas, Soome piirkonnas, mis asub Peterburile l\u00e4hemal kui Helsingile, on president Vladimir Putini 2022. aasta sissetungi \u0161okk teise l\u00e4\u00e4nenaabri, Ukraina vastu muutumas kartuseks selle p\u00e4rast, mis edasi saab.<\/p>\n
\u201eKui te oleksite minult aasta tagasi k\u00fcsinud, kas ma kardan, oleksin \u00f6elnud, et \u00fcldse mitte, aga n\u00fc\u00fcd v\u00e4risevad mu p\u00f5lved,\u201d \u00fctles 73-aastane Jarmo, kes juhib Imatras asuvat Veteranide Muuseumi.<\/p>\n
Moskva hiljutine keskendumine piirkonnale ei leevenda ebamugavustunnet. Septembri alguses k\u00fclastas endine Venemaa president Dmitri Medvedjev naabruses asuvat Svetogorskit ja kirjutas seej\u00e4rel Teise maailmas\u00f5ja viiteid t\u00e4is essee, milles ta v\u00e4itis, et Soome valmistub Venemaa vastu pealetungiks, lubades, et \u201eerinevalt 1944. aastast ei anna keegi neile seekord j\u00e4rele\u201d.<\/p>\n
Medvedjevit peetakse tavaliselt Venemaa Ukraina s\u00f5ja fanaatiliseks toetajaks, kuid seda r\u00fcnnakut v\u00f5eti m\u00f5nes julgeolekuasutuses t\u00f5sisemalt. Tema kommentaarid Soome kohta, mis oli m\u00e4\u00e4ritud s\u00f5jaaegse koost\u00f6\u00f6ga natsidega, olid sama t\u00fc\u00fcpi keel, mida kasutati Ukraina r\u00fcnnaku \u00f5igustamiseks \u2013 ja ignoreerisid seda, kui ebamugav oli olnud see liit sakslastega, samuti s\u00f5da, mida Soome hiljem pidas natside v\u00e4lja t\u00f5rjumiseks. Kuid asjaolu, et Medvedjevi m\u00e4rkusi kordasid mitmed valitseva partei liikmed, viitas Kremli koordineeritud poliitikale.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et Vene s\u00f5durid hakkavad \u00fcle piiri marssima \u2013 idee, mida Moskva peab L\u00e4\u00e4ne russofoobiaks. Kuid h\u00fcbriidr\u00fcnnakud raputavad n\u00e4rve ja \u00f5hutavad ebakindlust. Nagu on \u00f6elnud poliitilised liidrid, sealhulgas Saksamaa kantsler Friedrich Merz, ei ole see s\u00f5da, aga see pole ka rahu. Kuidas seda ka ei nimetataks, kajab see L\u00f5una-Karjalas, kus varasemate konfliktide armid on s\u00fcgavad.<\/p>\n
Veteranide muuseum on t\u00e4is N\u00f5ukogude Liidu ja Soome vaheliste s\u00f5dade esemeid. Muuseumi juhti hirmutab praegu k\u00f5ige rohkem see, et suurriikide ja m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride m\u00f5tteviis on tagasi tulnud ning v\u00e4ikeriigid on m\u00e4ngus vaid etturid. Soome kiitlemine NATO koost\u00f6\u00f6 ja oma kaitsej\u00f5udude seisukorraga ning president Alexander Stubbi m\u00e4rkused, et Putinit ei saa usaldada \u2013 \u201ek\u00f5ik see \u00e4rritab kindlasti neid, meie naabreid,\u201d \u00fctles ta.<\/p>\n
\u201eKogu L\u00e4\u00e4nemeri on \u00fcmbritsetud NATO-st ja on naiivne arvata, et Venemaa ei reageeri,\u201d \u00fctles Jarmo. \u201eV\u00f5ime vaid loota, et suuremat rahvusvahelist konflikti ei teki. Varem oli Soome nendesse s\u00f5dadesse kaasatud.\u201d<\/p>\n
Soome 1340 kilomeetri pikkune maismaapiir Venemaaga t\u00e4hendab, et Soome valvab poolt P\u00f5hja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni idatiivast. Soome valitsus eelistab r\u00f5hutada oma valmisolekut, kuid tegelikkuses j\u00e4tab laiendatud piir selle kaitsetuks. See on nn droonim\u00fc\u00fcri kese, mis on kavandatud osana Euroopa p\u00fc\u00fcdlustest kaitsta kontinenti Venemaa agressiooni eest.<\/p>\n
Ettepanek sai hoo sisse septembris p\u00e4rast seda, kui Vene droonid rikkusid Poola territooriumi ja kolm Vene h\u00e4vitajat sisenesid 12 minutiks Eesti \u00f5huruumi Soome lahe kohal \u2013 ebatavaliselt t\u00f5sine rikkumine. Seni seletamatud droonivaatlused viisid ajutise lennujaamade sulgemiseni Taanis ja Saksamaal; ka siin osutasid Euroopa juhid t\u00f5en\u00e4olisele s\u00fc\u00fcdlasele Venemaale. Droonim\u00fc\u00fcri plaanid nurjusid oktoobris Kopenhaagenis toimunud Euroopa tippkohtumisel, kuid see on Soome jaoks endiselt kiireloomuline k\u00fcsimus.<\/p>\n
Valitsuse fookuses on L\u00f5una-Karjala, j\u00e4rvede ja metsade piirkond, mis piirneb Venemaaga. Tegelikult oli sama territoorium kunagi sarnanes olukorras. Enne Teist maailmas\u00f5da oli Svetogorsk osa Soomest ja tuntud kui Enso. Praegune piir t\u00f5mmati 1944. aastal p\u00e4rast teist kahest s\u00f5jast, mida nad pidasid.<\/p>\n
N\u00f5ukogude Liidu juht Jossif Stalin k\u00e4skis 1939. aastal, niinimetatud Talves\u00f5ja alguses Soomet r\u00fcnnata. Konfliktist alles j\u00e4\u00e4nud kaitsekindlustused on maastikul endiselt n\u00e4ha. Ka inimtegevuse m\u00f5ju on endiselt ilmne: Soome loovutas rahulepingu alusel N\u00f5ukogude Liidule umbes 10% oma territooriumist, kus elas umbes 400 000 elanikku. Neist said evakueeritud, kes pidid leidma uued kodud, m\u00f5ned neist Imatras.<\/p>\n
Piir on piirkonna rahvale olnud nii \u00f5nnistuseks kui ka needuseks.<\/p>\n
Rahuajal said soomlased Venemaal t\u00f6\u00f6tamisest kasu, kohalik metsat\u00f6\u00f6stus ostis piiri tagant ohtralt kasepuitu ja turistid voolasid l\u00e4\u00e4nde. Veoautod seisid k\u00fcmnete kilomeetrite ulatuses j\u00e4rjekorras, kui kaupu, sealhulgas uusi autosid l\u00e4bi Soome Venemaale veeti.<\/p>\n
\u201eVene kliendid k\u00fcsisid, miks me ei saa \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt avatud olla,\u201d meenutas 64-aastane Sari 2010. aastate alguse buumiaastaid. \u201eNad ostsid riideid virnade kaupa \u2013 enamasti uusimat moodi ja s\u00e4delevaid asju, aga isegi talvemantlid olid augustiks l\u00e4bi m\u00fc\u00fcdud.\u201d<\/p>\n
Soome sulges oma maanteepiiripunktid Venemaaga 2023. aasta novembris p\u00e4rast seda, kui Moskva hakkas varjupaigataotlejaid h\u00fcbriidr\u00fcnnaku vahendina kasutama, julgustades neid piiripunktide poole liikuma.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd pole enam \u00fchtegi vene klienti. Sari sulgeb oma poe aasta l\u00f5puks, kuna kulud t\u00f5usevad ja m\u00fc\u00fck langeb.<\/p>\n
L\u00f5una-Karjala hinnangul kaotab maakond iga p\u00e4ev 1 miljon eurot turismitulu. Imatra kesklinn on t\u00e4ielikult muutunud, enamik kesklinna poode on kadunud. Turistid ja bussid, mis kunagi teid ummistasid, on kadunud. Kohalikud spaad on suurtes rahalistes raskustes. Linn astus vahele, et aidata ajaloolisel Riigihotellil elus p\u00fcsida.<\/p>\n
P\u00e4rast sulgemist on terasetehas t\u00f6\u00f6tajaid koondanud. Piirkonna kolm metsat\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tet \u2013 UPM-Kymmene Oyj, Stora Enso Oyj ja Mets\u00e4 Group \u2013 teatasid k\u00f5ik koondamistest. Kohalikke tervishoiuteenuseid k\u00e4rbitakse.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r 25 000 elanikuga linnas on 15 protsenti, mis on tunduvalt k\u00f5rgem riigi keskmisest, mis on 9,1 protsenti. L\u00f5una-Karjalas on noorte t\u00f6\u00f6tuse suhteline kasv olnud kiireim.<\/p>\n
Kuueteistaastane Sarah juhib Imatra noortevolikogu, mis edendab noorte heaolu. Ta \u00fctleb, et pered on raskustes, mis m\u00f5jutab k\u00f5iki igap\u00e4evaelu aspekte. Paljud noored lahkuvad linnadesse \u00f5ppima. Sarah, kelle isa on piirivalvur, unistab politseinikuks saamisest.<\/p>\n
Ta \u00fctleb, et suhtus Venemaasse kunagi neutraalselt ja k\u00e4is varem Peterburis j\u00e4\u00e4hokit vaatamas. See muutus p\u00e4rast Ukraina sissetungi. Venemaast on tema s\u00f5nul saanud \u201eettearvamatu\u201d.<\/p>\n
\u201eMa tean v\u00e4ikeseid lasteaiaealisi lapsi ja nad on siiralt hirmul,\u201d \u00fctles ta. \u201eNad ei saa magada ja m\u00f5tlevad palju s\u00f5jale.\u201d<\/p>\n
Imatras k\u00fcsitakse, kas peaks olema plaan selleks, millal Ukrainasse l\u00f5puks rahu saabub \u2013 millal ja millistel tingimustel piir taasavada. Paljud kohalikud arvavad, et arutelu ei saa praegu toimuda. Kui riigi juhtkond sellest ei r\u00e4\u00e4gi, siis ei r\u00e4\u00e4gi keegi.<\/p>\n
Imatra turundus- ja turismijuht Jaakko J\u00e4ppinen t\u00f6\u00f6tab v\u00e4lja linna uut strateegiat, et asendada Venemaalt saamata j\u00e4\u00e4nud tulu. Linn meelitab turiste looduse, jalgrattas\u00f5idu ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsustega.<\/p>\n
Olgu Imatra tulevik milline tahes, ei ehitata seda uuesti Venemaa \u00fcmber. \u201eVene raha oli lihtne, aga see j\u00e4ttis meile linna jaoks \u00fclepaisutatud teenused,\u201d \u00fctles J\u00e4ppinen l\u00f5unal restoranis, mis algselt asutati toonases Ensos. \u201eLihtne raha on kadunud.\u201d<\/p>\n
Imatra on osa piirkonnast, mis taotleb erimajandustsooni staatust ajutise maksusoodustusega. Lootused on pandud investeeringutele rohep\u00f6\u00f6rdesse ja vesinikumajandusse: Nordic Nano Group Oy, mis toodab p\u00e4ikeseenergia- ja akulahendusi, avab Imatras tehase.<\/p>\n
Linna piiritleb ja m\u00e4\u00e4ratleb j\u00f5gi Vuoksi, millega kaasneb \u00fcmbritsevate metsade karge m\u00e4nnil\u00f5hn. J\u00f5gi \u00fcletab Venemaa, m\u00f6\u00f6dudes Imatrankoski k\u00e4restikest, mida peetakse Soome varaseimaks turismiatraktsiooniks. Piirkond sai populaarseks p\u00e4rast seda, kui Vene keisrinna Katariina II k\u00fclastas seda 1772. aastal.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on j\u00f5gi soome mehe Toni elatusallikas. 50-aastane Toni peab Imatras Varpasaaris v\u00e4ikest turismiettev\u00f5tet ja tema \u00e4ri on h\u00e4sti l\u00e4inud, saades kasu pandeemiaj\u00e4rgsest haagissuvilates reisimise buumist. Temal polnud Venemaa k\u00fclastajaid, keda kaotada.<\/p>\n
Imatral s\u00fcndinuna ta on harjunud elama Venemaa piiri \u00e4\u00e4res nii headel kui ka halbadel aegadel.
\u201eMaailm on kolmanda maailmas\u00f5ja l\u00e4vel,\u201d \u00fctles ta s\u00f5rmi pigistades, kui ta s\u00fcgisp\u00e4ikese k\u00e4es paadisilla parandamisest pausi tegi. Ta peab Imatrat endiselt \u201emaailma parimaks kohaks\u201d ja plaanib oma \u00e4ri laiendada, investeerides nii palju kui v\u00f5imalik laenata.<\/p>\n
M\u00f5ned elanikud arvavad, et Imatra v\u00f5iks oma l\u00e4hedust Venemaale m\u00fc\u00fcgiargumendina kasutada. Turundusjuht J\u00e4ppinen kutsub \u00fcles ettevaatlikkusele.<\/p>\n
\u201ePiir on kahe teraga m\u00f5\u00f5k: see on eksootiline, aga me kuuleme ka rahvusvahelistelt reisikorraldajatelt, et isegi Soomet peetakse n\u00fc\u00fcd ohtlikuks,\u201d \u00fctles ta. \u201ePeame olema ettevaatlikud.\u201d<\/p>\n
\n\tLoe lisaks\n<\/p>\n
\tDiscover more from eestinen<\/p>\n
Subscribe to get the latest posts sent to your email.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soome idaosa linnad on Peterburile l\u00e4hemal kui Helsingile, mist\u00f5ttu on inimesed muutunud \u00e4revaks tuleviku osas. K\u00fclma s\u00f5ja ajal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":22711,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-32616","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115474543671335557","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32616","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32616"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32616\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/22711"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32616"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32616"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32616"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}