P\u00e4rast valimisi tekib korraks v\u00e4ga ebatavaline moment. Kampaaniad on l\u00f5ppenud ja valijate t\u00e4helepanu on vabastatud, kuid v\u00f5im on veel moodustamata. Ei ole kindel, mis on valimiste tulemus v\u00f5imule saamise m\u00f5ttes.<\/p>\n
V\u00f5im ripub \u00f5hus ja see \u00f5hk on pingetest ja m\u00f5jutamisest paks. Palju paksem kui valimiskampaaniate viimastel p\u00e4evadel. \u00dcht\u00e4kki teab osa poliitikuid, mis on nende konkurentide valijatele jaoks hea v\u00f5i halb. Ning s\u00f5na \u00fctleb sekka ka see osa ajakirjandusest, kellel on tugev soov n\u00e4ha m\u00f5nda erakonda v\u00f5imul ja m\u00f5nda teist v\u00f5imult eemal. Sellises \u00f5hustikus v\u00f5ib valimiste tegelik t\u00e4htsus v\u00e4ga kiiresti ununeda.<\/p>\n
K\u00f5ige olulisemana tuleb meeles pidada, et need kohalikud valimised toimusid ajal, mil riigi tasandil oli valitsuserakondade koondtoetus rekordmadal. Tavap\u00e4rane n\u00e4itaja on olnud umbes 40 kuni 50 protsenti, aga Eesti 200 ja Reformierakonna koondtoetus on juba pikemat aega olnud alla 15 protsenti. Paratamatult peegeldus see ka kohalike valimiste tulemuses.<\/p>\n
\u00dcle kogu riigi langes Reformierakonna toetus v\u00f5rreldes eelmiste kohalike valimistega 17,3 protsendilt k\u00fcmnele protsendile ning Eesti 200 toetus kuuelt protsendilt 1,7 protsendile. Isamaa samal ajal enam kui kahekordistas oma tulemuse ja sotsiaaldemokraadid kahekordistasid oma tulemuse. Need valimised olid hinnang valitsuse tegevusele ja see hinnang oli h\u00e4vitav.<\/p>\n
Reformierakonna jaoks oli nendel valimistel ennek\u00f5ike kaks kriitilise ja s\u00fcmboolse t\u00e4htsusega kohalikku omavalitsust. Need olid Tartu linn ja Rae vald. M\u00f5lemad olid kohad, kus Reformierakonna toetus varasematel kohalikel valimistel oli olnud stabiilselt \u00fclitugev. M\u00f5lemas kohalikus omavalitsuses toodi aga nendel valimistel koju kaotus.<\/p>\n
Rae vallas v\u00f5itis valimised Isamaa, mille toetus oli 31,1 protsenti ning Reformierakond tuli teiseks, saades 21,2 protsenti h\u00e4\u00e4ltest. Eelmistel valimistel sai Reformierakond Rae vallas 47 ja 2017. aastal 52 protsenti h\u00e4\u00e4ltest. Isamaa toetus oli nendel aastatel seal vaid 12 protsenti.<\/p>\n
Tartu linnas v\u00f5itis valimised samuti Isamaa, mis kogus 28,2 protsenti h\u00e4\u00e4ltest ning teiseks tuli Reformierakond, mis kogus 26,7 protsenti h\u00e4\u00e4ltest. Kahtedel eelmistel kohalikel valimistel sai Reformierakond Tartus 37 protsenti h\u00e4\u00e4ltest ja Isamaa vastavalt k\u00fcmme ja seitse protsenti. Oravad kaotasid oma kantsides ja Isamaa mitmekordistas seal oma h\u00e4\u00e4led.<\/p>\n
Kuigi v\u00f5imuvaakumis on t\u00e4helepanu kiiresti mujale l\u00e4inud, on see \u00fcks asi, mida ei tasuks unustada. Valijate pahameel on reaalne.<\/p>\n
Kui Reformierakond liigub edasi samal kursil ning ei tee radikaalseid muutusi oma juhtimises, kuvandis ja poliitilises pakkumises, siis ootab suure t\u00f5en\u00e4osusega erakonda ees h\u00e4ving ka 2027. aasta riigikogu valimistel.<\/p>\n
Sellisel juhul peavad nad arvestama v\u00f5ib-olla isegi kaks v\u00f5i enam korda v\u00e4iksema esindatusega riigikogus. Pooled praegused Reformierakonna riigikogu saadikud peaksid hakkama m\u00f5tlema selle peale, mis t\u00f6\u00f6d nad alates m\u00e4rtsist 2027 hakkavad tegema, sest praegune t\u00f6\u00f6 saab otsa. Erakonna ees on saatuslik dilemma: kas hakata ennast muutma v\u00f5i mitte. Esimesel juhul tuleb natuke valu kohe, teisel juhul m\u00f5ne aja p\u00e4rast ja v\u00f5ib-olla oluliselt tugevamalt.<\/p>\n
“Need kohalikud valimised olid viimane v\u00f5imalus erakonnal t\u00f5estada, et nad on olemas, ja see eba\u00f5nnestus.”<\/p>\n
Reformierakond on suur ja vana erakond ning kaotus valimistel ei t\u00e4henda neile kadumist. Halvimal juhul pigem pikemat m\u00f5\u00f5naperioodi, millest on v\u00f5imalus ennast v\u00e4lja aidata. V\u00e4iksemale erakonnale, Eesti 200-le t\u00e4hendab h\u00e4ving kohalikel valimistel aga ilmselt ka h\u00e4\u00e4bumist \u00fcle\u00fcldse. Need kohalikud valimised olid viimane v\u00f5imalus erakonnal t\u00f5estada, et nad on olemas, ja see eba\u00f5nnestus. Volikokku p\u00e4\u00e4seti Tartu linnas ja sealgi tehti enam kui kaks korda madalam tulemus kui eelmistel kohalikel valimistel (15,9 protsenti versus 6,4 protsenti).<\/p>\n
Tartu on Eesti 200 koduv\u00e4ljak, see on erakonna juhi ja haridusministri Kristina Kallase koduringkond, Tartus asub ka haridusministeerium ja Eesti 200 nimekirjas kandideeris terve rida \u00fclikooliga seotud inimesi. K\u00f5ik see oli erakonna eelis Emaj\u00f5e Ateenas. Volikokku Tartus p\u00e4\u00e4seti, aga sellest ilmselt ei piisa, sest \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestis j\u00e4i tulemus koju toomata. Sellise kapitaliga riigikogu valimistel \u0161ansse ei ole.<\/p>\n
Kas erakond on valmis ennast muutma, seda n\u00e4itavad j\u00e4rgnevad kuud. Tasub aga meeles pidada, et Eesti 200 on viimastel aastatel teinud l\u00e4bi mitu juhivahetust. Erakonnal on olnud mitu v\u00f5imalust oma br\u00e4ndi v\u00e4rskendada v\u00f5i tugevdada. Seda ei ole aga tehtud. Seega tundub, et v\u00e4hemalt oma tegudes ollakse leppinud h\u00e4\u00e4bumisega. Nendel Eesti 200 riigikogu liikmetel, kes tahavad poliitikasse j\u00e4\u00e4da, on seega veel m\u00f5ned kuud aega, et leida endale uus poliitiline kodu, mille kaudu nad v\u00f5iksid j\u00e4rgmisesse parlamendikoosseisu p\u00e4\u00e4seda.<\/p>\n
Paar s\u00f5na ka linnavalitsuste moodustamisest Tallinnas ja Tartus. \u00dcllatusteks tasub valmis olla. Tallinnas oli valimiste \u00fclekaalukas v\u00f5itja Keskerakond ning peaaegu pooled tallinlased tahaksid n\u00e4ha Keskerakonda pealinnas v\u00f5imul. Valimisj\u00e4rgses v\u00f5imuvaakumis on see aspekt kuidagi ununenud ja kogu avalikkuse t\u00e4helepanu on keskendunud Isamaale.<\/p>\n
Kui palju s\u00f5ltub linnavalitsuse moodustamine tegelikult Isamaast? Me ei tea. Mida teame, on aga see, et tallinlased tahaksid linnapeaks Mihhail K\u00f5lvartit, et Keskerakonna valijad \u00fcldiselt eelistaksid k\u00f5ige enam koalitsiooni Isamaaga ning et Isamaa valijad \u00fcldiselt eelistaksid k\u00f5ige enam koalitsiooni Keskerakonnaga. Ja olgu ka \u00f6eldud, et kahe erakonnaga linnavalitsus on oluliselt stabiilsem ja efektiivsem, kui neljast erakonnast koosnev vikerkaarevalitsus, mis katab kogu ideoloogilise spektri ja kuhu on vastuolud ja konfliktid paratamatult ja palju suuremal m\u00e4\u00e4ral sisse ehitatud.<\/p>\n
Mis puudutab Tartut, siis v\u00f5imu moodustamise seisukohalt tuleb meeles pidada, et olukord on v\u00e4ga keeruline, kuna v\u00f5imalik on v\u00e4ga palju erinevaid valitsuskombinatsioone. Olenevalt sellest, kellest saab linnapea, on v\u00f5imalik kaks erinevat Isamaa ja Reformierakonna koalitsiooni. Samuti v\u00f5iksid m\u00f5lemad neist moodustada linnavalitsuse ka sotside ja Keskerakonnaga v\u00f5i sotside ja Eesti 200-ga. Ehk siis v\u00f5imalusi on palju.<\/p>\n
See teeb linnavalitsuse moodustamise keeruliseks ja muudab ka \u00fcksk\u00f5ik millise moodustatud koalitsiooni hapraks. Protsessi alguses tundus, et Isamaa ei ole v\u00e4ga l\u00e4bi m\u00f5elnud, kuidas nad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele l\u00e4hevad. Seda ei peaks alustama omade reetmise ja v\u00f5idust loobumisega. N\u00fc\u00fcdseks on n\u00e4ha, et protsessi juhtimine on saanud natuke teise r\u00fctmi ja \u00fcritatakse oma vigu parandada.<\/p>\n
Kui linnavalitsused on moodustatud, siis n\u00e4eme ehk paar kuud rahulikumat aega, kuid uue aasta alguses algab tegelikult juba riigikogu valimiste protsess. See, mida kohalikel valimistel n\u00e4gime, oli nagu kvalifikatsiooniring. N\u00e4gime \u00e4ra, kui kiiresti keegi suudab s\u00f5ita. N\u00fc\u00fcd anal\u00fc\u00fcsivad mehhaanikud, mis t\u00e4pselt juhtus, ning kui osatakse, siis tehakse mootorites vastavad parandused. Ning kohe algab suurem v\u00f5idus\u00f5it.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n