Viimase aasta-paariga on tehisarust \u2013 erisugustest digirobotitest \u2013 saanud veebiruumi paratamatus, aga raamat on ilmselt esimene suurem aken, mille kaudu hakkavad nad imbuma ka p\u00e4rismaailma, kirjutas Kaspar Viilup arvamusloos.<\/p>\n
\u00dchismeediast on saanud virtuaalne miiniv\u00e4li. T\u00f5si, aeg-ajalt komistan tuttavatele reisipiltidele, \u00f5hkavatele kirjeldustele hiljutistest elamustest v\u00f5i \u00fchiskonna kibedatele valupunktidele n\u00e4puga n\u00e4itavatele arvamustele. Valdava enamuse moodustavad aga ebardlikud monstrum-reklaamtekstid, kit\u0161ilikud illustratsioonid v\u00f5i ps\u00fchhedeelsed, reaalsuse ja illusiooni piiriga m\u00e4ngivad videoklipid, mille k\u00f5igi puhul on inimene j\u00e4\u00e4nud selgelt tagaplaanile ning AI-le antud k\u00e4tte j\u00e4medam ots. Mitu korda olen viimase kuu aja jooksul n\u00e4inud vetsuaknast sisse h\u00fcppavat hirve v\u00f5i Londoni metroos sibavaid sadu rotte? Ei j\u00f5uagi enam kokku lugeda.<\/p>\n
L\u00fchikese ajaga on meil \u00f5nneks tekkinud juba vilumus sellel miiniv\u00e4ljal ringi hiilida, ajuti ilmselt k\u00fcll varbaga piire kombates. \u00dcldjuhul on veeb robotite k\u00e4es ja meie lihtsalt tuhiseme sealt vaatlejana l\u00e4bi. Aga kus siis on t\u00f5de? Mis on \u00fcldse t\u00f5de? Need k\u00fcsimused on suuresti retoorilised \u2013 v\u00f5i siis m\u00e4\u00e4ratult subjektiivsed \u2013, aga surnud interneti diskussioonis n\u00f5ustub ilmselt enamik meist, et raamatuga, selle f\u00fc\u00fcsilise, kahe tugevama kaane vahele k\u00f6idetud paberlehtede kogumikuga, on nullidest ja \u00fchtedest koosnevatel deemonitel palju keerulisem manipuleerida. Aga kui kauaks?<\/p>\n
Olen alati suhtunud teatava skepsisega neisse kirjandusspetsialistidesse, kes on soovinud asetada raamatu altarile ning anda sellele l\u00e4bimatu p\u00fcha\u00adlikkuse oreool. Noh, et raamatu lugemiseks tuleb ikkagi lips ette panna, kingad \u00e4ra viksida ja sirge seljaga kirjutuslaua taga istuda, kindlasti ka v\u00e4hemalt magistri\u00adkraad omandada, teistel t\u00fchipeadel pole \u00fcldse m\u00f5tet hakata oma pead vaeva\u00admagi. Vaikselt koitval uuel ajaj\u00e4rgul, kui reaalsusele annavad v\u00e4rvingut mitte ainult inimesed, vaid ka peenh\u00e4\u00e4lestatud algo\u00adritmid, v\u00f5ib neid aga hakata n\u00e4gema hoopis oraaklitena, kes on juba m\u00f5nda aega halba aimanud.<\/p>\n
Sellest praegu ilmselt ei piisa, kui viia puhtakujuline inimkirjandus hoidlatesse varjule ja luua salajased p\u00fchakojad, kuhu wifi ei ulatu. Pigem tuleks inimesed iga p\u00e4evaga \u00fcha k\u00f5ledamalt virtuaalt\u00fchermaalt kiskuda tagasi analoogformaatide juurde, neile raamatud pihku anda ja \u00f5petada t\u00e4helepanu\u00addefitsiidi ajastul suhtuma kriitiliselt ka sellesse kirjas\u00f5nasse, mis on v\u00e4lja tr\u00fckitud ja kokku k\u00f6idetud. Seejuures ei \u00fcrita ma v\u00e4ita, et inimesed oleksid lootusetud p\u00f5mmpead: muidugi saab enamik meist aru, et koleda kaanepildiga pseudoteadusliku tellise ilmudes tasuks see paberihundis ribadeks lasta. Kahjuks on aga suurele osale inimestest kokkupuude kirjandusega liiga juhuslik selleks, et teosega kokku puutudes julgeksid nad selle kahtluse alla seada. See aeg pole ilmselt kaugel, kui skepsis v\u00f5i v\u00e4hemalt oskus \u00f5igel hetkel kahelda muutub h\u00e4davajalikuks.<\/p>\n
Nutikate (v\u00f5i oleks \u00f5igem nutikust imiteerivate?) programmide abil toodetud hingetu prahi v\u00e4ljatr\u00fckkimine on juba alanud. \u00dcks Eesti juhtiv raamatupoekett annab praegugi v\u00e4lja odava hinnaga raamatusarja, mille esikaaned tekitavad mul iga kord k\u00fclmav\u00e4rinaid, sest m\u00f5juvad \u00f5pikun\u00e4itena \u00f5\u00f5vaorust*. V\u00f5i siis lastekirjandus, kus illustratsioone luuakse samuti tehisarulahenduste abil, sest nende abil saab teoseid luua kiiremini ning odavamalt. On isegi n\u00e4iteid, kus nii pildid kui tekst on m\u00f5lemad genereeritud, mitte inimese loodud. Ka eestikeelsed t\u00f5lkerakendused on juba nii heal tasemel, et suvalise tarbekirjanduse \u2013 teisej\u00e4rgulised krimiromaanid ja kerged naistekad \u2013 saab keelemudel niimoodi \u00e4ra eestindatud, et v\u00e4sinud peaga lugedes ei saagi aru, et midagi on valesti. V\u00f5ib-olla j\u00e4\u00e4b sealt poolkogemata meie k\u00f5nepruuki m\u00f5ni konstruktsioon, mida keeles ei eksisteerigi \u2026<\/p>\n
Praegu on see k\u00f5ik veel uus ja huvitav. Ka tegevkirjanikud katsetavad lahendustega ideede genereerimiseks ning on t\u00f5en\u00e4oliselt neidki, kellele saab genereeritud tekst omamoodi kunstivormiks. Tehisaru on t\u00f5epoolest samasugune t\u00f6\u00f6vahend nagu sulepea v\u00f5i klaviatuur, aga kui eelmainitud kaks n\u00f5uavad inimeselt pingutust, siis digikratid lubavad meil \u00fcha vabamalt tooli l\u00f6sakile vajuda, rahulikult nina nokkida ja vaadata, kuidas s\u00f5nad ja laused, l\u00f5igud ja peat\u00fckid klotsidena iseenesest \u00fcksteise otsa istuvad. Selle peale kerkib tahes-tahtmata pinnale AI-kunsti diskussioonis korduvalt esitatud paradoks: kas ideaalis ei peaks robotid tegema meie eest hoopis neid asju, mis meile ei meeldi?<\/p>\n
Kirjeldan siin seda k\u00f5ike muidugi v\u00e4ga rasvase joonega ning tulevik on ilmselt kraadi v\u00f5rra v\u00e4hem d\u00fcstoopiline, kuid m\u00f5ttelise punktiiri saab kirja\u00ads\u00f5na ajalukku t\u00f5mmata k\u00fcll. Pean silmas just seda, et kui seni on meile riiulitel vaadanud vastu raamatuseljad, mille varjus on t\u00f5elisi suurteoseid, keskp\u00e4rast kraami ja talumatut saasta, siis on need \u00fchel v\u00f5i teisel moel tegelenud alati inimesega. Ka juhul, kui r\u00e4\u00e4givad hoopis millestki muust, sest autor on alati olnud keegi meie seast \u2013 k\u00e4te ja jalgadega elusolend oma unistuste ja ambitsioonidega, sisemise p\u00f5lemise ja kirega. K\u00f5ike seda oskab robot kindlasti veenvalt j\u00e4ljendada, kuid sellisel juhul on inimesest saanud lihtsalt koodirida v\u00f5i hammasratas masinav\u00e4rgis ning sellega leppimine \u2013 hoida k\u00e4es millegi tehisliku loodud f\u00fc\u00fcsilist raamatut \u2013 m\u00f5jub praegu ikka totaalse kosmosena. Ja loodetavasti see kosmoseks j\u00e4\u00e4bki!<\/p>\n
Mida siis seni peaks tegema? Lihtsalt lugege raamatuid, muutke need uuesti oma argielu osaks ning kinkige neid sihikindlalt ka inimestele, kes pole juba aastaid \u00fchegi teose kaant avanud, sest \u00e4kki ta on v\u00e4sinud j\u00e4rjekordsest k\u00f5hedast v\u00f5lts-kassivideost ja tahab hakata tuge otsima kusagilt mujalt. Naudime siis k\u00f5ik koos seda h\u00e4sti l\u00f5hnavat ja krabisevat reaalsuse tugisammast \u2013 v\u00e4hemalt nii kaua, kuni selles veel liiga palju kahtlema ei pea.<\/p>\n
* Ingl\u00a0uncanny valley. Tuttavlik, aga siiski vaevu tajutavalt ja k\u00f5hedust tekitavalt v\u00f5\u00f5ristavana m\u00f5juv.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimase aasta-paariga on tehisarust \u2013 erisugustest digirobotitest \u2013 saanud veebiruumi paratamatus, aga raamat on ilmselt esimene suurem aken,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32660,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,15310,28,29,19,25,814,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-32659","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-kaspar-viilup","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-tehisaru","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115474807107452083","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32659","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32659"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32659\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32660"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32659"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32659"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32659"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}