![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3069048haa69t24.jpg\"\/)
Ken Saan Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n\u00c4sja l\u00f5ppes tele-ekraanidel jooksmise, aga on endiselt leitav ja j\u00e4relvaadatav, sinu viimane dokksari “Mullist v\u00e4lja”, kus sa viisid t\u00e4nu kremlimeelsele propagandale kahe maailma vahele kinni j\u00e4\u00e4nud Eesti kodanikud, Anastassia ja Grigori, kes ei suutnud p\u00e4ris kindlalt \u00f6elda, kes ja miks kelle pihta rakette laseb, Ukrainasse ja \u00fcritasid neid justkui sealse reaalsusega \u00fcmber veenda.<\/p>\n
Selge on see, et kui sa l\u00e4hed midagi tegema, siis l\u00e4hed ikkagi enda jaoks ka midagi lahti m\u00f5testama. Ma r\u00e4\u00e4gin ise ka t\u00e4nu Moskvas terve p\u00f5lvkonna sealt t\u00e4naseks \u00e4ra jooksnud kunstnikke v\u00e4lja koolitanud vanaemale vene keelt, nii et mul on v\u00e4iksest peale vene keel suus. Keegi just \u00fctles mulle, et mul on imelik vene keel, r\u00e4\u00e4gin t\u00e4iesti teistmoodi. N\u00e4htavasti ongi mulle vanaaegne vene keel k\u00fclge j\u00e4\u00e4nud, sest vahepeal pole praktikat olnud.<\/p>\n
Kuidas sa Anastassia ja Grigori leidsid?<\/p>\n
Ma otsisin neid inimesi pikalt, see protsess kestis kuid. Tegin igasuguseid trikke, otsisin maa alt ja maa pealt ning k\u00f5ik \u00fctlesid mulle, et see on v\u00f5imatu. Ma k\u00e4isin k\u00f5ik kohad l\u00e4bi, isegi t\u00e4navanurkadel, eesm\u00e4rgi nimel oli k\u00f5ik lubatud. L\u00e4ksin ka t\u00f6\u00f6tukassa juurde, kasutasin iga v\u00f5imalust, et kandidaadid profileerida.<\/p>\n
Anastassia oli l\u00f5puks \u00fcks esimesi inimesi, kes mingi kuulutuse peale v\u00e4lja ujus. Ta oli kohe esimesel kohtumisel v\u00e4ga avameelne. Tegelikult algne plaan oli v\u00f5tta kolmene grupp, kellel k\u00f5igil on erinev tunnetus. Aga Anastassia oli k\u00f5ige parem kandidaat, k\u00f5ige s\u00f5nakam, talle meeldis ennast v\u00e4ljendada ja ta oli kohe n\u00f5us ka, aga siis ma sain aru, et tal keelati see m\u00f5te kohe kodus \u00e4ra.<\/p>\n
Ma olin vahepeal juba alla andmas, otsisin pehmemaid variante, tegelikult oleks saanud juba tegema minna, aga tundsin, et midagi on puudu. Otsekohesus v\u00f5i keegi, kes v\u00f5taks v\u00e4ga h\u00e4sti \u00fcldistades kogu selle probleemi pildis ja s\u00f5nas kokku. Aga reality v\u00f5ti on see, et ei tohi alla anda. Kui ta \u00fctles, et tal mees ei luba, siis ma \u00fctlesin, ma siis r\u00e4\u00e4gin mehega. Saime siis Grigoriga kokku ja istusime kolm tundi koos.<\/p>\n
Kogu Vene propaganda on \u00fcles ehitatud ohvrimentaliteedile. “Meid on valesti m\u00f5istetud, meid on alla surutud, me t\u00f5useme tuhast”, nagu Putini k\u00f5ned. Kogu see propaganda on ehitatud sellele \u00fchele noodile, mis l\u00f5puks polariseeribki. Minu l\u00e4htepunkt oligi l\u00f5puks see, et ma n\u00e4gin neis ohvreid, kes on \u00e4ra l\u00f5igatud ja keda kasutatakse \u00e4ra.<\/p>\n
Grigoriga r\u00e4\u00e4kisime t\u00fchjast-t\u00e4hjast. Kuna ta on jalgpallikohtunik ja kuigi ma jalgpallist ei tea midagi, siis oskasin siiski kaasa r\u00e4\u00e4kida, sest konflikt on alati huvitav asi ja samal ajal toimus Pohlaku ja Klavani vaheline heitlus, kus ka ju p\u00f5him\u00f5tteliselt kaks maailma omavahel p\u00f5rkusid. Kuna mind p\u00e4riselt huvitas, mida ta sellest arvas, sest ta oli s\u00fcsteemis sees, siis hakkasin teda peaaegu juba intervjueerima.<\/p>\n
Selle k\u00e4igus tuli ta telefonile teade, kuidas Narva linnuse peale n\u00e4idati laseriga mingit teksti, mis l\u00f5puks oli fake news. Mu esimene loomulik reaktsioon selle laterdamise pealt oli, et on alles tropid, niimoodi polariseerivad meie inimesi. “Vaata, kuidas nad teiega k\u00e4ituvad, ei lase teil rahus olla.” Tal tuli teine tonaalsus ja tagant j\u00e4rele saangi aru, et sellest hetkest n\u00e4gingi temas ohvrit, aga hoopis teise koha pealt kui tema ise. See midagi liigutas.<\/p>\n
P\u00f5him\u00f5tteliselt tekkis olukord, et ma panin moosilusikale tabletipuru, et amps nii kibe ei oleks. \u00dctlesin, et ma tean, et sa oled sellises kohas, mina n\u00e4en seda olukorda hoopis teistmoodi, aga mul on \u00f5udselt kurb, et sina seda niimoodi n\u00e4ed. Ma aiman, misp\u00e4rast see nii on, aga ainus viis, kuidas siit punktist edasi liikuda, on nii, et tule ma n\u00e4itan, mis mina arvan ja sina n\u00e4ita mulle, mis sina arvad. Selle pealt me l\u00e4ksimegi.<\/p>\n
Ja ta l\u00e4ks koju ja andis naisele ka loa?<\/p>\n
Jah, ja tuli siis ise ka kaasa, sest ma m\u00f5tlesin, et loojutustamise seisukohalt ongi selline variant parem, sest neil on omavahel ka kommunikatsioon, mis teeb kogu asja orgaanilisemaks.<\/p>\n
Olen nii palju n\u00e4inud ka venekeelseid peresid, kes t\u00e4nu vene propagandale l\u00f5hki l\u00e4hevad. See on v\u00e4ga levinud. Ei saa Venemaale helistada, sest nad l\u00e4hevad kohe t\u00fclli jne. Castingu’t tehes \u00fcks t\u00fc\u00fcp r\u00e4\u00e4kis mulle Paldiskis, et ta kodus ei r\u00e4\u00e4gigi sellest teemast, sest isa on putinist. Ta ise saab n\u00fc\u00fcd olukorrast Ukrainas aru, hakkas seda asja uurima, aga ei suuda kodus seda \u00e4ra selgitada ning v\u00e4ldib seda teemat, et mitte t\u00fclli minna.<\/p>\n
Ken Saan Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
S\u00f5itma hakates siis juba usaldasite \u00fcksteist?<\/p>\n
Jah, me siiamaani saame v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi. Ma proovisin lihtsalt nende perspektiivist asja n\u00e4ha ja neid m\u00f5ista. Ei olnud m\u00f5tet r\u00fcnnakule minna v\u00f5i neid s\u00f5imama hakata, sest inimest on niimoodi \u00f5petatud. Minu ainuke m\u00e4nguruum oligi see, et l\u00e4hme vaatame.<\/p>\n
\u00dchiskondliku rindena ongi esimene reaktsioon ikkagi pigem see r\u00fcnnak.<\/p>\n
Jah, see on h\u00e4sti lihtne. Totakal kombel see t\u00e4idabki p\u00e4eva l\u00f5puks taotlust polariseerida. Mis saab olla vaenlasele parem, kui inimesed on polariseeritud. Idioote on alati ja see ei olegi tegelikult seotud rahvusega.<\/p>\n
Nad peavadki aru saama, et mis raamides neid hoitakse ja leidma julguse, et oma kogukonnas tulla v\u00e4lja jutuga, et tegelikult on asjad teistmoodi. Kujuta ette, et mina hakkaks j\u00e4rsku oma kogukonnas t\u00e4is-putinistiks \u2013 see oleks umbes sama olukord. Nii et see justkui ei ole nii lihtne, aga teistpidi on see v\u00e4ga lihtne.<\/p>\n
Samal ajal tekib k\u00fcsimus, et mida on 30 aastat integratsiooni-vallas tehtud… Ei ole lahti m\u00f5testatud, mida tegelikult on vaja teha.<\/p>\n
Kas sa said aru, mida v\u00f5iks teha?<\/p>\n
Minu eesm\u00e4rk on p\u00e4eva l\u00f5puks lihtsalt teemad \u00f5hku visata. Ma ei ole sotsioloog ega anal\u00fc\u00fctik. Minu teema on vaadata, mis juhtub, tunda huvi ja selle tagaj\u00e4rjel natuke vahtu tekitada. Visata kivi tiiki ja \u00e4kki midagi juhtub, mulle ei meeldi targutamine. Tahaksin, et see inimeseks olemise absurd ja r\u00f5\u00f5m j\u00e4\u00e4ks materjali sisse, see pakub mulle suurt r\u00f5\u00f5mu. Selline Louis Theroux’ intervjuude h\u00f5ng. N\u00e4idata, et k\u00f5iges selles hirmsas on tegelikult aspekte, mis meid k\u00f5iki \u00f5petada v\u00f5iks, aga ka totrust ja jaburust, et ise mitte kivin\u00e4oga moralistiks muutuda.<\/p>\n
Kuigi ma sain aru, et mingeid inimesi “Mullist v\u00e4lja” ikka \u00e4rritas ka, justkui see, mida ma tegin, poleks okei. Minuni see muidugi v\u00e4ga ei j\u00f5udnud ega eriti ka ei morjendanud. \u00dctlesin tellijatele, et minu meelest on see k\u00f5ige lahedam asi \u00fcldse, mille ma kogemata teinud olen. Ja n\u00e4en, et seda saaks isegi \u00fcheks dokfilmiks teha, olen m\u00f5ne levitajaga r\u00e4\u00e4kinud, aga selleks peab kannatust olema, ei tohi \u00e4ra t\u00fcdineda, mis juhtub v\u00e4ga kiiresti.<\/p>\n
Kas sind valdasid kaamera taga sarnased emotsioonid nagu Anastassiat ja Grigorit v\u00f5i oli sul teistpidi hasart?<\/p>\n
Ma olen piisavalt laps. Liiga erudeeritud, anal\u00fc\u00fctiline ja t\u00f5sine olemist ei saagi endale lubada, sest sellistes olukordades \u2013 nagu Ukrainas olid \u2013 t\u00f6\u00f6tab teistsugune ps\u00fchholoogia.<\/p>\n
Aga kindlasti oli endal ka v\u00e4ga raskeid hetki. Ukrainas kohal olles oli k\u00f5ige kraapivam, isegi praegu on sellele raske tagasi m\u00f5elda, kui ilusal suvep\u00e4eval jooksevad purskkaevudega ja m\u00e4nguv\u00e4ljakutega pargis lapsed kilgates ringi ja j\u00e4rsku hakkab pahaendeline sireen. Tajud \u00e4ra, et kuskil \u00f5hus on mingi kurjus, aga samal ajal pilt on ilus, suhkruvatt ja j\u00e4\u00e4tised, kohv. Aga iga hetk v\u00f5ib surm saabuda, sa oled sihtm\u00e4rk.<\/p>\n
\u00d6eldi k\u00fcll, et minge keldrisse, aga sa tead, et inimesed enam ei j\u00f5uaks rakettide eest peitu. Siis vaatad, kuidas inimesed l\u00f5ikavad kollektiivselt, nagu AI-ga selle sireeni oma maailmast v\u00e4lja. Aju selekteerib, mida sa v\u00f5tad vastu ja mida ei v\u00f5ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3069054h2dc4t24.jpg\"\/)
Ken Saan Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Teine hirmutavam moment oli juba peaaegu p\u00e4ris s\u00f5jakoldes, piiri \u00e4\u00e4res, kus olid mahaj\u00e4etud k\u00fclad. Parkisime umbes sellisele Tapa keskv\u00e4ljakule auto \u00e4ra, operaator ja peategelased l\u00e4ksid h\u00e4sti lihtsat v\u00f5tet tegema ja ma j\u00e4in igaks juhuks autot valvama. See oli umbes k\u00fcmme minutit rindejoonest, ainult \u00fcksikud vanemad inimesed liikusid seal veel ringi. See oli ikka p\u00e4ris paha koht.<\/p>\n
\u00dcks hetk kuulen, et mingi asjad vihisevad ja p\u00f5mm-p\u00f5mm k\u00e4ib. Uurisin, mis toimub, ja \u00fcks mees \u00fctles, et see on KAB ehk pomm, millele on tiivad k\u00fclge pandud. Ta ei soovitanud \u00fcheski suunas minema liikuda, nii et ma l\u00e4ksin auto juurde tagasi. Kui v\u00f5ttes sees olla, siis sa seda ohtu niimoodi ei taju, sind ei ole kohal ja see ei puuduta sind, sest oled teiselpool ekraani. Aga kui parajasti ei filmi, siis see on reaalsem. Paugud k\u00e4isid \u00e4ra, seisin \u00fcksi seal auto juures v\u00e4ljaku peal ja avastasin, et seisan suure l\u00e4ikiva bussi k\u00f5rval, millele on suurelt eesti t\u00e4htedega kirjutatud “DROON”.<\/p>\n
Sain aru, et peaks n\u00fc\u00fcd siit \u00e4ra minema, kutsusin teised ka tagasi, aga siis m\u00e4rkasin, et platsi peal oli ka klaasist kioskiputka. L\u00e4ksin sisse, seal oli espressomasin, koogid, k\u00fclmlett, Snickersid ja kokakoolad. V\u00f5tsin kohvi, ajasin venekeelse prouaga juttu ja sain aru, et olin teinud oma elus k\u00f5ige lollima otsuse \u00fcldse, sest kui midagi peaks juhtuma, siis sa oled klaasis putkas, mis teeb sind hetkega pilbasteks. Aga ma tundsin ennast seal jumala h\u00e4sti. (Naerab.) Peab ikka loll olema. Normaalsed inimesed l\u00e4hevad k\u00f5huli v\u00f5i varjendisse, aga sa l\u00e4hed kuradi kohvikusse. Aga hirmu vastu see aitas.<\/p>\n
Lisaks peategelastele avastasid siis ka iseenda kohta midagi? Midagi, mida sa iseendale ei tahtnud varem tunnistada v\u00f5i keeldusid tunnistamast?<\/p>\n
Enamus ajast olin ikkagi orav rattas. Ma olin Kiievis k\u00fcll k\u00e4inud, Krimmis ka, aga see oli ammu, nii et suuresti l\u00e4ksin ikkagi tundmatusse. Enda jaoks oli palju avastamist, aga kogu aeg peavad chakra’d lahti olema, et saada k\u00e4tte see, mida tahad. Selliseks sisekaemuseks ei ole \u00f5hku ega aega, sest sa elad hoopis kellegi teise elu sel ajal. Lihtsalt tead, et kui endal v\u00f5tab olemise mustaks, siis tuleb sellest v\u00e4lja ronida.<\/p>\n
Ja selleks, et saada seda, mida tahad, tuleb ka v\u00e4ga kannatlik olla. Hea n\u00e4ide ongi see moment, kui Anastassial oli m\u00f5ne tunni eest rakettidega pihta saanud maja juures murdepunkt. Nad ise ei teadnudki, et ma sel hetkel edasi filmin ja neil mikrofonid t\u00f6\u00f6tavad. Selgitasin neile muidugi ka, et saage palun aru, see ei ole nii formaalne v\u00f5te. Minu jaoks algab v\u00f5te sellest kohast, kui teie jaoks kaamerad eelmises kohas kinni l\u00e4hevad, st stseen ei ole kunagi l\u00e4bi. Kui hoiad kaameraid t\u00f6\u00f6s, siis tavaliselt hakkavad asjad juhtuma ja hakkasidki juhtuma. Kannatlik tuleb olla.<\/p>\n
Samas nendega oli m\u00f5nes m\u00f5ttes lihtne, et kui ma tahtsin nad k\u00e4ima t\u00f5mmata, siis \u00fctlesin s\u00f5na “NATO” ja l\u00e4kski k\u00e4ima. Samas tuli osata see ka \u00e4ra l\u00f5petada, ei saanud niimoodi laiali minna, sest need ei olnud spontaansed \u00fchekordsed intervjuud. Kui ma n\u00e4en kohta, kus saab urgitseda, siis olen n\u00f5us m\u00f5nusalt konflikti minema, vaatan, kui kaua kannatab, aga ma ei tohi isiklikuks minna ja l\u00f5ppu tegin alati lolli nalja, mis rahustas olukorra maha. M\u00f5nes olukorras on j\u00e4lle hea lasta olukorral \u00fcle kerida, l\u00f5pus tegin seda ka. K\u00f5ige parem dokumentalist on muidugi see, kes \u00fcldse suu kinni hoiab.<\/p>\n
Sarja “\u00dcle parda” tehes oli mu jaoks ilmutuslik moment, kus olime juba viis p\u00e4eva teel olnud ja tahtsime n-\u00f6 formaalsest “mis-sa-sellest-arvad”-osast v\u00e4lja tulla. Siis sattus tee peale ouzo-lik\u00f6\u00f6ri muuseum. Kui oled mere pealt tulnud, siis ouzo on v\u00e4ga hea, et k\u00f5ik korraks valgeks ja vahuliseks peksta, lained \u00fcles l\u00fc\u00fca. Siis need lained l\u00f5id kokku, langesid tagasi ja siis on piirjooned juba segaseks l\u00e4inud. Nagu piljardim\u00e4ngu alguses \u2013 p\u00f5mm, l\u00f6\u00f6d pallid laiali.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3069057hb5b4t24.jpg\"\/)
Ken Saan Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Viimases episoodis Anastassia ja Grigori \u00fctlevad keset vestlust, et ei saa k\u00f5ike, mida nad arvavad, kaamera ees r\u00e4\u00e4kida. Veel hiljem, p\u00e4rast seda, kui \u00fcks kohalik But\u0161a proua on neid korralikult praadinud, \u00fctlevad nad kaamerasse, et r\u00e4\u00e4kisid k\u00f5ik \u00e4ra, mida peab r\u00e4\u00e4kima, aga n\u00fc\u00fcd on nad nii n\u00e4rvis, et ei taha enam midagi r\u00e4\u00e4kida. V\u00f5tavad siis mikrid k\u00fcljest \u00e4ra ja marsivad minema.<\/p>\n
Kas nad l\u00f5puks said siis aru sellest, mis nende \u00fcmber toimus, v\u00f5i hoopis \u00fclesandest, mille sa neile nende endi arvates olid andnud?<\/p>\n
Kuna Anastassia ja Grigori ei teadnud, et ma olin nende omavahelise avanemise sellest, kuidas asjad ikkagi ei ole p\u00e4ris nii, nagu nemad arvasid, linti saanud, hakkasid nad natukene sellist valgustatud rolli m\u00e4ngima. Ma teadsin rohkem kui nemad teadsid.<\/p>\n
See proua, kes neid k\u00fcsitles, ei olnud meil kuidagi planeeritud. Tuli ise juurde ja ma andsin talle silmadega m\u00f5ista, et pane edasi. Ta oli v\u00e4ga kirglik, sest oli k\u00f5ike But\u0161as toimunut k\u00f5rvalt n\u00e4inud. Siis tekkiski laetud olukord, mis mulle sobis, hoidsin seda k\u00e4imas, aga see tekitas Anastassias ja Grigoris kaitserefleksi, kognitiivse dissonantsi, sest ikkagi oli lihtsam uskuda narratiivi, mis kujutab sind ennast heana. Proua tuli nii otsekoheselt ja siiralt peale, et tekitas neis ebamugavust ja nad langesid \u00e4ra.<\/p>\n
See on omakorda j\u00e4llegi sunnitud nende tausts\u00fcsteemist, sellest samast mullist. Nad peavad tunnistama, et Putin on s\u00fc\u00fcdi, aga nad tulevad v\u00e4ikesest kohast, kus neil on oma s\u00f5brad, lapsed k\u00e4ivad koolis. See ei ole nii lihtne ja sellest tekkis neil kohe hirm. V\u00f5tete jooksul olid piirid nende jaoks k\u00fcll nihkunud, aga n\u00fc\u00fcd nihutati seda veel ja natukene liiga kaugele. Sinna alasse, kus nad on ise ka ohus ja siis nad hakkasid siplema.<\/p>\n
Ma ise l\u00e4ksin ka isegi natukene ebaprofessionaalselt n\u00e4rvi. Selles m\u00f5ttes, et \u00f6elge siis v\u00e4lja, et Putin, k\u00f5ik ju n\u00e4itab sinna suunas. Otsustasin siis klassikalise \u00f5ela triki kasuks, panin neile ajasurve peale. Panin stopperi k\u00e4ima ja \u00fctlesin, et teil on minuti jooksul viimane v\u00f5imalus tagasi vaatavalt \u00f6elda oma viimased s\u00f5nad ja siis l\u00e4heb eesriie kinni. Sellega ma v\u00f5ib-olla keerasin \u00fcle ja siis nad j\u00e4tsidki asja katki. Aga ma ise m\u00f5tlesin, et kurat, kuidas saab nii argp\u00fckslik olla ja sellest ainult omavahel r\u00e4\u00e4kida, aga selgelt v\u00e4lja \u00f6elda ei julge.<\/p>\n
Kui ma hiljem neile Ida-Virumaale k\u00fclla s\u00f5itsin, siis oli n\u00e4ha, et see mull oli ikkagi natukene tagasi kokku kasvanud. Kodus \u00f6eldi, et asjad on ikkagi nii ja naa. Lihtsam on ikkagi ise mitte midagi otsustada, alalhoiuinstinktid. Nad said aru, et midagi on valesti, aga oma kogukonnas tuleb ka edasi elada. Maailm valgub peale, ahelad on k\u00fcljes.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3069063h441ft24.jpg\"\/)
Ken Saan Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
“Mullist v\u00e4lja” leidis ka oma vaataja \u00fcles. Kas see \u00fcllatas sind?<\/p>\n
Veider on see, et eetris oli see kell kaheksa \u00f5htul, kogupere prime time’il, selline tilulilu aeg tegelikult. Ma ei kasutanud seal \u00fchtegi kohanime, \u00fchtegi voice-over’it, et \u00fcks m\u00f5te viiks teiseni, sunniks natukene rohkem kaasa m\u00f5tlema. Kindlasti saab seda peenemalt teha, aga selle kohta, kui kiiresti see tehtud sai, \u00f5nnestus see minu arvates p\u00e4ris h\u00e4sti. V\u00e4ike tormamine ongi teinekord hea, p\u00fcsib mingi v\u00e4rskus ja ei j\u00f5ua \u00fcle m\u00f5elda.<\/p>\n
Voice-over’i, mida muidu on reality-formaadi puhul loogiline kasutada, j\u00e4tsin kasutamata sellep\u00e4rast, et ma ei tahtnud anda hinnanguid. Kas on naish\u00e4\u00e4l v\u00f5i meesh\u00e4\u00e4l, tonaalsus, keel \u2013 see k\u00f5ik m\u00f5jutab. Tahtsin, et k\u00f5ik oleks v\u00f5rdlemisi alasti ja et selles lihtsuses olekski lugu olemas ning et oleks ka p\u00f5nev, mis j\u00e4rgmiseks saab. Sain aru, et see mingil m\u00e4\u00e4ral ka \u00f5nnestus, kuigi ma alguses lasin kogu asja lahjemaks, l\u00e4ksin loojutustamisega liiga aeglaselt peale, et j\u00e4rgmine p\u00e4ev oleks ka ikka midagi teha.<\/p>\n
Lisaks oli see veel ju ka t\u00e4iesti venekeelne asi, mida tuli j\u00e4lgida kell kaheksa \u00f5htul, kui inimesed tulevad t\u00f6\u00f6lt ja on k\u00f5igi peale kurjad. Televisioon \u00fcldiselt on selles v\u00f6\u00f6ndis tapeet, tuttav h\u00e4\u00e4l taustal r\u00e4\u00e4gib. Aga seal on vene keel, pidid subtiitreid j\u00e4lgima. Elu on r\u00e4sinud ja \u00f5htul tuleb veel \u00fcks r\u00e4simine otsa, tuju l\u00e4heb halvaks ja sealjuures veel n\u00e4ed, et kui pekkis asjad maailmas on (naerab). Nii et selles m\u00f5ttes kindlasti \u00fcllatav.<\/p>\n
Aga siis tuli ka head tagasisidet, et miks see oluline on ja nii, mis l\u00e4ks ka ikkagi korda. See on inimlik, sest oled pool aastat sinna alla pannud, magamata \u00f6id ja lugematuid veine. Tahad ikka, et v\u00f5etakse vastu.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3069045h5fbft24.jpg\"\/)
Ken Saan Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Peaksime enne, kui aeg t\u00e4itsa otsa saab, h\u00fcppama veel l\u00e4bi v\u00e4hemalt m\u00f5nest teemast, millest v\u00f5iks ka muidugi eraldi sama pikalt r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
Kui sa vaatad hetkeks k\u00f5rvalt Eesti telemaastikule ja proovid korra \u00fcldistada, siis mida sa seal n\u00e4ed? On sul l\u00f5bus, igav?<\/p>\n
Mitte, et ma ise n\u00fc\u00fcd tohutult palju parem oleks k\u00f5igist, kuid s\u00f5bralikku remarki tehes tahaks \u00f6elda, et \u00fcldjoontes on m\u00f5tteliselt j\u00e4\u00e4dud 2000. aastatesse pidama. Ma ei tea, kelle s\u00fc\u00fc see muidugi on, kas vaatajaharjumuste v\u00f5i terve \u00fchiskonna. Eks kommertstelevisioon toodab seda, mida inimesed ootavad ja seega on see s\u00fc\u00fc ikkagi pigem kollektiivne.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla pole olnudki aega j\u00f5udu koguda ja kurssi muuta, sest televisioon on nii kiire asi. Televisioon on ts\u00fckkel nagu \u00f5ppeaastagi. Inimesed \u00f5pivad midagi, rakendavad seda ja l\u00e4hevad edasi. Hooajad on \u00fcles ehitatud nagu kool ja seal on vahel \u00fcks saatuslik asi, mis vanemaks saades sulle aina rohkem jama tekitab, ehk suvekuud. Siis sa m\u00f5tled, et aega on maa ja ilm. \u00dchelt poolt on see hea m\u00e4rk, sest see t\u00e4hendab, et teles on inimesed lapseks j\u00e4\u00e4nud ja m\u00f5tlevad, et k\u00fcll me suve jooksul midagi v\u00e4lja m\u00f5tleme ja paremaks muutume.<\/p>\n
Aga kui p\u00e4ris kooliajale tagasi m\u00f5elda, siis see maikuu l\u00f5pu ja septembri vahele j\u00e4\u00e4nud aeg oli ikkagi kosmos. Selle jooksul j\u00f5udis k\u00f5ike teha. Aga t\u00e4nap\u00e4eval on sul seal jaanip\u00e4ev, m\u00f5ned kohtumised ja ongi l\u00e4bi. Inimesed ei j\u00f5ua \u00fcmber l\u00fclituda, vahepeal atra seada, midagi uut v\u00e4lja m\u00f5elda ja tuleb sama asja uus hooaeg peale.<\/p>\n
\u00c4kki peaks korraks tegema sellise adekvaatsuse-p\u00e4eva. Alustada sellest, et l\u00fclitada kolmeks p\u00e4evaks k\u00f5ik telekanalid v\u00e4lja. Siis oleks aega veidi m\u00f5elda. Inimesed tahavad ju k\u00f5ik paremuse poole p\u00fcrgida, ma eeldan. M\u00f5nes m\u00f5ttes on kit\u0161 ka ju muidugi lahe, v\u00f5i selline campy-asi.<\/p>\n
Kuid paratamatult j\u00f5uame sinna tagasi, et kommertstelevisioon teenindab reklaamiandjat, mis on seotud reitinguga ja sealt loetakse kuskilt v\u00e4lja, et inimestele see ja see meeldib, nii et \u00e4rme v\u00f5ta riske, sest k\u00f5ik konkureerivad omavahel. Isegi rahvusringh\u00e4\u00e4ling konkureerib, kuigi tal seda kohustust ei ole. See reitingukultus ei pruugi praegu, j\u00e4relevaatamise-ajastul, \u00fcldse enam p\u00e4dev olla. V\u00e4ga palju suuri v\u00e4lismaiseid sarju on suureks saanud aastaid peale seda, kui nad tele-eetris olid.<\/p>\n
Seal v\u00f5ib-olla ka kergelt skisofreeniline olukord, et inimesed isegi tahavad teha midagi teisiti, aga siis saad aru, et sama h\u00e4sti v\u00f5id kellegi naisteriietes kuhugi laulma panna ja kindel, et viiest inimesest kolm vaatab seda naisteriietes inimest, kes laulab. Hirmsasti arvatakse, et k\u00f5ik tahavad laulda. Ma ei tea… Aga miks inimesed tahavad vaadata, kuidas keegi halvasti laulab?<\/p>\n
Kusjuures, ma olin paar aastat Eestist \u00e4ra ja tagasi saabudes panin teleka t\u00f6\u00f6le. Vaatasin pikalt \u00fchte kanalit ja ma olin jumala kindel, et ma vaatan Tallinna TV-d. Aga siis ma sain hiljem teada, et Tallinna TV on vahepeal kinni pandud.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3069042hf364t24.jpg\"\/)
Ken Saan Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kahjuks v\u00f5i \u00f5nneks ei saa mainimata j\u00e4tta ka “Esto TV-d”, mis on n\u00fc\u00fcdseks vallutanud juba p\u00e4ris mitmenda p\u00f5lvkonna teadvuse ja mida viimased paar aastat keskmisest aktiivsemalt tagasi n\u00f5utakse. Huvitav on muidugi see, et igatseja eeldab automaatselt, et te lendate kaamerate ja mikrofonidega kaela just t\u00e4pselt nende \u00fchiskondlikule oponendile.<\/p>\n
Ma sain just Rain Tolgiga kokku. Meile tuli vastu Indrek Tarand, kes k\u00fcsis, et mis te siin teete, te peaksite “Esto TV-d” tegema. Ma \u00fctlesin, et me \u00f5petame Tolgi koera sitsima.<\/p>\n
Aga see on v\u00e4ga veider, jah, kuidas see endiselt elab. Ja kui me sellega uuesti alustaks, siis sellise koha pealt, kust keegi ei oskaks arvata. Paraku nii on, sest see ootamatus ongi kogu asja v\u00f5ti. See ei ole “formaat”, vaid kogu asja m\u00f5te ongi formaadist v\u00e4ljas olla. See s\u00fcndis ka nii, et meile anti kaamera ja \u00f6eldi, et minge tehke midagi. Me ei kutsunud ellu mingit saadet. Ei teinud koosolekut kella neljast viieni, kus istume maha ja brainstorm’ime.<\/p>\n
Aga ei ole kordagi tekkinud aastate jooksul kiusatust niimoodi kaamerad kaasa haarata ja l\u00e4hme v\u00f5tame igaks juhuks midagi linti?<\/p>\n
Ei ole, jah. Aga see on vist normaalne. Kui oleks tekkinud, siis oleks vist imelik. “Esto TV” oli omas hetkes nii v\u00e4ljakutsuv ja sobis sinna nagu puslet\u00fckk, see toimus t\u00e4pselt \u00f5igel hetkel. Ma arvan, et see ei t\u00f6\u00f6taks ka enam, sest ma olen kindel, et meediakoolitused ja kommunikatsioon on t\u00e4naseks nii paigas, et samas v\u00f5tmes ei saakski l\u00e4heneda.<\/p>\n
“Esto TV” t\u00f6\u00f6taks vist ka sellisele saatele nagu “Mullist v\u00e4lja” vastu?<\/p>\n
T\u00e4na on k\u00f5ik nii v\u00f5i naa v\u00e4ga \u00fclev\u00f5imendatud. Sellise asjaga nagu “Vali kord” t\u00e4na enam punasesse ei l\u00f6\u00f6. Ma ei teagi, mis enam t\u00e4na sellise v\u00f5nke annaks, sest tol ajal oli ka kirjutava meedia roll teistsugune ja kui meie kohta midagi karmi \u00f6eldi, siis see tr\u00fckiti ikka tindiga paberile \u00e4ra. T\u00e4na toimib meedia paralleelselt sotsiaalmeediaga ja see valul\u00e4vi on hoopis kuskil mujal. Selle leidmine n\u00f5uaks v\u00e4ga nutikat l\u00e4henemist. Aga mis see oleks, selle peale pean veel m\u00f5tlema veidi.<\/p>\n
Kui saaksid n-\u00f6 vabap\u00e4\u00e4sme v\u00f5tta j\u00e4rgmisena ette \u00fcksk\u00f5ik milline idee, st eelarvele, logistikale ega millelegi muule m\u00f5tlema ei pea, siis mis see oleks?<\/p>\n
Mul oli \u00fckskord Keenias selline olukord, kus minuga v\u00f5tsid v\u00e4ga v\u00e4ikeste vahedega \u00fchendust ja juhuslikult m\u00f5lemad reisisaadet tegevad Roald Johanson ja Peeter V\u00f5sa. Nad tahtsid seal midagi filmida, aga ma m\u00f5tlesin, et ma ei \u00fctle neile ja panen hoopis ise kaamerad \u00fcles. Kirjutasin veel Linnar Priim\u00e4ele ka, kes oli p\u00f5him\u00f5tteliselt n\u00f5us tulema, ja tahtsin nad \u00fchte tuppa elama panna. K\u00f5rvalmajja v\u00f5iks palgata elama Madonna, n\u00e4iteks. Kolm meest \u2013 Roald Johanson, Linnar Priim\u00e4gi ja Peeter V\u00f5sa \u2013 ning k\u00f5rvalkorteris elab Madonna.<\/p>\n
Teine variant oleks k\u00f5ik need t\u00fc\u00fcbid, kes maapiirkondades bussipeatustes h\u00e4ngivad. K\u00f5ik nad on alati v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad ja joovad p\u00e4evast olenevalt erinevaid alkohole seal. Igatahes l\u00e4bi aastate k\u00e4ib bussipeatuse-h\u00e4ng. V\u00f5iks tekitada sellise “Amazing Race’i” laadse olukorra, kus mingi seltskond teleporteerida teisele poole maakera ja vaadata, mis siis saab. Samasugusesse bussipeatusesse, aga see bussipeatus on n\u00e4iteks Boliivias.<\/p>\n
Aga point on selles, et tegelikult vahet ei ole, mis iganes loll m\u00f5te sulle p\u00e4he tuleb, siis kuhugi suunas hakkab see ikka s\u00f5itma. See ongi m\u00e4nguv\u00f5lu ja -r\u00f5\u00f5m m\u00f5elda nii rumalaid m\u00f5tteid, mis mujal ei oleks adekvaatsed. Selles maailmas on see k\u00f5ik adekvaatne. Kuna k\u00f5ik on tehtud, siis peadki uusi nurke leidma.<\/p>\n
K\u00f5ige paremad asjad s\u00fcnnivadki nii, et ise ei pea v\u00e4ga midagi tegema. Ei pea ise hakkama looma. Keenias s\u00fcndinud idee j\u00e4i mul k\u00fcll pooleli. Ma ei lahendanud \u00e4ra seda m\u00fcsteeriumit, kuidas nad \u00fchel ajal kohale saada nii, et nad omavahel ei suhtleks. Riskifaktor oli liiga suur, et Linnar ka ikkagi kohale tuleb.<\/p>\n
Madonna oli book’itud?<\/p>\n
Ma tean, kus ta Brasiilias puhkab.<\/p>\n
Aga m\u00f5te ongi selles, et k\u00f5ikide asja allhoovuseks on hoopis midagi muud kui eelarve v\u00f5i produktsiooni suurus. See ei ole nii oluline, aga teinekord j\u00e4\u00e4b puudu see \u00fcks detail, nagu n\u00e4iteks Madonna, millele ilma selleta v\u00f5i niisama hammas peale ei hakka.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3069069h82f4t24.jpg\"\/)
Ken Saan Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Intervjuud kokku leppides tuligi v\u00e4lja, et sa ei ise ei ela linnas. Produtsendiameti juures tundub see mulle \u00fcllatav.<\/p>\n
Ma olen kogu aeg Tallinnas elanud, t\u00e4iesti linnainimene olnud. Maale kolimine oli pragmaatiline m\u00f5te, mis sai alguse hetkest, kui mul hakkas laps s\u00fcndima. Varem ma m\u00f5tlesin, et ma elan siin, siis seal, siis j\u00e4lle siin, aga kuna lapsel v\u00f5iks ikka olla kodu, siis korraks v\u00f5tsin ennast kokku. Teades ja tundes ennast, et ma ikkagi ei tea, kas ma homme tahan minna sinna v\u00f5i olla Aafrikas, siis ma sain aru, et ainus viis, kuidas ma ellu v\u00f5in j\u00e4\u00e4da, on elada nagu vanaaegsed inimesed ja hakata t\u00fckikaupa midagi ehitama ja selleks on ainus v\u00f5imalus teha ise midagi nullist. See v\u00f5imaldab teha step by step, mis lubab elu elada natukene v\u00e4hem planeeritult, kuigi ma pean tunnistama, et ma pole elamist siiamaani valmis saanud.<\/p>\n
Kogu protsess on ka tunduvalt nauditavam kui kinnisvaraportaalist m\u00f5ne korteri otsimine. Vahepeal elad autosuvilas ja siis j\u00e4lle tunned r\u00f5\u00f5mu veidralt arhailiste asjade \u00fcle, et sul tuleb n\u00fc\u00fcd maa seest vesi. Sellised \u00fcrgsed asjad. Ma olen nagu ahv seal metsas \u2013\u00a0n\u00e4ed, ma sain maa seest vee k\u00e4tte, n\u00fc\u00fcd tuli elekter ka. See loob teistmoodi v\u00e4\u00e4rtust, istutad seal puid ja r\u00e4\u00e4gid lapsele, et n\u00e4ed, selle puu istutasime siis, kui sina s\u00fcndisid, aga n\u00fc\u00fcd see on juba nii suur.<\/p>\n
Aeg muutub ka maal teistsuguseks, linnas seda ei taju. N\u00e4iteks p\u00e4ikeset\u00f5us ja -loojang muutuvad rohkem jutustavaks. Hakkadki valgust n\u00e4gema hoopis teisiti. Idioodi jutt muidugi. Minuga on k\u00f5ik korras, lihtsalt mult k\u00fcsiti selline k\u00fcsimus. (Naerab.)<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/1841261h3e79t24.png\"\/)
<\/p>\n
Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00c4sja l\u00f5ppes tele-ekraanidel jooksmise, aga on endiselt leitav ja j\u00e4relvaadatav, sinu viimane dokksari “Mullist v\u00e4lja”, kus sa viisid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":32999,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,17147,34,36,5218,17146,140,11274,320],"class_list":{"0":"post-32998","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-esto-tv","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-id","16":"tag-ken-saan","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-mullist-valja","19":"tag-televisioon"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115478904553258839","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32998","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=32998"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/32998\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/32999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=32998"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=32998"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=32998"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}