![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/11\/3072984h7355.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
Aliis Aalmanni kohta ei saa \u00f6elda, et ta on niisugune kirjanik, kes tuli-n\u00e4gi-v\u00f5itis! Kuigi eesti kirjanduses on tal laureaaditiitleid k\u00fcll jalaga segada: Betti Alveri deb\u00fc\u00fcdiauhind, Gustav Suitsu luule- ja Tuglase novelliauhind ning 2025.\u00a0aastal v\u00f5itis ta ka Linnuj\u00e4mmi luulekonkursi. Ometigi ei ole ta jalaga-ukse-maha-l\u00f6\u00f6ja ja ilutulestiku t\u00fc\u00fcpi looja. Pigem vaikne, kuid intensiivne l\u00f5ke, mille peal m\u00f5ni metsa poole naine parasjagu uut n\u00f5iajooki segab.<\/p>\n
Aalmann on kirjutanud tugeva j\u00e4rje\u00adkindlusega, pidevalt, kusjuures kirjutanud nii proosat kui\u00a0ka luulet, ning kirjutanud end sedasi v\u00e4gagi heale kohale. Temast r\u00e4\u00e4gitakse, temaga vesteldakse intervjuude tarvis, Viru keskuse b\u00e4nneritele ja p\u00f6\u00f6rlevatele ustele pannakse tema luulet teistele lugemiseks ja imetlemiseks. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et \u00e4sja Loomingu Raamatukogus ilmunud tibukollase kaanega luulekogu “P\u00e4\u00e4sulinn” on \u00fcks ostetumaid luulekogusid \u00fcldse, troonimas Rahva Raamatu esik\u00fcmneriiulil juba n\u00e4dalaid, ning\u00a0(!) sellele lisaks ja otsa on tal ilmunud ka neoonrohelise kaanega (oluline info need kaanev\u00e4rvid!) esimene novellikogu “Kes aias”. Ning seda lausa kirjastuselt Hunt, kes on viimasel ajal \u00fcldse andnud v\u00e4lja v\u00e4ga head kraami (no tegelikult algusest peale)!<\/p>\n
Naiste j\u00e4tkuv renessanss<\/p>\n
Alles kirjutasin siinsamas Sirbi veergudel Carolina Pihelga viimast raamatut “Ikka veel” arvustades, et meil on aset leidmas naiskirjanike renessanss. Tuleb t\u00f5deda, et Aliis Aalmann on kahtlemata selle lopsakalt \u00f5itsema l\u00e4inud taass\u00fcnni\u00adpuu \u00fcks v\u00f5imsamaid v\u00f5rseid. Sedav\u00f5rd noore inimese n\u00f5udlikkus enese ja oma loomingu vastu \u00e4ratab aukartust. Tegemist on omamoodi s\u00fcmpaatse “uue vana t\u00fcdruku” kirjandusega: Aalmanni tekstid on korraga v\u00e4rsked ning vanamoelised, midagi tuntavalt\u00a0old-school’ilikku on nende stiilis. N\u00e4iteks ei kasutata siin peaaegu \u00fcldse sl\u00e4ngi, tekstid on l\u00fc\u00fcrilised ning teatud s\u00f5nade kasutamine m\u00f5jub kohati vaata et anakronistlikult, seda k\u00fcll \u00fcldse mitte halvas m\u00f5ttes! Aalmanni kirjanduslik haare meenutab mulle kohati Lilli Luugi maailmaloomet (ning taset): see on raskep\u00e4rane, lopsakas, detailselt loodust-loodut kirjeldav, veidi tume ja rusuv, kuid ometigi on lugejal sellega lihtne samastuda. Tegemist on v\u00e4ga nauditava k\u00fcpse kirjandusega, k\u00fcpse kirjanikuga.<\/p>\n
T\u00f5si, Aalmanni eelmiste luulekogudega v\u00f5rreldes on “P\u00e4\u00e4sulinn” tsipa t\u00e4nap\u00e4evasem ning seega ka ligip\u00e4\u00e4setavam. Kui eelmistes oli veel eelmise sajandi h\u00f5ngu keskmisest rohkemgi tunda, siis tibukollase kaanega korpuse tekstide taga aimub juba n-\u00f6 luuletamisse ja luuletajaks olemisse l\u00f5dvestunud olekut-kirjutamislusti. On tunda, et Aalmanni kirjanikuhaare on siin pehmem, ennast usaldavam. Ning t\u00f5epoolest, kui inimene on juba nii palju v\u00f5itnud, v\u00f5iks ju korraks lubada endale va l\u00f5dvestumist luulesse k\u00fcll: lasta esimesel real end kuhugi \u00e4ra kanda, teadmata, kuhu s\u00e4ngi, voolu v\u00f5i hoopiski tuleriidale see l\u00f5puks viib. Luuletajale pole vahest midagi magusamat kui teda ennastki \u00fcllatav kujund\u00a0\u2013 “P\u00e4\u00e4sulinnas” on seda autori enese\u00fcllatamise ootamatust tunda. Aalmanni luuletused sarnanevad paljuski Triin Paja omadega: nendegi l\u00fc\u00fcrikas on \u00fcrgset keelej\u00f5udu, selle loitsivat l\u00e4tet, p\u00e4rimusliku p\u00f5imumist t\u00e4nap\u00e4evaga. Kuid Aalmann on m\u00f5neti “tumedam” ja kohati ehk m\u00fcrgisemgi ning suurema realismitaotlusega: “miks nii noor inimene\u00a0\/ nii kuri nii m\u00f5ru\u00a0\/ nii\u00a0\/\/ kas sa p\u00e4ikest ei n\u00e4egi\u00a0\/ raskelt ehitatud v\u00f5lvil\u00a0\/ marraskil k\u00e4ed\u00a0\/ kandmas tulevikku” (lk\u00a036); “k\u00fcll sa kuuled mu h\u00f5\u00f5gumist\u00a0\/ tuleriidaootuses\u00a0\/ kui muutun n\u00f5iaks\u00a0\/ siin v\u00f5rus polegi teha muud\u00a0\/ kui proovida helendada\u00a0\/ suurlinnatulede moodi\u00a0.. kui olla n\u00f5id\u00a0\/ p\u00fcha viha toitja” (lk\u00a017).<\/p>\n
T\u00f5si, see m\u00fcrk on (\u00f6ko)mahe, niisugune, mis v\u00f5tab m\u00f5neks hetkeks ehk pea p\u00f6\u00f6ritama, kuid ometigi ei tapa, mis sest, et m\u00f5jub aeglaselt. Sellest ka need kogust kogusse korduvad motiivid, kordused, manamised, luule kui omamoodi t\u00f5rjemaagia aina t\u00f5pralikumalt toimiva \u00fchiskonna vastu. Kui autoril j\u00e4\u00e4b oma h\u00e4\u00e4lest muutuste esilekutsumiseks vahel vajaka, v\u00f5etakse appi kauged esivanemate-esiemade h\u00e4\u00e4led maailma korralekutsumiseks-parendamiseks. Sest Aalmann on ikkagi omamoodi just see\u00a0\u2013 maailmaparendaja: “n\u00f5uan kirjalikku giljotiini\u00a0\/ et pilvel\u00f5hkujad vajuksid veidi k\u00fc\u00fcru\u00a0\/ ja taevas paistaks selgemalt\u00a0\/\/ tahan avalikku h\u00e4biposti\u00a0\/ olgu see v\u00f5i p\u00fcha puu jalamil\u00a0\/ m\u00e4letate see oli p\u00e4rn” (lk\u00a054).<\/p>\n
Jah, Aalmanni luule ei ole otseselt poliitiline ning \u00fchiskonnakriitikagi on ses rohkem impressionistlik kui ekspressiivne, kuid autorimina seisab kindlalt hooliva, elusa ning j\u00e4tkusuutlikult toimiva \u00fchiskonna eest ja nimel. Sellest ka k\u00f5ik need luuletusest luuletusse korduvad linnud-loomad-puud-pilved-muld-j\u00f5ed-j\u00e4rved jne. Mitmes luuletuses p\u00f5imub autorimina mitteinimesega\/mitteinimsusega, nii et vahel ei saagi enam aru, kas parasjagu k\u00f5neleb inimene v\u00f5i m\u00f5ni muu olend, aga tegelikult v\u00e4ga vahet polegi. R\u00e4\u00e4gibki loodu(s). Inimene on k\u00f5igest \u00fcks selle v\u00e4ike mutrike.<\/p>\n
Paljut\u00f5otav rammus proosa<\/p>\n
Aliis Aalmanni esimene proosaraamat ei j\u00e4\u00e4 teostuselt luulekogude kvaliteedile sugugi maha. V\u00f5ib lausa \u00f6elda, et on isegi parem! V\u00f5i noh, siinkirjutajale imponeerib Aalmanni proosa kohati rohkem kui luule\u00a0\u2013 selles n\u00e4idatakse niisugust klassi, mida oodanuks j\u00e4llegi ehk vanematelt kirjutajatelt, aga mitte alles 29aastaselt tegijalt. “Kes aias” pole k\u00fcll teab mis pikk ja mahukas raamat, aga selle lugemine v\u00f5tab omajagu aega, sest s\u00e4\u00e4ndsed tekstid lihtsalt ei luba endale kiirustades l\u00e4heneda ega end pealiskaudselt lugeda. Ei saa k\u00fcll \u00f6elda, et need ei ole ligip\u00e4\u00e4setavad\u00a0\u2013 n\u00e4iteks autori keelekasutus on proosas lakoonilisem kui luules, lausedki pole teab mis pikad\u00a0\u2013, ent iga lugu on \u00fcles ehitatud nii keerukalt keerdu, et lugejal pole v\u00f5imalik seda \u00fche ropsuga alla neelata.<\/p>\n
Novell “Poistega ei m\u00e4ngi” on viimaste aastate \u00fcks tugevamaid \u00fcldse, mida siinmail on kirjutatud ja mida ma lugenud olen. Peale keele ning \u00f5igesti valitud tempo teeb selle meisterlikuks ka oskuslik narratiivi \u00fclesehitus. Aalmann k\u00fcll ei kirjuta krimikirjandust, ometigi saab nii seda novelli kui\u00a0ka m\u00f5ndagi teist lugeda peaaegu nagu p\u00f5nevikku. Autor oskab lihtsate vahenditega pinget kruvida ja et seda tehakse just nimelt “lihtsate” vahenditega, n\u00e4itabki teose meisterlikkust. Iga novelli ja jutustuse pu\u00e4nt on t\u00f5esti ettearvamatu. Ei saa \u00f6elda, et jutustataks teab mis v\u00e4ga p\u00f5nevatest s\u00fcndmustest: klassikaline \u00e4\u00e4remaa melanhoolia, \u00fcksindus, t\u00fcdrukute suureks kasvamise pained, s\u00f5prus, poisid, armumised, luhtumised, lein ja sellest \u00fclesaamise raskused. Kuid asi polegi niiv\u00f5rd teemades v\u00f5i temaatikas, kuiv\u00f5rd selles, kuidas need teemad kirjanduslikku vormi on laotud-voolitud. N\u00e4iteks Tuglase auhinna saanud novellis “Mina ei k\u00e4inud siis veel koolis” r\u00e4\u00e4gitakse l\u00e4hedase surmast ja selle tingitud kaotusvalust\u00a0\u2013 kuna novell on \u00fcles ehitatud maagilise realismi klotsidest, saab lugeja alles l\u00f5pus aru, et tegemist pole \u00fche lapse kujutlusv\u00f5ime kujustamise (\u00f5nnestunud) katsega, vaid lugejale on samm-sammult maalitud \u00fche alles areneva inimese hakkamasaamine venna kaotusega. Valitud jutustamisvahendite kaudu j\u00f5uab lapse kujutatud lein lugejale omamoodi l\u00e4hemalegi, kui seda oleks suutnud ehk pelgalt realistlikus v\u00f5tmes-kastmes jutustatud lugu.<\/p>\n
See viib mind mu j\u00e4rgmise h\u00fcpoteesini: ma arvan ja loodan, et Aalmann v\u00f5ib-olla kirjutabki meile varsti selle kaua oodatud uue suurromaani, sest tema n-\u00f6 t\u00f6\u00f6riistakast n\u00e4ib olevat head ja paremat kraami lausa pungil. Isegi kui ei kirjuta j\u00e4rgmist suurt eesti romaani, kirjutab lihtsalt \u00fche, kaks, kolm, viis v\u00e4ga head romaani\u00a0\u2013 see on kindel! Lihtsalt kadedaks ajab, kui andekad autorid on peale kasvamas! Mida ma ehk soovitada tahan: Aliis, luba endale veel rohkem kirjandusse n-\u00f6 l\u00f5dvestuda. Eksperimenteeri! Mine sinna, kus sa veel k\u00e4inud pole, julge eksida, julge eksida rajult! Keera \u00e4ra sinna, kuhu head t\u00fcdrukud kunagi ei julge minna, sinna, kus \u00f6\u00f6siti n\u00f5iad kogunevad, libahundid lapsi hirmutavad ja kurjad kurvad neiud v\u00e4rdjatele m\u00fcrki segavad. Ma arvan, et neid radu sa juba tunnedki, aga ma soovitan seal pimeduses korraks ka p\u00e4riselt \u00e4ra k\u00e4ia\u00a0\u2026 Usalda ennast veel rohkem.<\/p>\n
Lugejale aga l\u00f5petuseks \u00fched kaunimad read, mida viimasel ajal eesti luules lugenud olen: “praegu oled veel elus\u00a0\/ praegu saad konnata mahaj\u00e4etud hoovides\u00a0\/ uidata vanades tehasehooneis\u00a0.. praegu oled elus\u00a0\/ v\u00e4ljaspool aega ja ruumi\u00a0\/ v\u00f5itmatu ja igikestev” (lk\u00a049); “maasikad \u00f5itsevad j\u00e4rgmise katastroofini ja v\u00f5ibolla natuke\u00a0\/ ka p\u00e4rast” (lk 27).<\/p>\n
Jah, maasikad \u00f5itsevad j\u00e4rgmise katastroofini. Nagu ka k\u00f5ik need tegijad naistest kirjanikud siinse v\u00f5imsa kirjandusliku renessansi maastikul. Ja v\u00f5ib-olla ka p\u00e4rast katastroofi. Kindlasti ka p\u00e4rast. Ja kindlasti ka selle kestel, n\u00fc\u00fcdsest ja alati. Igavesti.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Aliis Aalmanni kohta ei saa \u00f6elda, et ta on niisugune kirjanik, kes tuli-n\u00e4gi-v\u00f5itis! Kuigi eesti kirjanduses on tal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":33047,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[2188,37,33,35,173,34,36,17160,5568,13728,140,13731],"class_list":{"0":"post-33046","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aliis-aalmann","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-hasso-krull","16":"tag-katlin-kaldmaa","17":"tag-kes-aias","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-paasulinn"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/115479164104850316","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33046","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33046"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/33046\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/33047"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33046"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=33046"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=33046"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}